1978: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
→Sündmused Eestis: otsuselt link ära Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest |
||
| 72. rida: | 72. rida: | ||
*[[28. november]] – [[Tõnis Kint]] [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978|ülendas]] kõik elusolevad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid ühe astme kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni. |
*[[28. november]] – [[Tõnis Kint]] [[Vabadussõja veteranide ülendamine 28. novembril 1978|ülendas]] kõik elusolevad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid ühe astme kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni. |
||
*[[19. detsember]] – [[EKP Keskkomitee]] kinnitas salajase otsuse " |
*[[19. detsember]] – [[EKP Keskkomitee]] kinnitas salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
||
*[[24. detsember]] – toimus Tartu üliõpilaste meeleavaldus-rongkäik<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Rongkäik algas Julius Kuperjanovi haualt [[Raadi kalmistu]]lt ja lõppes [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
*[[24. detsember]] – toimus Tartu üliõpilaste meeleavaldus-rongkäik<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Rongkäik algas Julius Kuperjanovi haualt [[Raadi kalmistu]]lt ja lõppes [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
||
Redaktsioon: 20. veebruar 2019, kell 12:18
◄ |
19. sajand |
20. sajand
| 21. sajand
◄ |
1940. aastad |
1950. aastad |
1960. aastad |
1970. aastad
| 1980. aastad
| 1990. aastad
| 2000. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1974 |
1975 |
1976 |
1977 |
1978
| 1979
| 1980
| 1981
| 1982
| ►
| ►►
1978. aasta (MCMLXXVIII) oli 20. sajandi 78. aasta.
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- 16. märts – Punaste Brigaadide sissid röövisid Itaalia peaministri Aldo Moro, nõudes kõigi kommunistidest vangide vabastamist.
Aprill
- 9. aprill – asutati Eesti Sõjaveteranide Ühing Rootsis, esimeheks valiti Jüri Remmelgas.
Mai
- 5. mai – Eurovisiooni lauluvõistluse võitis Iisrael lauluga "A-Ba-Ni-Bi".
- 13. mai – Basaglia seaduse vastuvõtmisega algas psühhiaatriline reform Itaalias.
Juuni
- ...
Juuli
- ...
August
- ...
September
- ...
Oktoober
November
- 3. november – Dominikaani Vabariik iseseisvus.
Detsember
- ...
Sündmused Eestis
- 30. jaanuar – A. H. Tammsaare 100. sünniaastapäeva tähistamine UNESCO raames. Tallinnas avatakse kirjaniku monument, mis kujuneb vabamõtlejate kogunemispaigaks.
- 3. veebruar – Tallinnas avati uus Dünamo tennisehall[1].
- 9. märts – kinnitati nende maa-asulate nimekiri, millel arvati olevat arendamisperspektiivi; nimekiri sisaldas 125 küla ja 118 alevikku[2].
- 13. aprill – võeti vastu Eesti NSV uus konstitutsioon.
- 25. mai – Tallinnas suri Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Artur Vader.
- 31. mai – Kirikukogu valis EELK peapiiskopiks Tallinna praosti Edgar Hargi, kes õnnistatakse ametisse 31. oktoobril.
- 26. juuli – EKP Keskkomitee I sekretäriks määrati Karl Vaino.
- 27. september – arreteerimiskatsel hukkus Eesti viimaseks Teise maailmasõja järgseks metsavennaks peetav August Sabbe (1909–1978)
- Oktoobris hakkas ilmuma nõukogudevastane ajaleht Poolpäevaleht[2]. Ajaleht suleti 1979. aasta jaanuaris[2].
- 28. november – Tõnis Kint ülendas kõik elusolevad Vabadussõjast osavõtnud sõdurid ja allohvitserid lipnikeks ja ohvitserid ühe astme kõrgemale viimasest ülendamisest, kuni koloneli auastmeni.
- 19. detsember – EKP Keskkomitee kinnitas salajase otsuse "Vene keele omandamise ja õpetamise edasisest täiustamisest"[2].
- 24. detsember – toimus Tartu üliõpilaste meeleavaldus-rongkäik[2]. Rongkäik algas Julius Kuperjanovi haualt Raadi kalmistult ja lõppes Raekoja platsil[2].
- Sellest aastast algas 1982. aastani kestnud varasemast intensiivsem venestamine[2].
- Halbade ilmastikuolude tõttu on põllumajandussaagid väikesed[2]. Selle tõttu on ka valik poelettidel kasin[2].
Sündinud
- 14. jaanuar – Shawn Crawford, USA kergejõustiklane
- 29. jaanuar – Bronwyn Thompson, austraalia kergejõustiklane
- 29. jaanuar – Martin Schmitt, saksa suusahüppaja
- 2. veebruar – Andres Mähar, eesti näitleja
- 12. veebruar – Silver Meikar, eesti poliitik
- 27. veebruar – Emelie Öhrstig, rootsi murdmaasuusataja
- 22. märts – Björn Lind, rootsi murdmaasuusataja
- 2. aprill – Chiel Warners, hollandi kergejõustiklane
- 6. mai – Riitta Liisa Lassila, soome murdmaasuusataja
- 18. mai – Ricardo Carvalho, portugali jalgpallur
- 15. juuni – Wilfred Bouma, hollandi jalgpallur
- 20. juuni – Frank Lampard, inglise jalgpallur
- 24. juuni – Pantelís Kafés, kreeka jalgpallur
- 30. juuni – Miroslav Klose, saksa jalgpallur
- 23. august – Kobe Bryant, ameerika korvpallur
- 26. august – Hestrie Cloete, Lõuna-Aafrika Vabariigi kergejõustiklane
- 6. september – Peeter Helme, eesti publitsist ja ajaloolane
- 13. september – Janek Kalda, eesti jalgpallur
- 7. oktoober – Lauri Leis, eesti kolmikhüppaja
- 10. november – Peter Larsson, rootsi murdmaasuusataja
- 7. detsember – Shiri Appleby, ameerika näitleja
- 23. detsember – Estella Warren, Kanada modell ja näitleja
- 29. detsember – Angelo Taylor, USA kergejõustiklane
Surnud
- 8. aprill – Robert Raid, eesti kirjanik
- 25. aprill – Eero Liives, eesti helilooja
- 24. juuni – Robert Charroux, prantsuse kirjanik
- 7. september – Keith Moon, Briti rokkbändi The Who trummar
- 12. november – Maria Laidoner, Eesti pianist ja klaveriõpetaja
- 20. november – Giorgio de Chirico, itaalia maalikunstnik
- 8. detsember – Golda Me'ir, Iisraeli poliitik
- 20. detsember – René Chaloult, Kanada poliitik
Nobeli auhinnad
- füüsika – Pjotr Kapitsa, Arno Allan Penzias, Robert Woodrow Wilson
- keemia – Peter Mitchell
- meditsiin – Werner Arber, Daniel Nathans, Hamilton Smith
- kirjandus – Isaac Bashevis Singer
- rahu – Mohamed Anwar Al-Sadat ja Menaẖem Begin
- majandus – Herbert Simon