Rein Arjukese: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Rein Arjukese''' ([[22. veebruar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[13. juuli]] [[2018]] Simisalu) oli |
'''Rein Arjukese''' ([[22. veebruar]] [[1941]] [[Tartu]] – [[13. juuli]] [[2018]] Simisalu) oli Eesti loodusmees, teisitimõtleja nõukogude ajal ning poliitik Eesti Vabariigi taastamise algaastatel. |
||
Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i<ref>http://vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/15233.html</ref>. |
Ta lõpetas aastal [[1960]] [[Tallinna Ehitustehnikum]]i<ref>http://vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/15233.html</ref>. |
||
== Loodustegevus == |
|||
Oma 77 eluaasta jooksul jõudis |
Oma 77 eluaasta jooksul jõudis Rein Arjukese muu hulgas rajada [[Seli järv|Seli järve]] ümbruse rabades kaitseala – [[Kõrvemaa maastikukaitseala]] Seli raba sihtkaitsevööndi, mille hoidja ja eestkostja oli ta oma elutee lõpuni. Ka rajas ta sinna piirkonda [[Simisalu-Matsimäe loodusrada|matkaradasid]], laudteid ja isegi vaatetorne. Kõike seda kroonis 1977. aastal alustatud [[Simisalu matkakodu]] rajamine, millest kujunes kiiresti hinnatud puhke- ja koolituskoht loodussõprade ja kultuuriinimeste seas. 1977. aastal kolis ka Arjukese oma perega Simisallu, millest sai talle kodu elu lõpuni. |
||
Rein Arjukese oli ka pühendunud loodusfotograaf, kelle fookus oli suunatud eelkõige rabade vaikse mitmekülgsuse ja ürgsuse talletamisele. Rein Arjukese jõudis innustada ja õpetada mitut põlvkonda õpilasi, tudengeid ja loodusinimesi ning olla auväärne ja tark eeskuju kaasmõtlejatele. |
|||
== Vastupanu okupatsioonivõimule == |
|||
Arjukese oli seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel üks [[Dissident|teisitimõtlejate]] eestvedajaid{{lisa viide}} ning sellega sai [[Simisalu matkakodu]] koduseks ka paljudele teistele teisitimõtlejatele. Arjukese algatas sel ajal ka Simisalu väljamäe jaanitulede tava ning [[Dissident|teisitimõtlejate]] kogunemised neil. Oma poliitilise tegevuse tõttu oli Arjukese [[KGB]] jälgimise{{lisa viide}} ja võimude surutise all{{lisa viide}}, tema Simisalu kodule said sageli osaks läbiotsimised{{lisa viide}}. |
|||
== Avalik poliitiline tegevus == |
|||
Arjukese oli üks 14-st [[ERSP]] asutamise ettepaneku tegijast{{lisa viide}} ja asutajaliige{{lisa viide}}, [[Põhiseaduse Assamblee]]{{lisa viide}} ja [[Eesti Kongress]]i liige{{lisa viide}}. Ta oli ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi [[VII Riigikogu|esimese riigikogu]] liige. Laiemas poliitilises tegevuses osales ta kuni vabariigi tegeliku käivitumiseni. Samuti oli ta aktiivne kohaliku elu korraldamises, olles aastatel 1989–1992 [[Albu külanõukogu]] esimees{{lisa viide}}, valmistades ette [[Albu vald|Albu valla]] taastamist. Rein Arjukese on olnud Albu Vallavolikogu mitme koosseisu liige. |
|||
== Tunnustus == |
|||
Inimesena oli Rein tagasihoidlik ja vähenõudlik ning ei soovinud enesele liigset tähelepanu. Sestap on ta jäänud sageli ilma teenitud tunnustusest |
Inimesena oli Rein Arjukese tagasihoidlik ja vähenõudlik ning ei soovinud enesele liigset tähelepanu. Sestap on ta jäänud sageli ilma teenitud tunnustusest ja esiletoomisest{{lisa viide}}. Elutöö eest on aga Arjukest austatud [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe teenetemärgiga]] 2001. aastal. 2013. aastal nimetati ta kolmanda inimesena [[Albu valla aukodanik|Albu valla aukodanikuks]] (enne teda on selle au osaliseks saanud [[A. H. Tammsaare]] ja [[Jaak Mae]]). |
||
==== Kajastused ==== |
|||
| ⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Välislingid == |
|||
| ⚫ | |||
{{JÄRJESTA:Arjukese, Rein}} |
{{JÄRJESTA:Arjukese, Rein}} |
||
Redaktsioon: 17. veebruar 2019, kell 06:08
Rein Arjukese (22. veebruar 1941 Tartu – 13. juuli 2018 Simisalu) oli Eesti loodusmees, teisitimõtleja nõukogude ajal ning poliitik Eesti Vabariigi taastamise algaastatel.
