Ukraina: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 194.204.18.98 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ursus scribens.
Märgis: Tühistamine
24. rida: 24. rida:
| valuuta = [[Ukraina grivna|grivna]] (UAH)
| valuuta = [[Ukraina grivna|grivna]] (UAH)
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| ajavöönd = [[Ida-Euroopa aeg]]
| hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajino]]<br>(Ще не вмерла Українa)
| hümn = [[Štše ne vmerla Ukrajinõ]]<br>(Ще не вмерла України)
| usk =
| usk =
| üladomeen = [[.ua]]
| üladomeen = [[.ua]]
63. rida: 63. rida:
Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased [[ürgmets]]ad, need kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]].
Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased [[ürgmets]]ad, need kuuluvad [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi]] hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on [[pöök]], [[mänd]], [[kask]], [[lepp]], [[haab]], [[tamm]], [[saar]] ja [[vaher]].


Ukraina rahvuspuu on lodjapuu ([kalyna]).
Ukraina rahvuslill on [[päevalill]].
Ukraina rahvuslill on [[päevalill]].



Redaktsioon: 4. märts 2019, kell 15:41

 See artikkel räägib riigist; jõelaevade kohta vaata artiklit Bulgarija ja artiklit Ukraina (1952).

Ukraina Vabariik
Ukraina asendikaart
Riigihümn Štše ne vmerla Ukrajinõ
(Ще не вмерла України)
Pealinn Kiiev
Pindala 603 700 km²
Riigikeel ukraina
Ametlikud keeled ukraina keel[1][2]
Rahvaarv 41 167 335 (1.01.2022) Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President Petro Porošenko
Peaminister Volodõmõr Groisman
Iseseisvus 24. august 1991
SKT 106,11 miljardit USA dollarit (2006)
SKT elaniku kohta 2830 USA dollarit (2006)
Rahaühik grivna (UAH)
Ajavöönd Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen .ua
ROK-i kood UKR
Telefonikood 380

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool. Ukraina piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Pindalalt (603 628 km²) on Ukraina 45. riik maailmas ja suurim tervikuna Ida-Euroopas asuv riik (Venemaa on suurem, kuid asub suuremalt osalt Aasias).[viide?]

2001. aastal elas Ukrainas üle 48,4 miljoni inimese, 2012. aasta 1. septembril Ukraina statistikaameti andmeil 45 559 058. Rahvaarvult on Ukraina 29. riik maailmas.[viide?]

Riigi pealinn on Kiiev, riigikeel ukraina keel. 2001. aastal oli Ukraina elanikest 77,8% ukrainlased. Suur osa Ukraina elanikest on õigeusklikud.[viide?]

Ukraina on unitaarriik, riigikorralt poolpresidentaalne vabariik. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on Ukrainas lahutatud. Ukraina jaguneb 27 haldusüksuseks: 24 oblastiks, 2 riikliku alluvusega linnaks (Kiiev ja Sevastoopol) ja 1 autonoomseks vabariigiks (Krimm).

Ukrainast lõunasse jäävad Must ja Aasovi meri. Maismaapiir on Ukrainal Venemaa, Valgevene, Poola, Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldovaga.

Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta). Ukraina rahaühik on grivna. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivna 1 USA dollari eest.

Riigi iseseisvus kuulutati välja 24. augustil 1991. Sellele eelnenud 69 aasta vältel kuulus Ukraina Nõukogude Liitu.

Loodus

Pinnamood

Ida-Karpaadid.

Suurem osa Ukrainast asub Ida-Euroopa lauskmaal, mida katavad viljakad tasandikud ja stepid.

Ukraina lääneosas asuvad Podoolia kõrgustik, Volõõnia kõrgustik ja osa Ida-Karpaatidest. Seal on ka Ukraina kõrgeim tipp Goverla (2060 m). Krimmi poolsaarel asuvate Krimmi mägede kõrgeim tipp on Roman Koš (1545 m).

Ukrainale kuulub suurim saar Mustas meresDžarõlgatš.

Veestik

Ukraina lõunapiiriks on 2782 km Musta mere ja Aasovi mere rannikut. Suuremad jõed Dnepr, Desna ja Dnestr suubuvad Musta merre. Edelapiiril Rumeeniaga voolab 54 km ulatuses Doonau.

