MG3: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
109. rida: 109. rida:
* [http://www.metacafe.com/watch/106769/mg3_7_62mm_machine_gun/ MG3 tegevuses (video)]
* [http://www.metacafe.com/watch/106769/mg3_7_62mm_machine_gun/ MG3 tegevuses (video)]
{{Eesti relvastus PTM}}
{{Eesti relvastus PTM}}
{{Leedu relvastus PTM}}
[[Kategooria:Täiskuulipildujad]]
[[Kategooria:Täiskuulipildujad]]
[[Kategooria:Saksa jalaväerelvad]]
[[Kategooria:Saksa jalaväerelvad]]

Redaktsioon: 22. veebruar 2019, kell 01:14

MG3

7,62 mm kuulipilduja MG3 on Saksamaa Liitvabariigis Teise maailmasõja aegse kuulipilduja MG 42 Bundeswehri edasiarendusena valmistatud kuulipilduja, mis on kasutusel ka Eesti Kaitseväe maavägede relvastuses.

Kuulipilduja MG3 on mõeldud kasutamiseks nii maa-, õhu- kui ka mereväes. Tulenevalt oma ehituse eripärast on see 7,62 mm relv võrreldes kergekuulipildujatega tunduvalt kohmakam ja raskem, kuid samas suure tulejõuga.

Taktikalis-tehnilised andmed

  • Kaliiber: 7,62 mm
  • Padrun: 7,62 x 51 mm
  • Kuuli algkiirus: 820 m/s
  • Kuuli mass: 9,3 g
  • Padruni mass: 24 g
  • Relva pikkus: 1225 mm
  • Vintraua pikkus: 565,2 mm
  • Laskerežiim: ainult automaattuli
  • Sihikuline laskekaugus: 1200 m
  • Laskekiirus: 1000–1200 lasku minutis (18–22 lasku sekundis)
  • Relva kaal harkjalata: 10,50 kg
  • Relva kaal harkjalaga: 11,50 kg
  • Vintsoonte arv vintrauas: 4
  • Tabavtule ulatus kolmjalalt: 800 m
  • Tabavtule ulatus harkjalalt: 600 m
  • Maksimaalne laskekaugus: 3750 m
  • Vintraua vahetus lahingmoonaga: 150 lasu järel
  • Vintraua vahetus paukmoonaga: 100 lasu järel
  • Vintraudade arv: 1
  • Lukuvahetuse sagedus: 1500–2000 lasu järel

Ajalugu

Kuulipilduja MG42 konstrueerisid Saksamaa relvakonstruktorid Teise maailmasõjas kasutamiseks Saksa armeele.

Pärast esimest maailmasõda algas uus ajajärk kuulipildujate arengus. Sõjakogemused olid õpetlikud ja seepärast asuti kohe ka kuulipildujate konstruktsiooni parandama. Eelkõige pöörati tähelepanu relvade massi vähendamisele ja süsteemide töökindluse suurendamisele. Uued relvad pidid tõrgeteta töötama nii külmas kui kuumas, vihmas, kui lumes, liivas kui poris.

Sakslased võtsid 1934 relvastusse põhimõtteliselt uue kergekuulipilduja tüübi. See Rheinmetalli firmas L. Stange konstrueeritud kergekuulipilduja MG 34 leidis Teises maailmasõjas laialdast kasutamist kui nn üldotstarbeline kuulipilduja (general purpose machine gun). MG 34 põhiliseks puuduseks oli tema liigse täpsusega töödeldud mehhanism, mistõttu relv oli eriti tundlik määrdumise (pori, liiva, lume) suhtes. Ka oli relva kallis toota, sest nõudis paljude osade väga täpset töötlust. Seda arvestades otsustasid sakslased ette võtta küllalt riskantse sammu: moderniseerida sõjategevuse käigus oma jalaväe põhiline automaatrelv. Eelkõige püüti muuta kuulipilduja vähenõudlikumaks, rinde karmide tingimustele vastavaks. Uue kuulipilduja osad pidid olema suures osas valmistatud stantsimise, punktkeevituse ja pressimise teel, st. tuli muuta kuulipilduja massiline tootmine tehnoloogilisemaks, vähem materjalimahukaks, lihtsamaks ja odavamaks. Ka tuli kuulipilduja kaalu vähendada.

