Ida-eurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus

See artikkel on esitatud kustutamiseks. Põhjus: Originaaluurimus? Lisaks arusaamatu tekst Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel.

oli üheks kampaaniaks 1990-datel aastatel kalatööstuse ümberkorraldamise käigus turumajandusele. Selles osales mitme aasta jooksul pidevalt üle 100 kalalaeva üle 10 000 töötajaga, sh Eesti Kalatööstus (Ookean). Tegemist oli küllalt keeruka ja kompleksse arenguga, mis on vaadeldav majanduslikus, tehnilises, sotsiaalses, tööhõivelises, kultuurilises, ökoloogilises ja muudes aspektides.

Protsessi majanduslik põhjus oli kütusehinna järsk tõus avatud turumajandusele üleminekul polnud kala püüdmine enam kasumlik suurte avamere külmutustraaleritega, mis madadalate kütusehindade oludeks projekteeritud. Mõne aasta jooksul said külmutustraalerid rakendust maailmamerel intensiivse püügi piirkondades ujuvate kalatööstustena, saades tooraine kohalikelt väikestelt kalapaatidelt. Laevad seisid vaiksema lainega lahtedes või sadamate reidil hulgakaupa ankrus. Lerwicki, Ullapooli või mõne muu sadama reidile kogunes nii aegajalt kuni sadakond laeva - terve suur linn-laevastik, neis töötavate meremeeste arv ületas linnade endi elanikke arvu.

Laevaperede ja kohalike elanikke positsioonid toimuvas olid erinevad.

Laevamehed (-naised) stressirohkes olikorras. Laevaomanikud reeglina pankrotieelses seisus, meeskondel palgad madalad ja maksmata, teadmata millal ja kas üldse saab. Side koduga oli kasin. Korra kuus või kuidas millises laevas korraldatud - võimaldati meeskonnalikmetel paadiga mõneks tunniks linna sõita, uudistama arenenud kapitalismis toimiva väikelinna elu. Eelöeldut arvestades oli meestel raha vähe. (Välja-arvatud kõige nutikamad pead, kes nii keerulises olukorrga olid suutnud kohanda, aga need võtted jäid tegija salduseks).

Linnarahvas kutsus neid laevu klonykers, selline nimi oli pärit ligi sajand varem toimunud heeringapüüdjate tulvaga seonduvalt, kuhu omakorda tulnud Ameerika kullaotsijatelt Klondike jõe äärest. Idaeurooplaste arvukas laevastik elavdas kohalikku majandust. Laevamehi lasti maale harva, seega tänavatel nendest tulva polnud. Ida-eurooplaste välimus ja olek äratas muidugi võõrastust ja kui selline grupp tönaval vastu tuli, oli targem minna teisele poole teed. Probleemiks olid sagedased laevameestega seotud õnnetused, mis arstide ja politsei ning muude ametimeeste reageerimist nõudsid. Kõige suuremaks probleemiks olid küllalt sagedased tõsised laevaõnnetused, mida nii suure laevade tiheduse tõttu aeg-ajalt juhtus. Iga uppunud suur laev tähendas tõsist mõju keskkonnale.

Nüüdseks on klondykeritega seonuvast saanud seal kodulooline teema. Mahajäänud laevavrakkid saanud turismiobjektideks.

https://www.shetnews.co.uk/2015/11/19/remembering-the-klondykers/ https://www.independent.co.uk/news/uk/the-klondykers-are-coming-the-gold-rush-is-on-again-as-east-european-factory-ships-arrive-in-lerwick-1507229.html

https://www.shetlink.com/index.php?/topic/3642-the-borodinskoye-polye-wreck/

https://www.bbc.co.uk/programmes/p039bkqb/p039svbj