Haavlid: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
174. rida: | 174. rida: | ||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Haavlipüssi]] |
|||
*[[Terashaavlid]] |
*[[Terashaavlid]] |
||
*[[Haaveldamine]] |
*[[Haaveldamine]] |
Redaktsioon: 22. veebruar 2019, kell 18:07
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Haavlid on metallist väikese läbimõõduga ümmargused lendkehad, mida kasutatakse haavlipüsside laengutes.
Tavaliselt on haavlid valmistatud antimonilisandiga pliist. Vanasti kasutati haavlites lisandina ka arseeni. Antimon ja arseen on lisatud pliile haavli tugevuse tõstmiseks. Kvaliteethaavlid nikeldatakse pealt pealispinna tugevdamiseks. Kaasajal kasutatakse haavlite valmistamiseks järjest enam ka terast, vismutit või volframit.
Haavleid tugevdatakse selleks, et haavel lasu hetkel rauaõõnest väljudes vähem deformeeruks. Ümar haavel lendab paremini ja tagab ühtlasema haavlite külvi märgil. Tugevam haavel määrib ka vähem püssi.
Kuna plii on mürgine, siis nõuavad keskkonnakaitsjad pliihaavlite keelustamist ja üleminekut terashaavlitele, sest linnud võivad neelata keskkonda sattunud pliihaavleid kivikeste pähe ja seetõttu mürgistusse surra.[1]
Haavlitega laskmine
Jahil lastakse haavlitega väikeulukeid ja jahilinde. Haavli läbimõõt lasuks valitakse vastavalt lastava looma või linnu suurusele.
Sportlikus jahilaskmises kasutatakse haavleid lendavate märkide (taldrikute) laskmiseks: haavleid nr 9 kasutatakse kaarrajal laengukaaluga 24 g. Haavleid nr 7 kasutatakse laskmiseks kaevikrajal ja sporingus laengukaaluga 28 g.
Haavli maksimaalne lennu kaugus
Normaalse st antud relvale ettenähtud püssirohu laengu korral ja lasu 20–30 kraadise tõusunurga korral on haavlitera lennukaugus üldjuhul võrdne haavlitera 100 kordse läbimõõduga meetrites.
Haavlite andmed
Haavli number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
---|---|---|---|
11 | 1,50 | - | - |
10 | 1,75 | 0,031 | 971 |
9 | 2,00 | 0,048 | 621 |
8 | 2,25 | 0,065 | 460 |
7 | 2,50 | 0,093 | 321 |
6 | 2,75 | 0,123 | 246 |
5 | 3,00 | 0,160 | 188 |
4 | 3,25 | 0,200 | 150 |
3 | 3,50 | 0,253 | 118 |
2 | 3,75 | 0,312 | 96 |
1 | 4,00 | 0,375 | 80 |
0 või 1/0 | 4,25 | 0,423 | 71 |
2/0 | 4,50 | 0,540 | 56 |
3/0 | 4,75 | - | - |
4/0 | 5,00 | - | - |
5/0 | 5,25 | - | - |
6/0 | 5,50 | - | - |
Kartetšide andmed
Haavleid üle 5,50 mm läbimõõdu nimetatakse kartetšiks ja tähistatakse Rooma numbritega suuremalt väiksemale. Kõige suurem käsirelvadest tulistatav kartetš on I – 8,20 mm.
Kartetši number mm |
Läbimõõt mm |
Ühe haavlitera keskmine kaal g |
Haavlite arv 30 g laengus |
---|---|---|---|
VI | 5,90 | - | - |
V | 6,15 või 6,30 | - | - |
IV | 6,88 või 7,40 | - | - |
III | 7,80 | - | - |
II | 8,00 | - | - |
I | 8,20 | - | - |
Vaata ka
Viited
- ↑ Vaidlused pliihaavlite üle pole lõppenud Uudistaja, 17/08/2016