Floora

Karpaatides kasvavad Euroopa ühed viimased ürgmetsad, need kuuluvad UNESCO maailmapärandi hulka. 16% Ukrainast on kaetud metsadega, peamised puud on pöök, mänd, kask, lepp, haab, tamm, saar ja vaher.

Ukraina rahvuslill on päevalill.

Fauna

Ukrainas on kohatud 132 liiki imetajaid ja 424 liiki linde, neist 270 pesitsevaid. Mustas meres leidub 4 liiki delfiine.

19. sajandil suri välja metshobune tarpan. Suurtest kiskjatest leidub Karpaatides karu ja ilvest.

Looduskaitse

Ukrainas on mitukümmend rahvusparki. Vanim neist on 1980 asutatud Karpaatide rahvuspark. Vanim looduskaitseala on 1921 loodud Askania-Nova looduskaitseala.

Riik

Riigipea ja valitsusjuht

 Pikemalt artiklis Ukraina riigipeade loend

Ukraina riigipea on alates 7. juunist 2014 president Petro Porošenko.

Peaminister on Volodõmõr Groisman.

Esinduskogu – Ülemraada

 Pikemalt artiklis Ukraina Ülemraada (Ülemnõukogu)

Ülemraada esimees on Andri Parubi.

Haldusjaotus

Ukraina suurimad linnad on pealinn Kiiev, tööstuskeskused Dnipro, Harkiv ja Donetsk, sadamalinnad Odessa ja Mõkolajiv.

 Pikemalt artiklis Ukraina linnade loend

Ukraina on jaotatud 24 oblastiks (область; oblast), üheks autonoomseks vabariigiks (автономна Республіка; avtonomna respublika) ja kaheks keskalluvusega linnaks (місто; misto).

Alloleval kaardil esitatud halduspiirid kajastavad olukorda enne Krimmi okupeerimist Venemaa poolt 2014. aasta märtsis ja enne Donbassi sõja algust 2014. aasta aprillis. 2016. aasta maikuu seisuga on osa Donetski ja Luganski oblastist, kaasarvatud Donetsk ja Lugansk, valitsusvastaste relvajõudude kontrolli all.

Pärast NSV Liidu lagunemist on Ukraina ja Venemaa Föderatsioon vaielnud Sevastoopoli linna ja Krimmi poolsaare (endise NSV Liidu Musta mere laevastiku tugibaasi) kuuluvuse üle. Varem Venemaale kuulunud Krimmi andis 1954. aastal Ukrainale üle Nikita Hruštšov. 1991. aasta detsembris hääletati Krimmis Ukraina iseseisvuse poolt, kuid juba 1992. aastal algatasid kohalikud venelased kampaania Krimmi tagastamiseks Venemaale. 1997. aastal sõlmitud Vene-Ukraina sõpruse, koostöö ja partnerluse lepinguga tunnustas Venemaa Ukraina piire ja territoriaalset puutumatust, ent ka pärast seda on Vene poliitikud korranud nõudmisi Krimmi üleandmiseks Venemaale.[3][4]

Ajaloolised piirkonnad

Rahvastik

Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti.

Rahvaarv

Rahvaloenduse järgi elas 5. detsembril 2001 Ukrainas 48 457 100 inimest.

Statistikaameti andmetel elas 1. jaanuaril 2008 Ukrainas 46 372 700 inimest, sealhulgas 31 668 800 linnaelanikku ja 14 703 900 maaelanikku. 1. jaanuaril 2012 elas Ukrainas 45 633 600 inimest.

