Kersti Kaljulaid: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:4140:A680:9C01:92AC:32DC:F864 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ursus scribens.
Märgis: Tühistamine
43. rida: 43. rida:
== Elulugu ==
== Elulugu ==
=== Lapsepõlv ja kooliaeg ===
=== Lapsepõlv ja kooliaeg ===
SanderKaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" />
Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 [[Tartu]]s.<ref name="w7F65" /> Tema ema Lindu Kaljulaid töötas [[Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituut|Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis]]. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter [[Tallinn]]as [[Mustamäe]]l [[Mustamäe tee]] ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.<ref name="ee_20161108" />


Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" />
Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. [[Tallinna 44. Keskkool]]i esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.<ref name="ee_20161108" />

Redaktsioon: 20. veebruar 2019, kell 20:14

Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid
Kersti Kaljulaid (2016)
5. Eesti president
Ametis
Ametisse asumise aeg
10. oktoober 2016
Eelnev Toomas Hendrik Ilves
Euroopa Kontrollikoja liige
Ametiaeg
7. mai 2004 – 30. september 2016
Järgnev Juhan Parts
Isikuandmed
Sündinud 30. detsember 1969 (54-aastane)
Tartu, Eesti
Erakond Isamaaliit (2001–2004)
parteitu (2004–)
Abikaasa Georgi-Rene Maksimovski
Sugulased Raimond Kaljulaid
Alma mater Tartu Ülikool

Kersti Kaljulaid (sündinud 30. detsembril 1969 Tartus) on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi viies ja praegune president. Ta on Eesti esimene naispresident.

Kaljulaid lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli bioloogia erialal. Aastatel 1994–1997 töötas ta mitmes andmesideettevõttes müügi ja turunduse alal. Aastal 1997 asus ta tööle Hoiupangas investeerimispanganduse valdkonnas ja töötas samas valdkonnas kuni aastani 1999, mil Hoiupank oli liitunud Hansapangaga. Aastatel 1999–2002 oli ta peaminister Mart Laari majandusnõunik. 2002. aasta alguses sai Kaljulaidist Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja, hiljem samal aastal asus ta tööle Iru elektrijaama direktori ametipostile, kus töötas kuni 2004. aastani, mil Eestist sai Euroopa Liidu liikmesriik ja Kaljulaid määrati Eesti esindajaks Euroopa Kontrollikojas. Ta oli Kontrollikoja liige kuni aastani 2016.

Pärast seda, kui 2016. aasta Eesti presidendivalimistel jäi president nii Riigikogus kui ka valimiskogus valimata, tegi Riigikogu vanematekogu Kaljulaidile 27. septembril 2016 ettepaneku kandideerida Eesti presidendiks, mille Kaljulaid vastu võttis. 90 Riigikogu liiget seadis ta 30. septembril 2016 Riigikogus presidendikandidaadiks ja 3. oktoobril 2016 valiti Kaljulaid Riigikogu presidendivalimiste esimeses voorus Eesti Vabariigi presidendiks. Ta astus ametisse 10. oktoobril 2016.

Kaljulaid valiti 2016. aastal mõjukaimaks Eesti inimeseks[1] ja 2017. aastal jõudis ta esimese eestlasena majandusajakirja Forbes koostatava saja mõjukaima naise nimekirja.[2] Ta on pälvinud Koosmeele auhinna ja aunimetuse Aasta eurooplane.

Nimi

Kersti Kaljulaidi perekonnanimi Kaljulaid pärineb nimede eestistamise ajast. Perekond oli rannarootsi päritoluga[viide?]. Tema vanaisa Theodor Kaljulaid (enne nimemuutmist Theodor Klook, seejärel[viide?] Look) võttis selle endale nimeks 1935. aastal Lümanda vallas Saaremaal.[3]

Kersti Kaljulaid andis enne enda presidendiks valimist teada, et tema nime käänatakse Kaljulaid: Kaljulaidi: Kaljulaidi.[4]

Elulugu

Lapsepõlv ja kooliaeg

Kersti Kaljulaid sündis 30. detsembril 1969 Tartus.[5] Tema ema Lindu Kaljulaid töötas Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis. Kersti Kaljulaidi lapsepõlvekoduks oli kahetoaline korter Tallinnas Mustamäel Mustamäe tee ääres, tüüpilises viiekorruselises paneelmajas. Ta kasvas üles ilma isata, lahutatud peres, majanduslikult kitsastes oludes. Kodus polnud isegi televiisorit.[6]

Lasteaias oli Kersti pandud vanemasse rühma. Tallinna 44. Keskkooli esimesse klassi läks ta teistest nooremalt, kuueaastaselt. Kooli astumiseks pidi ta läbima katsed. Koolipõlves töötas ta taskuraha teenimiseks lapsehoidjana.[6]

Keskkooli ajal kuulus Kaljulaid Õpilaste Teaduslikku Ühingusse. 1986. aastal tegi ta Õpilaste Teadusliku Ühingu konverentsil ettekande vainurästa pesitsemisest. 1987. aastal avaldas ajakiri Eesti Loodus artikli "Vainurästa ja laulurästa pesitsemisest", Kersti Kaljulaid oli artikli kaasautoriks.[7][6][8]

Keskkoolis õppis ta inglise keele eriklassis. Hiljem tuntuks saanud inimestest õppisid temaga samas klassis ja lõpetasid kooli Ahti Pärna, Arvi Tavast ja Tarmo Uustalu, põhikooli ajal ka Rauno Pehka ja Tõnu Kõrvits. [9] 1987. aastal lõpetas Kaljulaid keskkooli hõbemedaliga.[10][11][6]

Ülikooliaastad, 1987–1993

Ema eeskujul soovis Kaljulaid saada teadlaseks ja astus Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonda. Ülikoolis valis Kaljulaid põhiaineks geneetika.[6]

1. aprillil 1988 abiellus Kaljulaid endast viis kuud vanema Taavi Talvikuga. Järgmised kümme aastat kandis ta nime Kersti Talvik. Ülikooli esimesel kursusel jäi Kaljulaid lapseootele ja mõni nädal enne 19-aastaseks saamist sündis tema esimene laps, tütar Silja.[6]

1990. aasta kevadsemestril liitus ta korporatsiooniga Filiae Patriae.[12][13] Samasse korporatsiooni kuulus ka Kersti Kaljulaidi vanaema.[6]

Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu Ülikooli bioloogina.[14] Pärast ülikooli lõpetamist töötas Kaljulaid mõned kuud Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis (TÜMRI). 1993. aastal ilmus ajakirjas "Journal of Bacteriology" instituudi teadurite artikkel pealkirjaga "Regulation of the Catechol 1,2-Dioxygenase- and Phenol Monooxygenase-Encoding pheBA Operon in Pseudomonas putida PaW85", Kaljulaid oli artikli üks viiest autorist ja artikkel oli tema bakalaureusetöö.[6]

Taas lapseootele jäädes pidi Kaljulaid töölt instituudis lahkuma, sest ülikooli laboris kasutati radioaktiivseid aineid. Kaljulaidi teine laps, poeg Siim, sündis oktoobris 1993.[6]

Töö erasfääris, 1994–1998

1994. aastal soovis Kaljulaid pärast pojaga kodus olemist tööle tagasi minna. Ta mõistis, et erialane töö bioloogina poleks perele piisavat sissetulekut taganud. Ta on kirjeldanud, kuidas ta enne teise lapse sündi kaheksa kuud külmkapi ostmiseks raha kogus. Ta ei soovinud ka lastega koju jääda ja abikaasa sissetulekust sõltuda. Seega otsustas ta asuda tööle ärivaldkonnas. Kaljulaid on end nimetanud majanduspõgenikuks ja öelnud, et seadis eesmärgiks teenida vähemalt kolm keskmist palka: ühe endale ja ühe kummalegi lapsele.[13][15][6]

Ta asus tööle müügimehena Siemensi sidetehnikat edasi müüvas ettevõttes Haberst Tehing (hilisema nimega Haberst Infra AS). Haberst Tehingu üks omanik oli Kersti Kaljulaidi hilisem abikaasa Georgi-Rene Maksimovski, kellele kuulus kolmandik ettevõtte aktsiatest. Kaljulaidi tööks oli telefonikeskjaamade ettevõtetele müümine. Siemensi Soome allüksuses töötanud Mauno Hirvonen iseloomustas tolleagset Kersti Kaljulaidi järgmiselt: "Kersti oli väga sõbralik, positiivne ja ka otsekohene. Kui midagi ei meeldinud, pani plärtsti vastu."[6][8]

Kaljulaidi järgmiseks töökohaks oli AS Nösper (hilisema nimega AS Uninet), mille asutasid aastal 1994 Andres Bauman ja Kaljulaidi tollane abikaasa Taavi Talvik. Nöspris tegeles Kaljulaid samuti turundusega, ta müüs klientidele veebiühendusi. Kaljulaidi enda sõnade kohaselt töötas ta Nöspris vaid mõned kuud.[6] Äriregistri andmebaasi järgi oli Kaljulaid aastatel 1997–1999 Unineti Andmeside AS-i juhatuse liige.[16] Äriregistri paberdokumendid näitavad aga, et ta lahkus Unineti juhatusest juba juulis 1997.[6]

Uninetist lahkumise järel töötas Kaljulaid aastatel 1996–1997 Eesti Telefon AS-is telefonikeskjaamade müügijuhina.[17][14][18][6] Seal oli tema ülemuseks Valdo Kalm, kes iseloomustas Kaljulaidi kui lennukat noort daami, kes jäi silma nutikusega. Kalmu sõnade järgi oli Kaljulaidil "tehnilist taipu, head veenmisjõudu ja müügioskust".[6]

Aastal 1997 asus Kaljulaid tööle projektijuhina Eesti Hoiupanga investeerimispanganduse allüksuses Hoiupanga Investeeringute AS. Ta leidis töökoha tänu oma korporatsioonikaaslasele Kadi Tarandile, kes töötas Hoiupangas ja soovitas ta tööle võtta. Kaljulaid tegeles Hoiupangas müügidokumentide, -prospektide ja -presentatsioonide ettevalmistamisega.[6][14]

Pool aastat pärast Kaljulaidi Hoiupanka tööle asumist liideti Hoiupank Hansapangaga. Kummastki ettevõttest jäeti tööle parimad töötajad, nende seas ka Kersti Kaljulaid, kelle töökohaks sai nüüd Hansapanga investeerimispanganduse allüksus Hansabank Markets. Sellel töökohal oli Kaljulaidi peamiseks tööülesandeks olla nõustajaks ettevõtete ühinemis- ja ülevõtmistehingute ning erastamisprotsesside juures. Ta vastutas ettevõtete ostueelse analüüsi eest.[17][14][6]

6. jaanuaril 1998 lahutasid Kersti Kaljulaid ja Taavi Talvik abielu.[6]

1998. aastal alustas Kaljulaid magistriõpinguid Tartu Ülikoolis.[14]

Tööaastad avalikus sfääris, 1999–2016

Tartu Ülikooli nõukogu esimees Kersti Kaljulaid nõukogu istungil 22. veebruaril 2016.

1998. aastal sattus Kersti Kaljulaid sõitma Filiae Patriae suvepäevadele samas autos koos Matti Maasikaga. Nad rääkisid tee peal Ida-Virumaa ettevõtluse arenguprobleemidest. Kui Mart Laar võitis valimised ja sai aastal 1999 peaministriks, helistas peaministri büroo juhiks saanud Maasikas Kaljulaidile ja kutsus teda tööle peaministri meeskonda. Kaljulaid võttis otsustamiseks ühe ööpäeva aega ja nõustus.[6][13]

Aastatel 1999–2002 töötas ta peaministri majandusnõunikuna. Tema tööülesandeks oli peaministri büroo, Eesti Panga, rahandusministeeriumi ja suurima eelarvega ministeeriumide töö kooskõlastamine, samuti koordineeris ta suhteid Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste multilateraalsete finantsasutustega (sealhulgas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Põhjamaade Investeerimispanga ja Maailmapangaga). Ta valmistas koos rahandusministri ja sotsiaalministriga ette pensionireformi ning oli peaministri nõuandja ministritega peetavatel eelarveläbirääkimistel.[19][17]

Hans H. Luige sõnul oli just nõunik Kaljulaid see, kes peatas Narva Elektrijaamade erastamise USA ettevõttele NRG Energy.[20] Priit Simson on aga spekuleerinud, et Kaljulaid aitas alguses valitsusel NRG-tehingut läbi suruda, kuid taipas hiljem esimesena, et NRG Energy kehva majandusseisu tõttu ei tule tehingust midagi välja.[21]

