Andréas Papandréou: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
'''Andréas''' Geórgiou '''Papandréou''' ([[kreeka keel]]es ''Ανδρέας Γ. Παπανδρέου'' (''Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου''); [[5. veebruar]] [[1919]] [[Chíose saar]] – [[23. juuni]] [[1996]] [[Ekáli]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]]. |
'''Andréas''' Geórgiou '''Papandréou''' ([[kreeka keel]]es ''Ανδρέας Γ. Παπανδρέου'' (''Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου''); [[5. veebruar]] [[1919]] [[Chíose saar]] – [[23. juuni]] [[1996]] [[Ekáli]]) oli [[Kreeka]] [[poliitik]]. |
||
Ta oli |
Ta oli [[Kreeka peaminister]] [[21. oktoober|21. oktoobrist]] [[1981]] kuni [[2. juuli]]ni [[1989]] ja [[13. oktoober|13. oktoobrini]] [[1993]] kuni [[22. jaanuar]]ini [[1996]]. |
||
== Elulugu == |
== Elulugu == |
||
Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas [[Chíos]]e saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa [[Geórgios Papandréou]] [[Lesbose maakond|Lesbose maakonna]] kuberner (''νομάρχης''). |
Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas [[Chíos]]e saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa [[Geórgios Papandréou]] [[Lesbose maakond|Lesbose maakonna]] kuberner (''νομάρχης''). |
||
Aastal [[1938]] vahistati Andréas |
Aastal [[1938]] vahistati Andréas Papandréou [[trotskism|trotskistliku]] meelsuse tõttu ning ta oli sunnitud emigreeruma. |
||
Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga. |
Asunud [[1940]]. aastal elama [[USA]]sse, lõpetas Papandreou [[Harvardi ülikool]]i majandusteaduskonna [[filosoofiadoktor]]i kraadiga. |
||
Aastal [[1944]] omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta |
Aastal [[1944]] omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta [[California Ülikool (Berkeley)|California Ülikooli (Berkeley)]] majandusteaduskonna [[dekaan]]. |
||
Aastal [[1959]] läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui |
Aastal [[1959]] läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai [[1963]] peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti [[1964]] Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete [[korruptsioon]]itunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski [[1967]]. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati. |
||
Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou [[Ülekreekaline Vabastusliikumine|Ülekreekalise Vabastusliikumise]], kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid. |
Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses [[Rootsi]]s ja [[Kanada]]s, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou [[Ülekreekaline Vabastusliikumine|Ülekreekalise Vabastusliikumise]], kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid. |
||
| 19. rida: | 19. rida: | ||
[[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]). |
[[1973]]. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide [[diktatuur]], seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise ([[PASOK]]). |
||
Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise |
Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid [[1981]]. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise ka astuda välja [[NATO]]st, likvideerida Kreekas asuvad [[USA sõjaväebaasid]] ja korraldada rahvaküsitluse [[Euroopa Liit]]u kuulumise üle. |
||
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja |
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja Euroopa Liitu ning sõjaväebaasidki on alles. Ometigi peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks. |
||
Aastal [[1951]] abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar. |
Aastal [[1951]] abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar. |
||
Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – [[stjuardess]] [[Dimitra Liani]], keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule [[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär]] |
Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – [[stjuardess]] [[Dimitra Liani]], keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule [[afäär]]ile lisandus suur finants- ja poliitiline [[skandaal]], mida tuntakse [[Koskotase afäär|Koskotase afäärina]]. |
||
Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi [[opositsioon]]i. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks. |
Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi [[opositsioon]]i. Kuid juba [[1993]]. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks. |
||
| 30. rida: | 30. rida: | ||
[[1995]]. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane [[Costas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina. |
[[1995]]. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane [[Costas Simitis]]. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina. |
||
Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri [[1996]]. aasta juunis [[müokardi infarkt|infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu |
Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri [[1996]]. aasta juunis [[müokardi infarkt|infarkt]]i. Tema viimane naine Mimi avaldas [[1997]]. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult. |
||
==Tunnustused== |
==Tunnustused== |
||
Redaktsioon: 19. veebruar 2019, kell 18:07
Andréas Geórgiou Papandréou (kreeka keeles Ανδρέας Γ. Παπανδρέου (Ανδρέας Γεώργιου Παπανδρέου); 5. veebruar 1919 Chíose saar – 23. juuni 1996 Ekáli) oli Kreeka poliitik.
Ta oli Kreeka peaminister 21. oktoobrist 1981 kuni 2. juulini 1989 ja 13. oktoobrini 1993 kuni 22. jaanuarini 1996.