  • 1990 – 51,94 miljonit inimest
  • 1991 – 52,06 miljonit inimest
  • 1992 – 52,24 miljonit inimest
  • 1993 – 52,11 miljonit inimest
  • 1994 – 51,73 miljonit inimest
  • 1995 – 51,30 miljonit inimest
  • 1996 – 50,82 miljonit inimest
  • 1997 – 50,37 miljonit inimest
  • 1998 – 49,92 miljonit inimest
  • 1999 – 49,43 miljonit inimest
  • 2000 – 48,92 miljonit inimest
  • 2001 – 48,46 miljonit inimest[5]
  • 2001 – 48 923 200 inimest
  • 2002 – 48 457 100 inimest
  • 2003 – 48 003 500 inimest
  • 2004 – 47 622 400 inimest
  • 2005 – 47 280 800 inimest
  • 2006 – 46 929 500 inimest
  • 2007 – 46 646 000 inimest
  • 2008 – 46 372 700 inimest
  • 2009 – 46 143 700 inimest
  • 2010 – 45 962 900 inimest
  • 2011 – 45 778 500 inimest

(aasta lõpu seisuga)

Rahvuslik koostis

2001. aasta rahvaloenduse andmeil oli 77,8% Ukraina elanikest ukrainlased.

Suurim vähemusrahvus Ukrainas on venelased (2001. aasta seisuga 17,3%). Ülejäänud vähemusrahvuste osakaal on märksa väiksem (valgevenelased 0,6%, moldaavlased ja krimmitatarlased 0,5%, bulgaarlased 0,4%, ungarlased, rumeenlased ja poolakad 0,3%, juudid, armeenlased, kreeklased ja tatarlased 0,2%, muud 1,2%).

Ukraina alad on ajaloos olnud korduvalt jagatud eri riikide, peamiselt Poola, Venemaa ja NSV Liidu vahel. Nõukogude võimu aastail arendati Ukrainas eelkõige maavarade kaevandamist ja rasketööstust, mille tarvis loodud suurettevõtetesse suunati Ukrainasse töölisi ja spetsialiste kogu Nõukogude Liidust. Selle tagajärjel on tööstuslikus Ida-Ukrainas märksa rohkem venelasi kui põllumajanduslikus lääneosas, kus domineerivad ukrainlased. Samuti on Krimm valdavalt venelaste asuala.

Ajalooliselt silmapaistev vähemus on ka krimmitatarlased. 1944. aastal küüditati Krimmis elanud tatarlased Kesk-Aasiasse, tagasi hakkasid nad tulema alles 1990. aastatel. Nüüdseks on Krimmis tatarlasi umbes 250 000–300 000, ligikaudu 100 000 on jäänud Kesk-Aasiasse. Samas ei ole kodumaale naasnud krimmitatarlastele tagastatud konfiskeeritud vara, see suurendab aga rahvastevahelisi pingeid.[3][4]

Riigikaitse

Ukraina maaväed koosnevad kolmest operatiivalluvusega armeedegrupist (endiste Kiievi, Karpaatia ja Odessa sõjaväeringkondade baasil) – "Põhi" (staap Tšernigivis), "Lääs" (staap Lvivis) ja "Lõuna" (staap Odessas). Relvajõud koosnevad 5 armeekorpusest, 16 diviisist ja 11 üksikbrigaadist. 2014. aastal kukutatud presidendi Viktor Janukovõtši valitsusajal kaotati Ukrainas ajateenistus, selle taastas 2014. aasta mai algul presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov.

Sisejulgeolek

Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu, Ukraina Presidendi juures asuv poliitilise analüüsi- ja prognoosikeskus, Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus, Ukraina Julgeolekuteenistus, Ukraina Välisluureteenistus, Ukraina Maksumiilits, Ukraina Rahvuslik Juurdlusbüroo (НБР), Ukraina SM Eriotstarbeline miilits, Ukraina Riiklik informatsiooni tehnilise kaitse teenistus, Riigipiirikaitse Operatiivjälitusvalitsus.

Ukraina majandus

Metallurgiakombinaat Mariupolis Donetski oblast.
 Pikemalt artiklis Ukraina majandus

Põllumajanduspiirkonnana oli Ukraina tähtis juba Tsaari-Venemaa jaoks. Nõukogude ajal oli Ukraina NSV suuruselt teise majandusega liiduvabariik NSV Liidus, sealne tööstus ja põllumajandus mängisid Nõukogude plaanimajanduses tähtsat rolli. Nõukogude riigi lagunedes läks Ukraina üle turumajandusele.