1999. aastal hakkas Kaljulaid elama koos oma praeguse abikaasa Georgi-Rene Maksimovskiga.[6]

2001. aastal sai Kaljulaid Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises.[18] Magistritöö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine".[14]

2001–2004 oli ta valitsuse esindaja Eesti Geenivaramu nõukogus.[19] 2002–2004 oli ta AS Regio nõukogu liige.[16]

2002. aasta veebruarist kuni 2002. aasta septembrini oli Kaljulaid Eesti Energia AS-i Iru elektrijaama juhtimisarvestuse osakonna juhataja. Alates 2002. aasta septembrist kuni 2004. aasta maini oli ta Iru elektrijaama direktor.[14][19]

Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks 1. mail 2004 ja Eestit määrati Euroopa Kontrollikojas esindama Kersti Kaljulaid, kes alustas Luksemburgis asuvas asutuses tööd 7. mail 2004. Kaljulaid alustas tööd Kontrollikoja II auditigrupis, mis tegeles struktuuripoliitika-, transpordi-, teadusuuringute- ja energeetikavaldkonnaga. Ta oli ka Europoli ühise auditikomitee liige. 2006. aasta märtsist kuni 2008. aasta märtsini oli Kaljulaid Kontrollikoja halduskomitee esimees. Alates 2008. aasta veebruarist kuni 31. maini 2010 oli Kaljulaid CEAD-auditigrupi (kooskõlastus, teabevahetus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö) liige, kus ta esindas II auditikoda. Kontrollikoja töö ümberkorraldamise järel oli Kaljulaid 1. juunist 2010 kuni detsembrini 2013 kinnitava avalduse eest vastutav liige CEAD-auditikojas (kooskõlastus, hindamine, kinnitamine ja arendustöö). Alates jaanuarist 2014 kuni töö lõpuni Euroopa Kontrollikojas oli ta I auditikoja (loodusressursside säilitamine ja haldamine) liige.[17][19]

2005. aastal sündis Kersti Kaljulaidil esimene poeg kooselust Georgi-Rene Maksimovskiga.[6]

2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud.[22]

2009. aastal sündis Kersti Kaljulaidi ja Georgi-Rene Maksimovski teine poeg. Kersti Kaljulaid ja Georgi-Rene Maksimovski abiellusid Tallinnas aastal 2011.[6]

2016. aasta mais Kaljulaidi ametiaeg Euroopa Kontrollikoja liikmena lõppes, kuid Vabariigi Valitsuse otsustamatuse tõttu esitada Eestist uus kandidaat Kontrollikoja liikmeks jätkas ta samas ametis 2016. aasta septembrini.[23][24] 30. septembril 2016 tema mandaat kontrollikojas peatati ja teda hakkas asendama Euroopa Kontrollikoja president.

Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10. oktoobrini 2016 Tartu Ülikooli nõukogu esimees.[25]

2015. aasta septembris valiti ta Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhiks, kuid asendaja puudumise tõttu Euroopa Kontrollikoja liikme ametis ei saanud ta Praxise juhi ametisse astuda.[26][24] Seejärel tehti talle ettepanek asuda Praxise nõukogusse, kus ta alustas tegevust 20. juulil 2016.[27][28] Kaljulaid lahkus Praxise nõukogust presidendi ametisse astudes.

2016. aasta kevadel omandas Kaljulaid Regios viieprotsendilise osaluse.[29]

19. septembril 2016 valis Riigikogu Kantselei juurde moodustatud arenguseire nõukoda Kaljulaidi oma esimeheks.[30][31]

Poliitiline tegevus

Kersti Kaljulaid ja Toomas Hendrik Ilves abikaasadega vastuvõtul 10. oktoobril 2016.

Aastatel 2001–2004 kuulus ta Isamaaliitu[32], kuid valimistel kandidaadina ei osalenud.[17] Kaljulaid astus Isamaaliidust välja Euroopa Kontrollikoja liikmeks saades, et tagada oma sõltumatus ja siduda end lahti erakonnapoliitikast.[33]

2011. aasta sügisel nimetas Juhan Parts Kersti Kaljulaidi ühe võimaliku Mart Laari mantlipärijana Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe kohale.[34]

2016. aasta Eesti presidendivalimistel tegi Riigikogu vanematekogu 27. septembril pärast presidendi valimata jäämist valimiskogus Kersti Kaljulaidile ettepaneku kandideerida Vabariigi Presidendiks ja Riigikogu liikmetele ettepaneku esitada Kaljulaid presidendikandidaadiks.[35] 30. septembril 2016 seadsid 90 Riigikogu liiget Kersti Kaljulaidi üles Vabariigi Presidendi kandidaadiks[36] ja 3. oktoobril 2016 valiti Kersti Kaljulaid tulemusega 81 poolthäält (tühje sedeleid 17) Riigikogus Vabariigi Presidendiks.[37] Tema ametiaeg algas 10. oktoobril.[37]

Peamine, mida Kaljulaidile presidendiks kandideerimise ajal ajakirjanduses ja osade poliitikute poolt ette heideti – ja mida näitasid ka tänavaküsitlused –, oli tema vähene tuntus rahva seas, võrrelduna teiste presidendikampaanias osalenud kandidaatidega.[38][39][40] Kaljulaid vastas etteheitele avalikus kirjas ja intervjuudes, lubades, et asub presidendiks saades end Eesti inimestele tutvustama, külastab riigi erinevaid piirkondi ning suhtleb inimestega vahetult ja kohapeal.[41]

10. oktoobril 2016 astus Kaljulaid Vabariigi Presidendi ametisse.