Elulugu
Andréas Geórgiou Papandréou sündis 1919. aastal tuntud Kreeka poliitikute perekonnas Chíose saarel. Poja sündimise ajal oli tema isa Geórgios Papandréou Lesbose maakonna kuberner (νομάρχης).
Aastal 1938 vahistati Andréas Papandréou trotskistliku meelsuse tõttu ning ta oli sunnitud emigreeruma.
Asunud 1940. aastal elama USAsse, lõpetas Papandreou Harvardi ülikooli majandusteaduskonna filosoofiadoktori kraadiga.
Aastal 1944 omandas ta USA kodakondsuse ning osales mereväelasena ka Teises maailmasõjas. Pärast sõda töötas ta õppejõuna mitmes USA ülikoolis. Kaheksa aastat oli ta California Ülikooli (Berkeley) majandusteaduskonna dekaan.
Aastal 1959 läks ta tagasi Kreekasse, kus ta oli majandusarengu uurimise programmi juht. Kui isa sai 1963 peaministriks, oli Andréas Papandréou peaministri pea-majandusnõunik. Ta loobus USA kodakondsusest ja valiti 1964 Kreeka parlamenti. Ta sai kohe esimeseks riigiministriks (sisuliselt peaministri asetäitjaks). Selline kiire ja ilmsete korruptsioonitunnustega tõus karjääriredelil tekitas ühiskonnas rahulolematust. Et valitsus üritas ellu viia mitmeid vasakpoolseid reforme, muuhulgas ka sõja järel tähtsustunud armee osatähtsust vähendada, puhkeski 1967. aastal sõjaväelaste mäss. See osutus edukaks ning isa ja poeg Papandréoud vahistati.
Järgmisel aastal isa suri. Andreas aga sai võimaluse pärast pooleaastast vanglas viibimist emigreeruda. Ta elas pagenduses Rootsis ja Kanadas, kus sai ametisse majandusprofessorina. Paguluses asutas Andreas Papandréou Ülekreekalise Vabastusliikumise, kuhu koondus suur osa sõjaväelise režiimiga rahulolematuid.
1973. aastal kukutatigi Kreekas "mustade" kolonelide diktatuur, seda küll ilma Vabastusliikumise otsese osavõtuta, ning Papandreou võis tagasi kodumaale pöörduda. Aasta hiljem rajas ta Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise (PASOK).
Esialgu polnud PASOK eriti edukas, kuid 1981. aastaks suudeti võita parlamendis absoluutne enamus. Papandréou sotsialistlik valitsus lubas peale igapäevaelu parandamise ka astuda välja NATOst, likvideerida Kreekas asuvad USA sõjaväebaasid ja korraldada rahvaküsitluse Euroopa Liitu kuulumise üle.
Hiljem selgus, et nii suuri lubadusi ei ole võimalik täita. Nii kuulub Kreeka tänapäevalgi NATOsse ja Euroopa Liitu ning sõjaväebaasidki on alles. Ometigi peeti Papandréou esimest valitsusaega aastail 1981–1989 üsna edukaks.
Aastal 1951 abiellus Andreas Papandréou ameeriklanna Margaret Chantiga, kellega tal oli kolm poega ja üks tütar. Hiljem leidis Papandréou endale uue elukaaslase – stjuardess Dimitra Liani, keda hüüti Mimiks. Juba enne ametlikku lahutust eelmise naisega, liikus peaminister avalikult ringi koos Mimiga. Isiklikule afäärile lisandus suur finants- ja poliitiline skandaal, mida tuntakse Koskotase afäärina.
Valimistel sai PASOK kaotuse osaliseks ja jäi opositsiooni. Kuid juba 1993. aastal sai Papandreou uuesti peaministriks.
1995. aasta lõpul halvenes peaministri tervis sedavõrd, et ta oli sunnitud viibima neli kuud haiglas. Raske haiguse tõttu loobus ta oma ametist ning uueks valitsusjuhiks sai tema parteikaaslane Costas Simitis. Märtsis haiglast välja saades oli ta nõrk, kuid täis teotahet jätkata, kui mitte otseselt võimul olles, siis vähemalt nii-öelda halli kardinalina.
Siiski ei paranenud Papandréou haigusest ning suri 1996. aasta juunis infarkti. Tema viimane naine Mimi avaldas 1997. aastal enda ja oma peaministrist mehe suhet käsitleva raamatu "Kümme aastat ja 54 päeva". Selles jutustab leseks jäänud Dimitra oma kümme aastat ja 54 päeva kestnud "taevalikust, erootilisest, maagilisest ja võrreldamatust suhtest" Papandréouga kohati liigagi üksikasjalikult.
Tunnustused
Aastal 1999 sai Papandréou postuumselt Rootsi Põhjatähe ordeni.