Üleminekuaeg oli Ukraina jaoks raske. Kui 1991. aastal võitles valitsus esmatarbekaupade defitsiidiga, siis järgnevail aastail oli probleemiks hüperinflatsioon: 1993. aastal püstitas Ukraina maailmarekordi inflatsioonis aasta kohta. Toetused riigiettevõtetele ja põllumajandusele neelasid suure osa riigi eelarvest, kohati levis barterkaubandus. Struktuursete majandusreformide ja privatiseerimise toel saadi siiski jagu suuremast osast probleemidest.

Tänapäeval on Ukraina areneva majandusega tööstusriik, kus on ka tugev põllumajandus ja toorainesektor. Riigis on laiaulatuslik rasketööstus, Ukraina on üks suuremaid metallirafineerijaid Ida-Euroopas. Arenenud on kõrgtehnoloogiline tootmine, sealhulgas IT. Ukrainas valmistatakse pea iga liiki transpordivahendeid, areneb ka kosmosetööstus ning Ukrainal on oma kosmoseagentuur.

Energiaallikad imporditakse peaaegu täielikult, nafta- ja gaasivarustuses sõltub Ukraina Venemaast; see on tinginud ka riikidevahelisi probleeme. 25% tarbitavast maagaasist toodab Ukraina ise, 30% tuleb Venemaalt ning 40% Kesk-Aasiast Venemaa kaudu, samas liigub 85% Vene gaasist Euroopasse Ukraina kaudu. 2007. aastal tuli Ukrainas toodetavast energiast 47,4% söest ja gaasist, 47,5% tuumajaamadest ning 5% hüdroelektrijaamadest. Neli tegutsevat tuumaelektrijaama asuvad Kuznetsovskis, Enerhodaris, Južnoukrainskis ja Netišõnis.

Näiteks: Ukraina teraviljatoodang oli 2013/14. aastal u 62 miljonit tonni, millest eksporditi u 32,4 miljonit tonni ning samas toodeti ise vaid 11 teraviljakombaini!

Euroopa riikide seas on Ukraina turistide külastuste arvult 8. kohal. Turismi soosib Ukraina mitmekesine loodus: Karpaadid on populaarsed suusatajate, matkajate, jahimeeste ja kalastajate seas, Musta mere rannikul aga asuvad tuntud kuurordid, näiteks Jalta. Mitmekesise ajaloo tõttu on Ukrainas huvitav arhitektuur, omapärase kultuuriga linnadena on Kiievi kõrval tuntud ka Lviv ja Odessa. Ukrainas on rikkalik köök, millest on ülemaailmselt tuntud näiteks borš, vareenikud ja kapsarullid (holubtsõ), kiievi kotlet, kartulikotletid, soolapekk ja pipraviin; samuti kasvatatakse seal viinamarju ja valmistatakse veini.

Suurem osa Ukraina ekspordist läheb Euroopa Liitu ja SRÜ riikidesse. Suurimad firmad kuuluvad börsiindeksisse PFTS, nendega kaubeldakse Ukraina börsil.

Maailmapank liigitab Ukraina keskmise sissetulekuga riikide hulka. Riigi majanduses nähakse tugevat arengupotentsiaali, mis aga saab realiseeruda ainult ulatuslike majandus- ja juriidiliste reformide toel. Ehkki 1990. aastate alguse majanduslangusest saati püsib Ukraina majandus suhteliselt stabiilne, pidurdavad selle arengut monopolid rasketööstuses, infrastruktuuri ja transpordi nõrkus, korruptsioon ja bürokraatia. 2011. aastal oli Ukraina SKP 327,94 miljardit USA dollarit (ligi 7198 dollarit elaniku kohta).

Ukraina rahaühik on grivna. 2011. aasta keskmine kurss oli 7,9 grivnat 1 USA dollari eest ja 2014. aastal juba 12 grivnat 1 USA dollarile.

Ukraina kultuur

Pääsupesa loss Jaltas.
Viktor Vasnetsovi maal "Rüütel ristteel" (1878).
 Pikemalt artiklis Ukraina kirjandus
 Pikemalt artiklis Ukraina muusika

Ukraina kultuur on kujunenud Ida ja Lääne vastasmõjus. Paljugi sellest on ühine teiste slaavi rahvastega, eelkõige venelastega. Lisaks keelelisele sarnasusele tugevdas sidemeid ka Ukraina pikaajaline kuulumine Vene võimu alla, mistõttu ukrainakeelse kultuuri areng oli pikka aega pärsitud.

