Väljapressimine

Väljapressimise (ingl blackmailing, extortion) on olukord, kus nõutakse varalise kasu üleandmist ning vastasel juhul ähvardatakse isikut vabaduse kaotuse, vara rikkumise ning hävitamisega, häbistavate andmete avaldamisega või kasutatakse ka vägivalda. Väljapressimine on Eestis karistatav.

Riigikohtu lahendis on kohus leidnud, et „väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on võõra vara, varalise õiguse või muu varalise kasu nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus“.

Eestis on ka mitu kaasust väljapressimise kohta, mis ilmestavad kõige paremini väljapressimise olemust.

Kaasused väljapressimise kohta

2014. aastal võtsid neli noormeest seadusliku aluseta liikumisvabaduse isikult, et teada saada, kuhu on peidetud ühe asjaosalise toast kadunud raha summas umbes 40 000 eurot. Süüdistatavad tungisid kannatanu elukohta ning peksid teda rusikate, jalgade ja terava esemega. Peksmise eesmärk oli saada informatsiooni raha asukoha kohta. Peksmise lõpetamiseks lubas kannatanu süüdistatavatele selle informatsiooni anda. Teel raha asukohta jätkati kannatanu peksmist. Sealt leiti ka osa rahast. Kannatanu kaotas teadvuse. Tänu juhuslikule pealtnägijale, kes märkas, et teadvuseta isikut veetakse majja, kutsuti kiirabi ja politsei ning süüdistatavad võeti kinni.

Teine kaasus väljapressimise kohta leidis aset 2006. aastal. Süüdistatavad kolm noormeest olid kannatanuga Narvas Jäähalli taga. Üks süüdistatavatest lõi kannatanut rusikaga vastu pead ning nõudis 30 000 krooni tasumist. Kannatanu proovis süüdistatavatele selgitada, et tal ei ole sellist raha. Selle peale ähvardas üks süüdistatavatest kannatanu sõiduauto ära võtta. Selle ähvarduse ta ka täide viis, sõites kannatanu autoga sündmuskohalt minema. Samal päeval näidati kannatanule ka auto asukoht ja öeldi, et auto tagastatakse ühel tingimusel. Tingimuseks oli, et kannatanu peab 30 000 krooni väärtuses müüma narkootilist ainet. Kannatanu sellega ei nõustunud. Aasta lõpuks nõuti kannatanult juba 60 000 krooni tasumist. Kannatanut peksti, kuni ta nõustus 60 000 krooni väärtuses narkootilisi aineid müüma. Selle kaasuse tõttu on kohus leidnud, et „väljapressimise korral esitatava nõude sisuks saab olla ka nõudmine, et teine pool võtaks endale varalise kohustuse, teeks tasuta tööd või tööd rahalise nõude heastamiseks“.

Väljapressimist ei ole alati nii lihtne tuvastada. Näiteks tekkis Riigikohtu lahendis numbriga 3-1-1-65-06 vaidlus, kas süüdistatavat saab süüdistada väljapressimises. Nimelt süüdistati teda selles, et lubas kahele isikule saada teavet autode kohta, mis oli nendelt varastatud. Süüdistatav nõudis nendelt selle teabe hankimiseks vajamineva rahasumma, ning kui isikud ei nõustunud seda tegema, ähvardas süüdistatav auto hävitamisega.

Väljapressimise kaasuseid leiab ka varasemast ajast. Nimelt leidis 1995. aastal aset juhtum, kus süüdistatavat süüdistati raha väljapressimises. Kannatanuid ähvardati surmaga, kui nad pöörduvad politsei poole. Kannatanuid peksti ning ähvardati taas tapmisega. Selles kaasuses on kohus öelnud, et „väljapressimine on lõpule viidud nõudmise esitamisega, millega kaasneb ähvardus“. Samuti leidis kohus, et „kuigi väljapressimine on lõpule viidud nõudmisähvardusega, sõltumata sellest, et kas võõras vara, varaline õigus või muu varaline kasu üle anti, võib kuritegelik rünne aga faktiliselt jätkuda ka pärast väljapressimise juriidilist lõppemist tegevuse näol, mille tagajärjel võõras vara tegelikult üle antakse“.

