Raudne kodu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
AK720 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''''Raudne kodu''''' on Eino Tambergi ooper kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga Uno Lahe libretole Evald Tammlaane samanimelise näidendi (1955) ainetel. Helilooja esimene oo...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 6. märts 2019, kell 09:33

Raudne kodu on Eino Tambergi ooper kolmes vaatuses proloogi ja epiloogiga Uno Lahe libretole Evald Tammlaane samanimelise näidendi (1955) ainetel. Helilooja esimene ooper. Väljatulekul pälvis suurt tähelepanu kujutades Eesti ooperimuusikas uut kvaliteeti teravate karakteri konfliktide ja kerge muusika elementide sisaldamise poolest. Kuid jõuliselt politiseeritud ja propagandistliku faabula tõttu ei ole leidnud pärast väljatulekut taaslavastamist.

Esmaettekanne toimus 15. juulil 1965 Tallinna teatris Estonia. Peaosi esitasid Liidia Panova või Urve Tauts (Iige), Georg Ots või Illart Orav (Peeter), Kalju Karask või Heino Otto (Jess), Aaro Pärn või Uno Kreen (Kap­ten), Viktor Gurjev (Tüürimees), Ülle Ulla (Sally), Voldemar Kuslap (Pootsman). Dirigeeris Neeme Järvi.

Vanemuine avas 9. detsembril 1967 vastvalminud uue teatrihoone publikule „Raudse kodu” esietendusega Kaarel Irdi lavastuses. Peaosi esitasid Leida Jürgens (Iige), Lembit Soone (Peeter), Evald Tordik (Kapten), Endel Ani (Jess). Dirigeeris Erich Kõlar.

Peamised osad: Iige (sopran), Peeter (bariton), Jess (tenor), reeder Hansen (bass), Kapten (bass), Tüürimees (tenor), Pootsman (bariton), Sander (bariton), Colly (sopran), Sally (metsosopran).

Tegevus toimub 20. sajandil kahe maailmasõja vahelisel perioodil. Proloogis kohtub Iige  vangilaagris oma armastatu Peetriga. Tal on võimalik Peeter vangist vabaks saada ja unustada kõik möödunu. Pee­ter hakkab meenutama minevikku, et mõista vabaduse hinda.

Laev val­mistub minema merele, et võtta Londonist peale relvalast ja viia see kuskil tundmatus kohas peetava kodusõja osalistele. Kapteni tütar Iige sõidab kaasa. Neiu on kihlatud reeder Hanseniga. Laeval kohtub ta lapsepõl­vesõbra Peetriga, kes on tüürimehe praktikant. Noored armuvad.

Laeva meeskond tahab teada, kummale sõdi­vale poolele viiakse relvad. Kapten lubab vastata Londonis. Peetrist on kujunenud meeste juht. Iige peab teda mõjutama reisi kaasa tegema, siis tulevad ka teised. Peeter nõustub sõitma. Laeval küpseb ülestõus. Peeter juhib laeva karidele, et mitte viia relvi vabaduse eest võitlevatele revo­lut­sio­nääridele. Ta arreteeritakse ja saadetakse vangilaagrisse.

Epiloogis lõpetab Peeter meenutused ja eelistab jääda trellide taha.

Muusikalugusid: Iige ja Peetri duett „Ma tulin, et sind vabastada, Peeter”; Peetri laul kooriga „Raudne kodu on meil”; Sally laul „Misty Town”.

Riia heliplaadifirma „Melodija” andis 1966. aastal välja vinüülplaadi „Estonia” teatri etenduse salvestuse katkenditega. Esinesid Illart Orav (Peeter), Urve Tauts (Iige), Aaro Pärn (Kapten), Ervin Kärvet (Reeder), Heino Otto (Jess), Ülle Ulla (Sally), Voldemar Kuslap (Pootsman) jt. Dirigeeris Neeme Järvi.