Skopje

Skopje
makedoonia Скопје Skopje
Pindala	225 km²
Elanikke	537 478 (2012)
Koordinaadid	42° 0′ N, 21° 26′ E

Skopje kindlus ja rahvusteater enne maavärinat 1920. aastatel

Skopje (makedoonia Скопје) on Põhja-Makedoonia pealinn.

Skopje asub mägise Makedoonia põhjaosas Vardari jõe kaldal. Vardari lähe on küll kõigest 60 km kaugusel Skopjest, kuid ometi on jõe vooluhulk linnas umbes sama suur kui Thessaloníki lähedal suudmes. Jõgi lookleb Skopjes ja teda ületab seal 5 silda.

Skopje on korduvalt saanud kannatada suurte maavärinate tõttu, viimati 1963. aasta juulis, kui surma sai üle 1000 inimese ja hävis 80% linnast. Linna taastamist juhtis Jaapani arhitekt Kenzō Tange, kes oli 1949 koostanud plaani ka Hiroshima taastamiseks.

Kliima

Skopjes on keskmine aastane sademete hulk 507 mm. Kõige rohkem sademeid on mais (62 mm) ja novembris (56 mm), kõige vähem augustis (31 mm) ja jaanuaris (33 mm). Sajupäevi on aastas 75, igas kuus vähemalt 5, kõige rohkem (9) mais.

Rahvastik

2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Skopje elanikest makedoonlasi 66,7%, albaanlasi 20,4%, mustlasi 4,6%, serblasi 2,8%, türklasi 1,7%, bosnialasi 1,5%, vlahhe 0,5% ja teistest rahvustest inimesi 1,6%.

Ajalugu

Neoliitikum

Skopjest on leitud 6000 aasta vanuse nooremast kiviajast pärit asula jäänuseid. Need tulid välja vanast kindlusest, mis asub linnakeskuse kõrval nõlvakul.

Antiikaeg

Antiikajal oli Skopje nimeks Scupi. Võimalik on ka neid kaht asulat erinevateks lugeda, sest nende asukoht ei lange päriselt kokku, Scupi oli pisut kõrgemal mägedes, kust tänapäeval avaneb vaade linnale. Scupi kuulus Vana-Makedooniasse. 3. sajandil eKr tungisid sinnakanti dardanid.

Rooma impeerium

Rooma riiki kuulus Scupi sisuliselt alates 168. aastast eKr, mil kukutati viimane Makedoonia kuningas Perseus, ja formaalselt alates 148. aastast eKr, mil Quintus Caecilius Metellus võitis Makedoonia ülestõusnute juhi ja isehakanud kuninga Andriscuse väed. 146 eKr moodustati Makedoonia provints ja Scupi jäi selle koosseisu.

Kui Rooma riik laienes põhja, eraldati selle jaoks uus provints Möösia ja Scupi arvati selle koosseisu. Aastal 86 jagas Domitianus ka selle kaheks. Scupi sai koloonia õigused ja ta kuulutati Ülem-Möösia (Moesia superior) pealinnaks. Diocletianus omakorda eraldas sellest Dardania provintsi.

Bütsants

395 läks Skopje Bütsantsi koosseisu ning sai tähtsaks kaubandus- ja sõjaväekeskuseks. Justinianus I sündis aastal 483 Tauresiumis 20 km kaugusel Skopjest kagus. 518 hävitas maavärin Scupi peaaegu täielikult. Justinianus laskis linna uuesti ehitada tänapäeva Skopje keskusesse, Vardari jõe viljakale kaldale.

Keskaeg

Kivisild Vardari jõel

972–992 oli Skopje Esimese Bulgaaria Impeeriumi pealinn. Pärast selle langust läks Skopje 1018 Bütsantsile tagasi ja oli selle provintsikeskus. 11. sajandi lõpus tabas linna järjekordne hävitav maavärin ja linn käis alla. 1189 kuulus ta Serbiale, 13. sajandi keskel oli pärastise Bulgaaria tsaari Konstantin Aseni valduste keskus. Bütsants suutis Skopje tagasi vallutada, aga 1282 kaotas selle uuesti Serbia kuningale Stefan Uroš II-le. Tema pojapoeg Stefan Dušan muutis Skopje oma pealinnaks, kuulutas end seal 1346 tsaariks ja tegi Skopjest Serbia impeeriumi pealinna.

Osmanite võim

Kindluse põhjavärav ja Mustafa Pasha mošee

Alates 1392 oli Skopje Otomani impeeriumi koosseisus, kandis nime Üsküb või Üsküp (see oli linna türgipärane hääldus) ja oli Kosovo vilajeti halduskeskus.

Belgradi ja Sofia võimud

Türgi võimu alt vabanes linn alles Esimese Balkani sõja käigus aastal 1912, mil linna ametlikuks nimeks sai Skoplje. Ehkki see oli Sõltumatu Albaania sõjavägi, kes türklased linnast välja ajas, laienes juba mõne nädala pärast linna Serbia kuningriik. 1914–1918 hõivasid niinimetatud Lõuna-Serbia halduskeskuse Kolmanda Bulgaaria tsaaririigi väed, kuigi Jugoslaavia kuningriik võttis üsna pea võimu üle. 1944–1991 oli Skopje Jugoslaavia koosseisus Makedoonia Sotsialistliku Vabariigi pealinn.

Makedoonia Vabariik

"Ratsasõdalane"

1991. aastal Makedoonia iseseisvus ja Skopje on sellest ajast riigi pealinn. Makedoonia nimetüli pärast viitavad kreeklased riigile tihti kui lihtsalt Skopjele. Linna kaasaegsete esindushoonete kitšilik arhitektuur ja ohtrad skulptuurid on pälvinud ka kohaliku elanikkonna vastumeelsust.

Inimesed

Ema Teresa mälestusmaja, mis on ehitatud täpselt samale kohale, kus hilisem roomakatoliku nunn teisel elupäeval ristiti

Linna esimese teatri ja Kosovoga siduva raudtee ehitust toetas kosovoalbaania päritolu Nikollë Bojaxhiu, ta oli esimene katoliiklane sealses linnavalitsuses. 1910. aastal sündis talle tütar Anjezë Gonxhe Bojaxhiu, kes sealsamas ristiti. Briti Rajs tegutsenud misjonäri ja roomakatoliku nunna kuulutas paavst 2016. aastal Püha Ema Teresaks.

Vaata ka

• Skopje Ohridi Püha Klimenti kirik
• 1963. aasta maavärin Skopjes

Välislingid

• Skopje koduleht