Estonia-Film: erinevus redaktsioonide vahel
lingid Tartu "Ilu par vastavalt EFISele |
Resümee puudub |
||
10. rida: | 10. rida: | ||
}}</ref> |
}}</ref> |
||
Filmistuudio asutas [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna |
Filmistuudio asutas [[Johannes Pääsuke]], kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna hukkus [[1918]] Vene sõjaväkke [[mobilisatsioon|mobiliseerituna]] rongiõnnetuses.<ref name="EFIS" /> |
||
Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Georg Johannes Parikas]] (kapital) & [[Theodor Märska]], [[Konstantin Märska]] (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta. |
Projekti viisid ellu vennad [[Peeter Parikas]] ja [[Georg Johannes Parikas]] (kapital) & [[Theodor Märska]], [[Konstantin Märska]] (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta. |
Redaktsioon: 20. veebruar 2019, kell 18:33
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2007) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Estonia-Film oli tummfilme tootev ettevõte Eestis. Tegutses aastatel 1919–1932.[1]
Filmistuudio asutas Johannes Pääsuke, kelle idee see erinevate allikate andmeil algselt oli. Kahjuks ei jõudnud ta ise selles stuudios kaasa lüüa, kuna hukkus 1918 Vene sõjaväkke mobiliseerituna rongiõnnetuses.[1]
Projekti viisid ellu vennad Peeter Parikas ja Georg Johannes Parikas (kapital) & Theodor Märska, Konstantin Märska (teostus). Eeskujuks oli Lumierid'e analoogne filmiettevõta.
Produtseeriti üks täispikk mängufilm: "Armastuse pisielukas" (1921). Estonia-Film tõi eesti filmindusse ringvaate kui sellise. Põhiliselt tegeleti dokumentaalfilmindusega (eluolu- ja päevakajalised filmid). Need filmid olid suuresti Riigikroonika eelkäijad.
Tähtsamate olustikufilmide "Tallinna "ilu"" ja "Tartu "ilu"" eesmärgiks oli ärgitada toonaseid kodanikke linna korrashoiule – näidati linnade varjukülgi üldise korrashoiu seisukohast.
Tähtsaimaks ülevaatefilmiks oli "Filmikaameraga läbi Eestimaa" (1924), millest sai Eesti visiitkaart välisriikides.
Estonia-Film korraldas 1923. ja 1925. aastal Eesti esimesed missivõistlused.
1927. aastal tekkis seoses helifilmi tekkimisega ka Eestis üha suurem nõudlus helifilmi järele. Estonia-Film üritas koondada olemasolevaid ressursse, et teha esimene eesti helifilm, kuid plaanid jäid esialgu vaid plaanideks.
1932. aastal kuulutas Estonia-Film välja pankroti ja lõpetas tegevuse.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 "Estonia Film". Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 13.01.2013.