Poliitilised vaated

Kersti Kaljulaid on öelnud, et ta maailmavaateks on liberaalsem konservatism.[42] Ta on pooldanud konservatiivset majanduspoliitikat, kuid paljudes sotsiaalsetes küsimustes – näiteks LGBT-õigused ja immigratsioon – on tal liberaalsed vaated.[43] Teisalt on ta öelnud, et riik peab rahaliselt toetama enne nõrgemaid kui hakkab toetama tugevaid; tugevate asi on kasutada riigi antud vabadusi ja end ise aidata.[41] Samuti on Kaljulaid väljendanud toetust tugevale kodanikuühiskonnale, kus riigi roll kohaliku tasandi asjade korraldamisel on väiksem ning enesekindla ja aktiivse kolmanda sektori roll suurem.[43]

21. jaanuaril 2017 ajalehes Sakala ilmunud intervjuus ütles Kaljulaid, et peab Eesti iseseisvuse kaotamises 1940. aastal osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle tegevuse tulemusel kehtestati 1934. aastal Eestis autoritaarne riigikord. Sel põhjusel ei poolda ta monumendi rajamist Konstantin Pätsile Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks, ega läheks selle avamisele.[44]

Publitsistika

Ta on avaldanud ajakirjanduses palju Euroopa-teemalisi artikleid.[45]

Aastatel 2002–2016 oli ta Kuku raadio saate "Keskpäevatund" üks esinejaid ja aastatel 2007–2016 Kuku raadio saate "Eurominutid" autor.[18][46][26]

12. aprillil 2016 Postimehes avaldatud kõnes ütles Kaljulaid, et tema meelest oleks mõistlik anda avalike teenuste osutamine niipalju kui võimalik era- ja vabasektori kätesse, sest need on ühiskonna vajaduste suhtes tundlikumad ja paindlikumad. Vajaduse korral saab riik neid finantsiliselt abistada ning ka natuke kontrollida. "Erasektori teenused, mis senise avaliku teenusega kattuvad või seda täiendavad – vahel ka asendavad –, saavad sündida ainult vastastikusest usaldusest." Munitsipaalkoolid tunnistavad kindlasti meelsasti oma puudusi, eriti kui avalik debatt on sõbralik. Muidugi on õige, kui lapsevanemad teevad ise kooli: "me kõik oleme riik ja ühel või teisel moel panustades loome avalikku ruumi, avalikku teenust, Eestit". Era- ja vabasektoriga koostöös saab avalikke teenuseid disainida juhul, kui "aus analüüs õigel tasandil näitab olemasoleva süsteemi puudusi ja võimalusi neid paindlikult ja esialgu väikeses mahus era- ja vabasektori abiga kõrvaldada". "Kogu otsustamispädevus kohaliku teenuse üle ... tuleb anda kohalikule tasemele koos suurema otsustusõigusega." Aga avaliku teenuse ülevõtjad peavad täitma omavalitsuse ootusi selle teenuse suhtes. Selleks on tarvis vastastikust usaldust.[47]

Tegevus Vabariigi Presidendina

Kersti Kaljulaid kõnelemas 2017. aasta Euroopa füüsikaolümpiaadi lõpetamisel Tallinnas.

Suhted kirikuga

 Pikemalt artiklis Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe

Kaljulaid loobus ametisse vannutamise päeval tänujumalateenistusest, mille korraldamist Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) oli presidendile pakkunud. Kõik senised taasiseseisvumisjärgsed Eesti presidendid on oma ametisse vannutamise tänujumalateenistusel osalenud. Kaljulaid ütles otsust põhjendades, et ta austab küll inimeste usuvabadust, kuid pole ise kirikuskäija. Ta lisas, et kuna kirikus käimine pole tema jaoks olnud riiklike tähtpäevade või kiriklike pühade osa, siis oleks sinna nüüd minemine ebasiiras. EELK peapiiskop Urmas Viilma kommenteeris presidendi otsust sõnadega, et selle langetab president ise, kuid "kindlasti on selles ametis keeruline leida õiget tasakaalu inimese enda soovide ja institutsionaalsete ülesannete vahel".[48][49][50]

Kaljulaidi otsus tänujumalateenistusest loobuda tekitas ühiskonnas palju vastukaja[51][52], leidus nii neid, kes presidendi otsust toetasid[53][54], kui ka neid, kes seda vastustasid[55][56].

24. novembril 2016 tegi peapiiskop Urmas Viilma tervitusvisiidi Kadriorgu, mille käigus andis presidendile ülevaate Eesti kirikuelust, kirikute omavahelisest oikumeenilisest koostööst ja EELK panusest Eesti ühiskonda. Viilma sõnul oli kohtumine äärmiselt meeldiv ja positiivne ning talle ei jäänud muljet, et president ei sooviks kirikuga koostööd teha.[57]

Kaljulaid ei osalenud ka 1. detsembril 2016 Toomkirikus toimunud advendikontserdil, kuhu EELK peapiiskop Urmas Viilma oli kutsunud osalema valitsuse ja riigikogu liikmed, riigi võtmeisikud ja välisriikide saadikud.[51] Teisalt külastas ta 15.–16. detsembril toimunud Harjumaa visiidi käigus muuhulgas EELK Risti kogudust.[52]

9. detsembril 2016 Mart Soidrole ja Andrus Kivirähale antud intervjuus ütles Kaljulaid, et jõulude juurde ei kuulu ilmtingimata kirikus käimine.[58][59]

Kaljulaidi suhtumise tõttu jumalateenistustel osalemisse ja kirikusse on mitmed inimesed teda tituleerinud ilmalikuks presidendiks.[60][61][52]

Seaduste väljakuulutamine

Kaljulaid kuulutas 23. detsembril 2016 välja Riigikogu poolt 19. detsembril 2016 vastu võetud maksupaketi. Opositsioonis olev Reformierakond ja mitmed huvigrupid olid teinud presidendile ettepaneku jätta seadus väljakuulutamata, sest nende hinnangul oli muudatused kiiruga ette valmistatud ja vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega. Seaduse väljakuulutamisega kaasnenud avalduses märkis president, et ta pole rahul seaduse vastuvõtmise asjaoludega, kuid seadust välja kuulutamata jättes jääks Eesti 2017. aasta riigieelarve enne saabuva aasta algust vastu võtmata. Kaljulaid pöördus palvega õiguskantsleri poole analüüsida maksumuudatuste üksikuid aspekte.[62]

Visiidid

Välisvisiidid

 Pikemalt artiklis Kersti Kaljulaidi presidendivisiidid
Kersti Kaljulaid ja Läti Seimi spiiker Ināra Mūrniece.
Kersti Kaljulaid 21. oktoobril 2016 töövisiidil Lätis.

Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. 20. oktoobril 2016 kohtus ta Helsingis Soome presidendi Sauli Niinistö ja parlamendi esimehe Maria Lohelaga,[63] 20.–21. oktoobril visiidil Lätti kohtus ta Riias Läti presidendi Raimonds Vējonise ja parlamendi spiikri Ināra Mūrniecega[64] ning 26. oktoobril toimunud töövisiidil Leetu kohtus ta Vilniuses Leedu presidendi Dalia Grybauskaitėga.[65]

Sisevisiidid

  1. Paldiski külastus, 19. oktoober 2016. Külastas Paldiski sõjaväelinnakut ja pidas kõne Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele.[66]
  2. Lääne- ja Ida-Virumaa külastus, 27.–28. oktoober 2016. Külastas Lääne- ja Ida-Virumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.[67]
  3. Jõgeva- ja Tartumaa külastus, 17.–18. november 2016. Kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega, külastas ettevõtteid ja riigiasutusi, sealhulgas Eesti Rahva Muuseumi ning ettevõtteid Fortum Tartu ja Salvest. Ööbis visiidi käigus hostelis.[68][69]
  4. Harjumaa külastus, 15.–16. detsember 2016. Külastas Harjumaa ettevõtteid ja asutusi ning kohtus kohaliku elu edendajatega. Tutvus Risti koguduse juures tehtava sotsiaaltööga.[70][52]
  5. Järva- ja Viljandimaa külastus, 18.–19. jaanuar 2016. Külastas ettevõtteid ja asutusi, kohtus vabakonna esindajate ja omavalitsusjuhtidega.[71]
  6. Pärnu- ja Raplamaa külastus, 2.–3. veebruar 2017. Külastas Pärnumaal ja Raplamaal ettevõtteid (sealhulgas AS Wendret) ja haridusasutusi (sealhulgas Pärnumaa Kutsehariduskeskust). Kohtus omavalitsusjuhtide ja vabakonna esindajatega.[72]
  7. Valgamaa, 16.–17. märts 2017
  8. Läänemaa, 29. märts 2017
  9. Hiiumaa, 30. märts 2017
  10. Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 4. aprill 2017
  11. Põlvamaa, 5. aprill 2017
  12. Saaremaa, 1.–2. juuni 2017
  13. Võrumaa, 12.–13. juuni 2017
  14. Ruhnu, Abruka, Vilsandi 24.–26. juuli 2017

Presidendikõned

 Pikemalt artiklis Kersti Kaljulaidi presidendikõned

Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016

Kaljulaid ütles, et poliitikute ja kõrgete riigiametnike ülesanne on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku ning lasta rahval tunda end kõrgeima võimu kandjana. Me tahtsimegi sellist Eestit, kus igaüks koos teistega loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, nii et kokku tuleb meie kõikide riik. Et inimesed oleksid enesekindlad, tuleb kaasinimestes näha kaasteelisi, kelles me näeme head, mitte vigu. Elu viivad julgelt otsustades edasi enesekindlad inimesed, mitte need, kes kardavad, et osutatakse nende nõrkustele. Riik peab lastele andma ka hariduse ning tagama ettevõtluse lihtsus ning vabadus. President, kes vastutab riigi tuleviku eest saab olla nõudlik sõnastaja, peab olema seal, kus on raske, toetama neid, kes võiksid muidu kõrvale jääda. Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks, olles rahva oma. Meie siin peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist ja unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Kaljulaid avaldas usku ja lootust, et viie aasta pärast on Eestis rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu, rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles: "Ainus, mida karta, on hirm ise". Meie tugevus on Kaljulaidi sõnul see, et ütleme otsekoheselt ja selgelt, et meie suurim probleem ei ole majandus, vaid julgeolek. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame hoida Eesti riiki.[73]

Kaljulaid ütles ka, et Lennart Meri on olnud suur Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.[73]

Galal "Eesti parimad ettevõtted 2016", 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas

Kaljulaid ütles, et olulises osas sektorites oleme kinni keskmise sissetuleku klaaslaes. Õigel ajal tuleb leida väljapääsud, sest lihtsad, selged ja valed või ainult lühiajaliselt õiged suured üksiklahendused meid ei rahulda. Klaaslaes on juba mõrad. Kaljulaid avaldas usku, et Eesti ettevõtjad suudavad olla innovatsiooniliidrid. Meie ülesanne on oma väheneva tööjõu kõrgemad nõudmised rahuldada ja minna edasi tagasilöökideta. Ta kutsus ettevõtjaid üles olema nõudlikud, et neil oleks vaba keskkond, kus vaba vaim saab luua ja kasvatada, sest noored otsivad tööturult vabadust. Kaljulaidi sõnul saavad ettevõtjad kaitsta oma vabadusi, kui nad võtavad vastutuse meie majanduskeskkonna eest.[74]

Aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016

Kaljulaid ütles, et oma elementaarsete vajaduste katmise tagamine nõuab järjepidevat ja piisavalt mahukat põllumajandust. Selleks on tarvis turgu sekkuda, mida teeb ka Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, millega saavutatud põllumajandustoodete ühisturg jätab mulje, nagu olekski tegemist vaba turuga. Kui kõik toetusmeetmed oleksid täiesti võrdsed, siis oleks turg üldiselt siiski vaba. Ent täielikku võrdsust poleks ka siis, kui kõigi riikide toetused arvestaksid täiesti võrdselt riigisisest kulukomponenti ja ainult maailmaturu hindadest sõltuvaid kulutusi. Konkreetse farmi asukohta ja eesseisvaid ilmastikutingimusi ei saa täiesti õiglaselt arvestada. Toetusskeemid ei suuda tootmismahte vastavalt turu tingimustele reageerida. Toetuste eraldamisel ei kontrollita ka, kas ei jõuta liiga lähedale üleinvesteerimisele. Sellest tekivad paratamatult vead põllumajanduse juhtimises ja küsimus on, kuidas sellest tulenevaid riske tootjate, töötlejate, tarbijate ja toetuse maksjate vahel jagada. Tuleb luua süsteem, mis "arvestab põllumajandustoodete turu erisusi ja paratamatuid moonutusi ning loob hoiatusmehhanismi" moonutustele reageerimiseks. Hea oleks vähemalt Eestis kokku leppida üldised põhimõtted kriisi või ka tulude ootamatu suurenemise puhuks. Tuleb nõuda süsteemset lähenemist, et reageerida ka järgmistele kriisidele, mitte ainult käimasolevale. Ka üksik põllumees on edukas ainult juhul, kui ta tajub ka innovaatiliste muutuste tulekut ning oskab ja suudab selleks valmistuda. Maailmaturu jaoks tuleb luua üha suurema lisandväärtusega toodangut ning müüa seda mujal kehtivaid kombeid ja tavasid arvestades.[75]