Ukraina arhitektuurile, kirjandusele, muusikale ja rahvakommetele on avaldanud tugevat mõju ka riigis valitsev õigeusk. Nii on näiteks soorollid Ukrainas tänini traditsioonilisemad ja vanavanemad mängivad lastekasvatuses suuremat rolli kui Läänes.

Ukraina kirjandus sai alguse juba 11. sajandil, pärast Kiievi-Vene ristimist. Toonane kirjandus oli peamiselt liturgiline ning kirjutatud kirikuslaavi keeles. Iseseisev kirjandus arenes Ukrainas 14.–16. sajandil, suuresti Poola ja Vene mõju all. Suulise kirjanduse arengut mõjutas kasakakultuuri väljaarenemine, kus sündis uut laadi eepiline luule. 17.–18. sajandil oli ukraina keeles avaldamine keelatud, keelu kadudes sündis 18. sajandi lõpuks ka modernne ukraina kirjandus. 1830. aastail arenes Ukraina romantism, mille üks tuntumaid esindajaid oli rahvuslik luuletaja ja maalikunstnik Tarass Ševtšenko.

1863. aastal keelati Venemaal täielikult ukrainakeelsete teoste trükkimine. See sundis ukraina kirjanikke kas avaldama oma teosed vene keeles või trükkima neid piiri taga, Austria-Ungarile kuulunud Galiitsias. Nii tuntaksegi mitmeid ukraina autoreid, teadmata alati, et nad on pärit Ukrainast – üks selliseid on Nikolai Gogol. Keeldu ei tühistatud ametlikult, kuid pärast 1917. aasta revolutsiooni ja bolševike võimuletulekut muutus see tähtsusetuks. Ukraina kirjanduse õitseng kestis 1930. aastateni, mil Jossif Stalin kehtestas Nõukogude kunstis ja kirjanduses sotsialistliku realismi ainuvalitsuse. Täielikult taastus Ukraina kultuurielu sellest alles pärast riigi iseseisvumist 1991. aastal.

Ukraina on tuntud spordiriik, Nõukogude ajal esindasid paljud ukrainlased rahvusvahelistel võistlustel NSV Liitu. Tuntud on näiteks kergejõustiklane Sergei Bubka, jalgpallurid Oleg Blohhin ja Ihor Belanov. Tänapäeva sportlastest on kuulsad poksijad Vitali ja Volodõmõr Klõtško. 2012. aastal võõrustas Ukraina koos Poolaga Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis.

Religioon Ukrainas

Ukrainas on õigeusk suurim uskkond. 16.–29. jaanuaril 2019 viidi Ukrainas läbi uuring inimeste usuliste tõekspidamiste kohta, millele vastas Ukrainas 11 000 inimest. Intervjuusid ei viidud läbi okupeeritud Donetski ja Luganski oblasti aladel. Tulemuste kohaselt pidas 70,7% vastajatest end üldises mõttes õigeusklikeks, kellest 43,9% pidas end Ukraina Õigeusu Kiriku toetajateks, 38,4% pidas end kirikuorganisatsioonidega mitteseotud õigeusklikeks ning 15,2% pidas end Moskva Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kiriku toetajateks. 8,8% kõigist vastanutest pidasid end lihtsalt kristlasteks, 6,9% uniaatideks, 1,3% katoliiklasteks ning 1% protestantideks. 9,5% vastanutest ei seostanud end ühegi usundiga või keeldusid vastamast.[6]

Ajalugu

Kiievi-Vene (1054–1132).
 Pikemalt artiklis Ukraina ajalugu

Ukraina territooriumil moodustus esimene slaavlaste riik – Kiievi-Vene Suurvürstiriik, 9. sajandil. 11. sajandi keskpaigas osalisvürstide omavaheliste võimuvõitluste pärast riik lagunes ja seniste Kiievi suurvürsti võimu alla kuulunud vürstiriikide iseseisvumise tulemusena kujunes iseseisev Lääne-Euroopale orienteeritud Kiievi vürstiriik.