Dr Grunowi juhtimisel õnnestus kuulipilduja modifitseerimine peaaegu täielikult ja selle tulemusena valmis Teise maailmasõja parim universaalkuulipilduja MG 42. Võrreldes eelkäijaga oli uus mudel töökindlam ja vähenõudlikum. See oli lihtsam ja tootmises tunduvalt tehnoloogilisem. Samas vaatamata kõikidele pingutustele õnnestus relva kaalu vähendada ainult poole kilo võrra. Tunduvalt suurenes aga relva laskekiirus: 1500 l/min avaldas vastasele ka juba teatud psühholoogilist survet.

Pärast sõda muutsid saksa relvameistrid kuulipilduja MG 42 kaliibri 7,92-lt, 7,62-le ja lisasid õhumärkide (lennukite) laskmiseks spetsiaalse lisasihiku. Tänapäeval sel sihikul praktilist otstarvet enam pole. Algse 7,62 mm versiooni nimi oli MG1. 1968 relvastusse võetud kuulipilduja MG3 võib tulistada nii Saksa DM 1 ja DM 6 kui ka USA M 13 lintidega. Uuele modifikatsioonile lisati ka lafett ja kolmjalg, mistõttu paranes tabavtule efektiivne kaugus.

200–250 modifitseeritud MG3 toodi Saksamaa kingitusena ka Eesti kaitseväele.

Peamised erinevused kergekuulipildujast (näiteks Negevist):

  • suurem kaliiber
  • laskemoona toide ainult lindist
  • relva ehituslikud erinevused
  • suurem laskekiirus
  • tulistamine on võimalik ainult automaattule režiiimis
  • suurem kogukaal

Kuigi relva konstruktsioon on tänapäevaks vananenud on ta olnud erinevate riikide relvastuses pika aja jooksul ja on seda ka edasi. Praegusel ajal kasutatakse MG 3 Saksa, Taani, Norra, Iraani, Eesti armeedes. Kuulipilduja eeliseks on tema lihtne ehitus, töökindlus, suur laskekiirus. Eriti tõhus on MG3 kaugelasetsevate objektide ja suurte sihtmärkide hävitamisel. Soomukitel, paralleelselt kahuriga asetsevate kuulipildujate markeering on MG3 A 1.

Laskemoon

Lisaks tavaliselt kasutatavatele padrunitele 7,62 x 51 mm, on ka konstrueeritud kuulipilduja jaoks kasutamiseks spetsiaalset laskemoona:

  • trasseerivate kuulidega padrunid
  • trasseerivad soomustläbistavad padrunid


Relva toide toimub ainult lindist ja üks padrunilint mahutab 50 padrunit. Padrunilinte on võimalus omavahel ühendada ja neid söödetakse laskmiseks relva vasakult poolt. Tühjad padrunikestad suunatakse relva alla.

Kuulipilduja MG3 põhiosad

  • Lukukoja kaas koos sööturiga
  • kuulipilduja pära ehk kaba
  • ümberlaadur, koos luku ja luku taandurvedruga
  • kanderihm
  • vintraud
  • harkjalg
  • püstolkäepide, koos päästiku ja kaitseriiviga
  • korpus, koos lukukojaga

Kuulipilduja MG3 on täisautomaatne relv, kus padruni söötmine, relva vinnastamine ja kesta väljaheitmine toimub lasu tagasilöögienergia arvelt.

Relva laskekiirus 18–22 lasku sekundis on varieeruv, kuna sõltub relva puhtusest ja luku raskusest. Suurest laskekiirusest ja vintraua kuumenemisest sõltuvalt on ka tingitud vintraua vahetus 150 lasu järel (paukpadrunitega lastes aga 100 lasu järel). Vintraua vahetuse juures jälgida, et vintraua tagaosas olev märk jääks kuulipildujasse paigaldatult kindlasti ülespoole!!!