Ta lõpetas aastal 1960 Tallinna Ehitustehnikumi[1].
Loodustegevus
Oma 77 eluaasta jooksul jõudis Rein Arjukese muu hulgas rajada Seli järve ümbruse rabades kaitseala – Kõrvemaa maastikukaitseala Seli raba sihtkaitsevööndi, mille hoidja ja eestkostja oli ta oma elutee lõpuni. Ka rajas ta sinna piirkonda matkaradasid, laudteid ja isegi vaatetorne. Kõike seda kroonis 1977. aastal alustatud Simisalu matkakodu rajamine, millest kujunes kiiresti hinnatud puhke- ja koolituskoht loodussõprade ja kultuuriinimeste seas. 1977. aastal kolis ka Arjukese oma perega Simisallu, millest sai talle kodu elu lõpuni.
Rein Arjukese oli ka pühendunud loodusfotograaf, kelle fookus oli suunatud eelkõige rabade vaikse mitmekülgsuse ja ürgsuse talletamisele. Rein Arjukese jõudis innustada ja õpetada mitut põlvkonda õpilasi, tudengeid ja loodusinimesi ning olla auväärne ja tark eeskuju kaasmõtlejatele.
Vastupanu okupatsioonivõimule
Arjukese oli seitsmekümnendatel-kaheksakümnendatel üks teisitimõtlejate eestvedajaid[viide?] ning sellega sai Simisalu matkakodu koduseks ka paljudele teistele teisitimõtlejatele. Arjukese algatas sel ajal ka Simisalu väljamäe jaanitulede tava ning teisitimõtlejate kogunemised neil. Oma poliitilise tegevuse tõttu oli Arjukese KGB jälgimise[viide?] ja võimude surutise all[viide?], tema Simisalu kodule said sageli osaks läbiotsimised[viide?].
Avalik poliitiline tegevus
Arjukese oli üks 14-st ERSP asutamise ettepaneku tegijast[viide?] ja asutajaliige[viide?], Põhiseaduse Assamblee[viide?] ja Eesti Kongressi liige[viide?]. Ta oli ka taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimese riigikogu liige. Laiemas poliitilises tegevuses osales ta kuni vabariigi tegeliku käivitumiseni. Samuti oli ta aktiivne kohaliku elu korraldamises, olles aastatel 1989–1992 Albu külanõukogu esimees[viide?], valmistades ette Albu valla taastamist. Rein Arjukese on olnud Albu Vallavolikogu mitme koosseisu liige.
Tunnustus
Inimesena oli Rein Arjukese tagasihoidlik ja vähenõudlik ning ei soovinud enesele liigset tähelepanu. Sestap on ta jäänud sageli ilma teenitud tunnustusest ja esiletoomisest[viide?]. Elutöö eest on aga Arjukest austatud Valgetähe teenetemärgiga 2001. aastal. 2013. aastal nimetati ta kolmanda inimesena Albu valla aukodanikuks (enne teda on selle au osaliseks saanud A. H. Tammsaare ja Jaak Mae).