Kiievi vürstiriik eksisteeris iseseisvalt kuni 1362. aastani, mil liitus Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigiga ning moodustas 2/3 Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi territooriumist oma lääne-slaavi päritolu elanikkonnaga; aastatel 14711654, kuulus Ukraina koos Valgevenega Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi koosseisus Rzeczpospolita riiki.

1657–1667 Vene-Poola sõja tulemusel Ukraina liideti Andrussovo rahulepinguga Moskva tsaaririigiga. Andrussovo vaherahuga tekkis olukord, kus Ukraina jagati eri riikide vahel: Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks sai aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi.

1700. aastal alanud Põhjasõja ajal alustas iseseisvussõda Ukraina hetman (1687–1709) Ivan Mazepa, kes sõlmis liidulepingu Venemaa tsaaririigiga sõjas olnud Rootsi kuninga Karl XII-ga. 1708. aastal Mazepa ja Karli vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi Ukraina pärast Venemaaga peetud sõja edukat lõppu saama iseseisvuse, kuid Rootsi vägede kaotatud Poltava lahing lõpetas selle vabanemiskatse Venemaast.

1917. aasta veebruari ja oktoobrirevolutsiooni järel püüdsid ukraina rahvuslased kehtestada rahvusriiki Ukraina Rahvavabariiki, kuid Ukrainas toimunud Saksa okupatsiooni, Nõukogude okupatsiooni ja Nõukogude-Poola sõja tulemusena ei suutnud ukrainlased oma iseseisvust kindlustada ning Ukraina jagati Nõukogude Venemaa ja Poola vahel.

1939. aastal alanud Teise maailmasõja alguses NSV Liidu kallaletungiga Poolale okupeeriti Poola riigi koosseisus olnud Ukraina alad ja moodustati NSV Liidu koosseisus Ukraina NSV.

Teise maailmasõja käigus okupeeris Saksamaa Ukraina ning Nõukogude väed hõivasid Ukraina uuesti 1944. aastal.

Ukraina iseseisvus taas 24. augustil 1991 pärast NSV Liidu lagunemist.

2014. aasta märtsis okupeerisid Venemaa Föderatsiooni relvajõud Krimmi. Järgnevalt Venemaa õhutusel aprillis alanud Donbassi sõja ajal Donetski ja Luganski oblastis moodustatud ühenduste Donetski Rahvavabariik ja Luganski Rahvavabariik tegutsemise esimese 100 päeva tulemused on järgmised:

  • on hukkunud üle 2000 inimese, üle 5000 on saanud haavata; iga päev hukkub keskmiselt üle 70 inimese, kellest üle kolmandiku on rahulikud elanikud; sõjategevuse kandumisega linnadesse on hukkunute arv pidevalt tõusuteel;
  • Donetski ja Luganski oblastis on erinevatel andmetel sõjategevuse tõttu kodudest olnud sunnitud lahkuma 400 000 kuni 1 000 000 inimest.[7]

Vaata ka

Viited

  1. Ukraina riikliku keelepoliitika aluste seadus (ukraina keeles)
  2. Ukraina parlament tühistas vene keele positsiooni tugevdava seaduse
  3. 3,0 3,1 Merle Maigre "Krimm on Ukraina julgeoleku mikrokosmos" Postimees, 15.11.2008 (vaadatud 26. novembril 2012)
  4. 4,0 4,1 Külli-Riin Tigasson "Krimm – kas järgmine sihtmärk?" EPL, 29. august 2008 (vaadatud 26. novembril 2012)
  5. Державний комітет статистики України. Населення (1990–2009рр.)aasta alguse seisuga, Ukraina Statistikaameti andmetel
  6. MAJORITY OF ORTHODOX UKRAINIANS IDENTIFY THEMSELVES AS OCU FAITHFUL – RISU, 01.02.2019 (02.03.2019)
  7. Smirnov, Juri (23. august 2014). "100 дней «народных республик». Говорят цифры". UNIAN. Vaadatud 23. august 2014.

Välislingid