Tulistamisel kasutatakse 8–10-lasulisi valanguid soomustehnika vastu eesmärgiga vigastada vaenlase vaatlusseadmeid, sihtimisseadmeid jms. Kiirtuld kasutatakse harvem ja peamiselt oma üksuse toetuse tagamiseks või suure hulga vaenlase hävitamiseks.

Laskekiirus 25 lasku minutis (3–5 lasku 10 sekundi tagant) on tavaline laskekiirus selle kuulipilduja jaoks ja tagab et vintraud ei kuumene üle. Sellise laskekiiruse juures, st 3–5 lasku 10 sekundi tagant, on kõige efektiivsem, sest siis on kuulide hajuvus kõige väiksem.

Suurim laskekiirus MG3 on 100 lasku minutis (8–10 lasku 6 sekundi tagant) ja seda laskekiirust ei tohi ületada, kuna tagajärjeks on vintraua ülekuumenemine, lasketäpsuse kadumine ja tõrked edaspidisel laskmisel. Rahuajal üle 150 lasu järjest ei ole lubatud lasta ühe vintrauaga. Sõjaolukorras selle viimase reegli täitmist muidugi keegi ei nõua.

Kuulipilduja MG3 töökäik

Lasu sooritamiseks tuleb kuulipilduja kaitseriiv asetada asendisse "F" ja vajutada päästikule. Päästik lükkab päästehoova esimese otsa üles, lukk vabaneb päästehoova lukustusnuki tagant. Relva lukk liigub ette kokkusurutud taandurvedru mõjul, luku liikumisel lükatakse sööturaluse väljalõikes asetsev padrun lukupea poolt padrunipessa. Luku liikumisel eesmisse asendisse lukustuvad lukupeas asuvad lukustusrullid luku ja vintraua omavahel ja vabastavad löökuri. Lukuvedru mõjul liigub lukukiil ette ja viib rullikud lukustusastme taha, vabastades sellega löökuri. Lukupuhvri vedru jõul löökuri teravik annab löögi padruni kapsli pihta. Samaaegselt liigub kestatõukuri varras puhvrivedru mõjul kestatõukuri plaadiga kesta ettepoole lükates. Süttivate püssirohugaaside survel padrunikesta põhjale ja lukupeale liigub vintraud 8 mm võrra tagasi ning selle aja jooksul väljub kuul vintrauast. Lasust vabanevad püssirohugaasid annavad omakorda vintrauale täiendava tagasilöögi, mille mõjul lukustusrullid surutakse kaldpindade poolt keskele ja selle tulemusena vabaneb relva lukk vintraua lukustusraami vahelt. Kaldpindadel olevad rullid suurendavad luku tagasiliikumise kiirust veelgi. Seejärel surutakse kokku vintraua taandurmehhanism ja lukk jätkab oma liikumist taha. Viimase töökäigu kestel tõmmatakse tõmmiku poolt kest padrunipesast välja ning tõukur heidab selle kestaheiteavast välja. Inertsi mõjul jätkab relva lukk liikumist taha, surudes kokku taandurvedru ja vintraua taandurmehhanism viib vintraua ette. Luku liikumisel tagasi lukustub lukupea kiil. Surutakse kokku luku puhvervedru, viiakse oma algasendisse padrunikesta tõukur koos plaadiga. Löökur vabaneb ja liigub vabalt lukupea ja selle kiilu pesas.

Relva MG3 komplekt

  • Tagavaravintraud koos vutlariga
  • tagavaraosade karp koos tagavaralukuga
  • puhastusvahendid
  • kuumakindel kaitsekinnas, kuumakslastud vintraua eemaldamiseks kuulipildujast
  • paukpadrunite laskmise otsikud
  • reguleerimisvõtmed
  • vintraua puhastusvarras ja määrdepudel õliga relva õlitamiseks

Välislingid

Mall:Eesti relvastus PTM Mall:Leedu relvastus PTM