Tunnustused

Isiklikku

Pere

Kersti Kaljulaidi ema Lindu Kaljulaid[6] (sündinud 1941. aastal) on elukutselt arst. Lindu vanemad olid Ilmar Raudma (kuni 1935. aastani Pommer; 1912–1951) ja Alvi Raudma (Alvi Kull; 1910–1987).[80]

Kaljulaid on teist korda abielus. Ta on sünnitanud neli last ning on ka vanaema.[81]

Abielust Taavi Talvikuga[8] on Kaljulaidil tütar ja poeg. Tütar Silja Märdla (sündinud 1988, endise nimega Silja Talvik[82]) kaitses 2017. aasta lõpul doktoritöö ehituse valdkonnas[83][84] ja poeg Siim Talvik on lõpetanud IT Kolledži.[85]

Kaljulaidi teine abikaasa on aastal 1991 Tallinna Polütehnilise Instituudi raadioinsenerina lõpetanud ja Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuses sideinsenerina töötanud Georgi-Rene Maksimovski, neil on kaks poega.[83][86][87][10]

Raimond Kaljulaid on Kersti Kaljulaidi poolvend, neil oli ühine isa.[88][89]

Kaljulaidi isa Jaak Kaljulaid (1946–1998) oli riikliku elamumajanduse arenduskeskuse konsultant. Tema vanemad olid ehitusettevõtja Theodor Kaljulaid (sünninimega Theodor Klook; 1903–1983) ja Maare Margus (Maare Tammik; 1914–2004).[80]

Harrastused

Kaljulaid on Eesti maratonijooksu edetabelis olnud 11. kohal (aastal 2007) ja 23. kohal (aastal 2008).[18] Ta on jooksnud maratoni ajaga 3 tundi ja 52 minutit.[90]

29. jaanuaril 2017 osales ta Viljandi järvel toimunud VII Mulgi uisumaratonil 30 kilomeetri distantsil.[91]

5. jaanuaril 2017 tegi Kaljulaid kaasa Soome suurimal rahvaspordiüritusel Finlandia-hiihto. Ta saavutas 50 kilomeetri vabatehnikaga suusamaratonil naiste seas 70. koha ajaga 4 tundi 7 minutit ja 30,4 sekundit.[92]

Keeleoskus

Võõrkeeltest räägib Kaljulaid vabalt inglise keelt, suhtlustasemel prantsuse keelt ja tasemel B1 saksa keelt.[93] Soome keelt pole Kaljulaid õppinud,[93] kuid presidendiks valimise järgsel pressikonverentsil ütles ta Soome ajakirjaniku küsimusele vastates, et "räägib halba soome keelt, nagu kõik eestlased"[94]. Samal üritusel ütles ta, et tema endised kolleegid Iru elektrijaamast võivad kinnitada, et kitsas ringis on ta suuteline rääkima ka vene keeles.[95]