Väljapressimine internetis

Sexortion

Sexortioni puhul võib küberkurjategija saata välapressimiskirja huupi või kasutada ka ohvri varem lekkinud andmeid ja paroole. Väljapressimiskirjas võidakse teatada, et ohvri arvutis on näiteks nuhkvara ning veebikaameraga on tehtud video sellest, kuidas ohver on külastanud pornograafilise sisuga veebilehti. Ohvril kästakse maksta teatud summa või vastasel juhul jagatakse seda materjali kõikide tema kontaktidega.

Väljapressimiskirja näidis:

This account has been infected! Renew your pswd right away! 
You probably do not know anything about me and you may be most probably wanting to know why you are getting this e-mail, is it right? 
I am ahacker who burstyour emailand all devicesnot so long ago. 
Do not waste your time and make an attempt to get in touch with me or alternatively look for me, it's not possible, since I sent you a letter 
from YOUR own hacked account. 
I have created malware to the adult vids (porno) website and suppose that you enjoyed this website to enjoy it (you understand what I want to 
say). 
During the time you were watching these "great" vids, your browser started out operating like a RDP (Remote Control) with a keylogger that 
gave me ability to access your display and web camera. 
Then, my applicationstoleall information. 
You put passcodes on the web services you visited, I intercepted them. 
Needless to say, you could possibly change each of them, or have already modified them. 
But it really doesn't matter, my malware updates information every time. 
What I have done? 
I compiled a reserve copy of the device. Of each file and contact lists. 
I created a dual-screen videofile. The 1 section demonstrates the film that you were observing (you've got a very good taste, huh...), and 
the second part reveals the movie from your web camera. 
What do you have to do? 
Good, in my view, 1000 USD is basically a fair price for this small riddle. You'll make the payment by bitcoins (if you do not know this, try 
to find “how to purchase bitcoin” in any search engine). 
My bitcoin wallet address: 
18F7Bg7Ji21krkkGNnUgATbC8sKGUqHcwX 
(It is cAsE sensitive, so copy and paste it). 
Important: 
You have 2 days to send the payment. (I built in an exclusive pixel in this letter, and at this point I understand that you've read through 
this email). 
To monitorthe reading of a letterand the activityinside it, I set upa Facebook pixel. Thanks to them. (Everything thatis appliedfor the 
authorities can helpus.) 

If I fail to get bitcoins, I shall certainly give your recording to all your contacts, including family members, colleagues, etc? 

Väljapressimisjuhtumite kajastamine ajakirjanduses

Väljapressimist kasutatakse ka ajakirjanduses tihti ära. Nimelt pannakse artiklitele suurelt pealkiri „Väljapressimine“, et lugejaid köita ning kutsuda neid lugema. Alati ei pruugi artikli sisu olla juriidilises mõttes väljapressimine, vaid seda sõna kasutatakse lihtsalt tähelepanu võitmiseks ning n-ö klikkide saamiseks.

Ajakirjanduses on tähelepanu pööratud ka Tallinna Sadama juhtumile. Nimelt, ettevõtja Sergei Hadž saatis Juhan Partsile ja Tallinna Sadama juhatusele kirja, kus nõuab 130 000 euro maksmist. Põhjenduseks tõi ettevõtja asjaolu, et ettevõttega sõlmitud lepingud ei vasta seaduses sätestatud tingimustele. Asjaoludest ilmneb, et tegu võib olla väljapressimisega. Olukord leidis aset 2008. aastal, kus Sergei Hadži ettevõte AS Semiramis sõlmis ostu-müügilepingu AS-iga Tallinna Sadam. Lepingu sisuks oli naftaterminali AS-i Scantransi aktsiad. Varem oli AS-i Semiramis ja OÜ Fox Trade vahel nõustamisteenuste leping. Nõustamisteenuste lepinguga olid seotud Nikolai Stelmach ja Liina Tamm ning seetõttu leiab Hadži, et lepingute sõlmimise ja täitmisel leidub õigusvastaseid probleeme. Seetõttu palub ta Tallinna Sadamal tagastada juba ülekantud 130 379,76 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leiab, et Tallinna Sadama kohustus on aru saada, kas praegusel juhul on tegu väljapressimisega.

Vaata ka

• Internetipettus