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Alo Raun: "Kersti Kaljulaid. Ebamugav sekkuja". EPL.ee, 10. detsember 2016
  2. ↑ "Kaljulaid pääses esimese eestlasena maailma 100 mõjukaima naise hulka" menu.err.ee, 1. november 2017
  3. ↑ "KAS TAHAD TEADA: kuidas sai Kersti Kaljulaid oma nime?" Õhtuleht.ee, 3. oktoober 2016
  4. ↑ Liisa Tagel. "Segadusttekitavad perenimed: Kaljulaidi tuleb käänata, nagu Kaljulaid eelistab." Arvamus.postimees.ee, 30. september 2016.
  5. ↑ Kersti Kaljulaid: elulugu. President.ee
  6. ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 6,20 6,21 6,22 Vedler, Sulev (8. november 2016). "Valged laigud Kersti Kaljulaidi eluloos". Eesti Ekspress. Vaadatud 17. november 2016. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |registration=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |subscription=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend)
  7. ↑ Kaljulaid, K. (1986) Vainurästa (Turdus ilacius) pesitsusbioloogiast Eestis, Eesti NSV Õpilaste Teadusliku Ühingu VI teaduskonverentsi teesid, Tallinn, lk. 24
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 Sulev Vedler, Erik Moora, Tarmo Vahter, Mikk Salu. 10 väheteada fakti meie uue presidendi Kersti Kaljulaidi kohta, ekspress.delfi.ee, 5. oktoober 2016
  9. ↑ Tallinna 44. Keskkooli b-klass 1976-1987 44kool.ee
  10. ↑ 10,0 10,1 Ranne, Raul (1. oktoober 2016). "Kaugest ametnikust koduseks presidendikandidaadiks. Kersti Kaljulaidi kiirmarss". Eesti Päevaleht. Vaadatud 6. oktoobril 2016. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |registration=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend); eiran tundmatut parameetrit |subscription=, kasuta parameetrit (|url-access=) (juhend)
  11. ↑ Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi vilistlased
  12. ↑ Vilistlaskogu nimekiri Filiae Patriae saidil.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 Sigrid Sõerunurk: "Terase pilguga üliõpilane, kes õiendas vastu". UT, 10. mai 2010
  14. ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 14,5 14,6 Eesti Teadusinfosüsteem: Kersti Kaljulaid
  15. ↑ Raul Ranne: "TÄISMAHUS: Kersti Kaljulaid: vahel pean endalt küsima, kas ma ikka julgen." Päevaleht, 27. september 2016
  16. ↑ 16,0 16,1 Infopank.ee: Kersti Kaljulaid, vaadatud 3. oktoober 2016
  17. ↑ 17,0 17,1 17,2 17,3 17,4 Kes on Kersti Kaljulaid? Postimees, 27. september 2016
  18. ↑ 18,0 18,1 18,2 18,3 Priit Pullerits: Kersti Kaljulaid – elu Euroopas, kodu Eestis. Majandus24.postimees.ee, 7. mai 2011 (vaadatud 06.10.2016).
  19. ↑ 19,0 19,1 19,2 19,3 Euroopa Kontrollikoda: Kersti Kaljulaid, CV, vaadatud 3. oktoober 2016
  20. ↑ Kadri Paas: "Kersti Kaljulaid päästis Narva Elektrijaamad kahtlasest erastamisest." Ärileht.ee, 28. september 2016
  21. ↑ Priit Simson: "NRG tehing: Kas Kersti Kaljulaid lootis süsteemi seestpoolt parandada?" EPL.ee, 18. oktoober 2016
  22. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem: Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele
  23. ↑ The Members of the European Court of Auditors since 1977
  24. ↑ 24,0 24,1 Kersti Kaljulaiu ametiaeg Euroopa Kontrollikojas lõppes, kuid ta jääb valitsuse otsustamatuse tõttu ametisse ega saa asuda Praxise juhiks. Delfi, 6. mai 2016
  25. ↑ Nõukogu Tartu Ülikool
  26. ↑ 26,0 26,1 "Praxise uueks juhiks valiti Kersti Kaljulaid". Praxis, 29. oktoober 2015
  27. ↑ "Praxise nõukogu uue liikmena alustas tööd Kersti Kaljulaid". Praxis, 20. juuli 2016
  28. ↑ "PRAXIS ei kiirusta Kaljulaidile asendaja leidmisega". Postimees.ee, 30. september 2016
  29. ↑ "Mart Laar ajab president Kersti Kaljulaidiga kaardiäri". Eesti Ekspress. Ekspress Group. 12. juuli 2017. {{netiviide}}: |arhiivimisurl= nõuab parameetrit |arhiivimisaeg= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |Aeg= (juhend)
  30. ↑ "Arenguseire nõukoja esimeheks valiti Kersti Kaljulaid". ERR.ee, 19. september 2016
  31. ↑ "Kõrge Eesti euroametnik valiti riigikogu juurde loodud arenguseire nõukoja juhiks". Ärileht.ee, 19. september 2016
  32. ↑ Äriregistri päring
  33. ↑ CIDOB. Biografías Líderes Políticos: Kersti Kaljulaid. 5.oktoober 2016.
  34. ↑ "Parts: miks mitte esimeheks Luik, Hololei, Kaljulaid?" Postimees.ee, 16. september 2011
  35. ↑ "FOTOD ja VIDEO | Vanematekogu tegi ettepaneku esitada presidendikandidaadiks Kersti Kaljulaid" ERR, 27. september 2016
  36. ↑ Kaljulaiu seadsid presidendikandidaadiks 90 riigikogu liiget, ERR, 30. september 2016.
  37. ↑ 37,0 37,1 "Kersti Kaljulaid sai 81 häälega uueks Eesti presidendiks" ERR, 3. oktoober 2016
  38. ↑ "DELFI TÄNAVAKÜSITLUS: Kui tuntud on Kersti Kaljulaid rahva seas?" Delfi, 27. september 2016.
  39. ↑ "Kommunikatsiooniekspert Kaljulaiust: rahvale tundmatu inimene, kelle nimegagi eksitakse." Postimees, 28. september 2015
  40. ↑ "JANEK MÄGGI: Eestile otsiti presidenti justkui personalifirma kaudu." Pealinn, 3. oktoober 2016
  41. ↑ 41,0 41,1 Kersti Kaljulaid: "Minu kiri kõigile Eestimaa inimestele." Päevaleht, 30. september 2016 (vaadatud 6.10.2016)
  42. ↑ Eylandt, Otti (29. september 2016). "Kersti Kaljulaid: inimestega tuleb rääkida – igal pool toimib". Eesti Päevaleht.
  43. ↑ 43,0 43,1 Former European auditor Kersti Kaljulaid elected president of Estonia. Estonian Worlds, 3. oktoober 2016.
  44. ↑ "President Kaljulaid ei poolda Pätsile monumendi püstitamist". ERR.ee, 20. jaanuar 2017
  45. ↑ Avatud Eesti Fondi Koosmeele preemia saab Kersti Kaljulaid. Delfi.ee, 09. aprill 2014 (vaadatud 6.10.2016)
  46. ↑ "Eurominutid". kuku.postimees.ee (vaadatud 28.09.2016)
  47. ↑ Avalikust teenusest 21. sajandil, president.ee.
  48. ↑ "Leht: Kaljulaid loobus ametissenimetamise päeval jumalateenistusest". ERR.ee, 2. november 2016
  49. ↑ "President: minu kirikuskäimine poleks siiras". ERR.ee, 4. november 2016
  50. ↑ "President Kaljulaid selgitab: riiklike tähtpäevade puhul kirikus käimine ei oleks siiras olukorras, kus see pole olnud minu jaoks varem kombeks". Delfi.ee, 4. november 2016
  51. ↑ 51,0 51,1 "Kaljulaid ei osale kirikus riigijuhtidele mõeldud advendikontserdil". ERR.ee, 1.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  52. ↑ 52,0 52,1 52,2 52,3 "President Kaljulaid külastas Harjumaa visiidi ajal Risti kirikut". Õhtuleht.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016.
  53. ↑ Evelyn Kaldoja: "Evelyn Kaldoja: president pole usuvalguse lambijalg". Postimees.ee, 25. november 2016.
  54. ↑ Andrus Kivirähk: "Kivirähk: selge, et ühes ilmalikus riigis pole sünnis presidendile „taevastelt vägedelt” toetust anuda". EPL.ee, 5. november 2016. Vaadatud 19.12.2016
  55. ↑ Janek Mäggi: "Janek Mäggi: miks president Kersti Kaljulaid Jumalat kardab?" Postimees.ee, 17. november 2016
  56. ↑ "Sibul: presidendi käitumine tundub pigem nagu vastuolude otsimine või kristlaste jaoks oluliste väärtuste eitamine". Delfi.ee, 17.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  57. ↑ Tiiu Pikkur: "President Kersti Kaljulaid kohtus peapiiskop Urmas Viilmaga". Eesti Kirik, 25.11.2016. Vaadatud 19.12.2016
  58. ↑ "Urmas Viilma: president Kaljulaid saatis advendiajal jõulukaardi, mitte pööripäevakaardi". Delfi.ee, 20.12.2016. Vaadatud 21.12.2016
  59. ↑ "AASTA OODATUIM VESTLUS: Andrusega Kerstil külas (täismahus!)" Meiemaa.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  60. ↑ "President Kaljulaid ajalehes Meie Maa: jõul on üks vana sõna, mis seostub pööripäevaga". Delfi.ee, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  61. ↑ "President Kaljulaidi tõrjuv suhtumine kirikusse hämmastab kristlasi". Estonian World Review, 17. detsember 2016. Vaadatud 19.12.2016
  62. ↑ "Kaljulaid kuulutas maksumuudatused huvigruppide vastuseisust hoolimata välja". Postimees.ee, 23. detsember 2016. Vaadatud 24.12.2016
  63. ↑ "Fotod ja video: Kaljulaid kohtus Niinistöga". ERR.ee, 20. oktoober 2016
  64. ↑ Ragnar Kond. "Fotod ja video: president Kaljulaid käis visiidil Lätis". ERR.ee, 21. oktoober 2016
  65. ↑ "President Kaljulaid Leedus: Balti riikide tihe koostöö tagab regiooni tugevuse ja turvalisuse". Delfi.ee, 26. oktoober 2016
  66. ↑ "President Kaljulaid Liibanoni suunduvale kaitseväe üksusele: mina usun teisse". President.ee, 19. oktoober 2016
  67. ↑ "President Kaljulaid Ida-Virumaal: Eesti on üks kogukond." President.ee, 28. oktoober 2016
  68. ↑ "President Jõgevamaal: avalike teenuste osutamisest koos vabakonnaga saaks uus Eesti edulugu". President.ee, 18. november 2016
  69. ↑ "FOTOD: President Kaljulaid peatus uhke sviidi asemel hoopis hostelis". Publik.delfi.ee, 18. november 2016
  70. ↑ "Vabariigi President külastab Harjumaad". President.ee, 13.12.2016
  71. ↑ "Vabariigi President külastab sel nädalal Järva- ja Viljandimaad". President.ee, 16.01.2016
  72. ↑ "President Kaljulaid külastas Pärnumaad". President.ee. 2. veebruar 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.
  73. ↑ 73,0 73,1 "Vabariigi President Kersti Kaljulaid ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2016". President.ee, 10.10.2016
  74. ↑ "Vabariigi President Kersti Kaljulaid Eesti parimad ettevõtted 2016 galal 13. oktoobril 2016 Kultuurikatlas". President.ee, 13.10.2016
  75. ↑ "Vabariigi President Kersti Kaljulaid aasta põllumehe väljakuulutamisel 25. oktoobril 2016". President.ee, 25.10.2016
  76. ↑ "Aasta eurooplaseks valiti Kersti Kaljulaid." Postimees.ee, 9. mai 2009
  77. ↑ Avatud Eesti Fond: Koosmeele auhind. Oef.org.ee, vaadatud 9. oktoobril 2016
  78. ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19446
  79. ↑ "MÕJUKATE AJAKIRI LP vahel: Delfi ja EPL avalikustavad Eesti 2016. aasta mõjukaima inimese". Delfi.ee, 10.12.2016. Vaadatud 19.12.2016
  80. ↑ 80,0 80,1 Fred Puss, Tarmo Vaher: "President Kaljulaidi sugupuu: 300 aastaga Pälli talust Kadriorgu" Eesti Ekspress, 30. august 2017
  81. ↑ Kersti Kaljulaid ujub presidendiakvaariumis üksinda: nad on kõik mu seljataga olemas, mu perekond
  82. ↑ Eesti Teadusinfosüsteem: Silja Märdla
  83. ↑ 83,0 83,1 Kes on Kersti Kaljulaiu salapärane abikaasa Georgi-Rene Maksimovski?
  84. ↑ S. Märdla doktoritöö kaitsmine
  85. ↑ Maarit Stepanov: "Kersti Kaljulaidi lapsed on tublid nagu emagi." Õhtuleht, 6. oktoober 2016
  86. ↑ TTÜ lõpetajad 1918–2006
  87. ↑ Postimees, Arter. 24. september 2016
  88. ↑ Ühe perekonna tähtis nädal: Eesti uueks presidendiks võib saada äsja abielu lahutanud Raimond Kaljulaiu poolõde Delfi, 27. september 2016
  89. ↑ Kadi Viljak, "Poliitika ei sega Maria Savisaare abiellumist". Õhtuleht.ee, 1. august 2001
  90. ↑ Anu Säärits: Kaljulaid: Eesti sporti tuleb eelkõige edendada laste- ja noortespordi kaudu. ERR, 28.09.2016 (vaadatud 6.10.2016)
  91. ↑ "FOTOD | President Kersti Kaljulaid osales uisumaratonil". Õhtuleht.ee, 29. jaanuar 2017
  92. ↑ "DELFI PRESIDENDIGA MARATONIL: Kersti Kaljulaid sai Finlandia-hiihtol 70. koha". Sport.delfi.ee. 5. veebruar 2017. Vaadatud 11. veebruaril 2017.
  93. ↑ 93,0 93,1 "Kersti Kaljulaid paljastas oma halva omaduse: ma olen väga kärsitu inimene." Elu24.postimees.ee, 4. oktoober 2016
  94. ↑ "VIDEO PRESSIKONVERENTSILT | Kaljulaid: täna võitis kogu Eesti!." Õhtuleht, 3. oktoober 2016
  95. ↑ "Керсти Кальюлайд на пресс-конференции: сегодня выиграла вся Эстония." Rus.delfi.ee, 3. oktoober 2016

Publikatsioone

Intervjuud

Kirjandus

Välislingid

Eelnev
Toomas Hendrik Ilves 		Eesti president
alates 10. oktoobrist 2016 		Järgnev
—
Vabariigi President
Konstantin Päts (1938–1940)
 Presidendi lipp
Peaministrid Vabariigi Presidendi
ülesandeis eksiilis
Jüri Uluots (1940–1945) · August Rei (1945–1963) · Aleksander Warma (1963–1970) · Tõnis Kint (1970–1990) · Heinrich Mark (1990–1992)
Vabariigi Presidendid
Lennart Meri (1992–2001) · Arnold Rüütel (2001–2006) · Toomas Hendrik Ilves (2006–2016) · Kersti Kaljulaid (2016–2021) · Alar Karis (2021–)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kersti_Kaljulaid&oldid=5221254"