Põhja-Makedoonia: erinevus redaktsioonide vahel

	Põhja-Makedoonia Vabariik
	Põhja-Makedoonia lipp Põhja-Makedoonia vapp
Riigihümn	"Denes nad Makedonija"
Pealinn	Skopje
Pindala	25 713 km²
Riigikeel	makedoonia
Rahvaarv	1 836 713 (2021)
Rahvastikutihedus	71,4 in/km²
President	Đorge Ivanov
Peaminister	Zoran Zaev
Iseseisvus	8. september 1991
SKT	11,338 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	5414 $ (2017)
Rahaühik	dinaar (MKD)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.mk
ROK-i kood	MKD
Telefonikood	389

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 13. veebruar 2019, kell 00:59

See artikkel räägib tänapäevasest riigist, Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Makedoonia (Kreeka geograafiline piirkond), vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia.

Põhja-Makedoonia Vabariik (makedoonia keeles Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija)^[4]^[5] on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.

Lääne-Balkani riikide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.

Põhja-Makedoonia on parlamentaarne vabariik; ÜRO, Euroopa nõukogu liige. Alates 2005. aastast on riik olnud üks Euroopa Liidu, hiljem ka NATO liitumiskandidaate, ent neid protsesse on raskendanud nimetüli Kreekaga. 6. veebruaril 2019 sõlmiti Põhja-Makedoonia ja NATO vahel liitumisprotokoll.

Nimi

Pikemalt artiklis Makedoonia nimetüli

2019. aasta veebruarist on riigi ametlik nimi Põhja-Makedoonia Vabariik, osana kokkuleppest Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel.

Enne 2019. aastat kuulus Põhja-Makedoonia rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nimega "endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik" (makedoonia keeles Πоранешна Југословенска Република Македонија - ΠJРМ, Poranešna Jugoslovenska Republika Makedonija - PJRM, inglise keeles Former Yugoslav Republic of Macedonia, lühend FYROM). Põhjuseks oli Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kartis, et kui riiki tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone. Tüli lahendati osana Prespa kokkuleppest.

Loodus

Põhja-Makedoonia on valdavalt mägine maa, kõrgeimaks tipuks on läänepiiril asuv Golem Korab (2764 m). Tähelepanuväärne ja tuntud on ka Šari mägede kõrgeim tipp Titov Vrv (2748 m). Idapiiril Bulgaariaga on kõrgeimaks mäeks Rujen/Ruen (2252 m).

Riigil pole merepiiri, kuid riigi edelaosas asuvad tähelepanuväärsed järved (Ohrid ja Prespa).

Demograafia

Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.^[6]

67% elanikest elab linnades.^[6]

Etnilised grupid

Põhja-Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased (64,2%), albaanlased (25,2%), türklased (3,9%), mustlased (2,7%) ja serblased (1,8%). Teisi rahvusi oli 2,2%.

Seoses Kosovo sõjaga (1998–1999) põgenes riiki 20. sajandi lõpuaastail tuhandeid kosovare.

Rahvatervis ja tervishoid

AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.^[6]

Linnad

Põhja-Makedoonia pealinn on Skopje.

Makedoonia suuremad linnad (2002)
Koht	Linn	Elanike arv (linnas)	Elanike arv (omavalitsuses)
1.	Skopje	506 926	506 926
2.	Bitola	74 550	86 528
3.	Kumanovo	70 842	108 471
4.	Prilep	66 246	76 768
5.	Tetovo	52 195	86 580
6.	Veles	43 716	55 108
7.	Štip	43 652	47 796
8.	Ohrid	42 033	54 380
9.	Gostivar	35 847	81 042
10.	Strumica	35 311	54 676

Ajalugu

Pikemalt artiklis Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Makedoonia Sotsialistlik Vabariik

Põhja-Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval 1991. aastal toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8%, kellest 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkinud olid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.

Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.

Olukord riigis destabiliseerus järsult 1999 Kosovo sõja ajal, kui Makedooniasse põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.

Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.

Majandus

Põhja-Makedoonias on käibel Makedoonia denaar.

Töötuse määr oli riigis 2010. aastal 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.^[6]

SKP ja tööjõu jaotumine sektoritesse (2009)^[6]
Sektor	SKP	Tööjõud
Põllumajandus	12,1%	18,6%
Tööstus	29,6%	29,5%
Teenindus	58,3%	51,9%

Väliskaubandus

Põhja-Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Riigi tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (20,31%), Kreeka (13,09%), Itaalia (11,08%), Bulgaaria (10,61%) ja Horvaatia (7,74%) (2009).^[6]

Põhja-Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Riigi tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (15,11%), Kreeka (14,88%), Bulgaaria (9,08%), Itaalia (7,68%), Türgi (7,59%), Sloveenia (6,26%) ja Ungari (4,31%) (2009).^[6]

Vaata ka

Viited

↑ https://www.stat.gov.mk/PrikaziSoopstenie_en.aspx?rbrtxt=146
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ H KAΘHMEPINH (12. juuni 2018). "Northern light: FYROM makes name change deal with Greece". International New York Times - Kathimerini English Edition.
↑ "Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute" (inglise). theguardian.com. 13. juuni 2018. Vaadatud 14. juunil 2018.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 cia factbook vaadatud 23.01.2011

Välislingid

Põhja-Makedoonia – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus

Põhja-Makedoonia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

[1] ttps://www.stat.gov.mk/PrikaziSoopstenie_en.aspx?rbrtxt=146

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[4] H KAΘHMEPINH (12. juuni 2018). "Northern light: FYROM makes name change deal with Greece". International New York Times - Kathimerini English Edition.

[5] "Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute" (inglise). theguardian.com. 13. juuni 2018. Vaadatud 14. juunil 2018.

[cia-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 ^6,5 ^6,6 cia factbook vaadatud 23.01.2011

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 | märkused =
 }}
-'''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es ''Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija''),<ref>{{Netiviide|Autor=H KAΘHMEPINH|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition|Aeg=12. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev |title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute |trans-title= |date=13. juuni 2018 |accessdate=14. juunil 2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en}}</ref>, on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas.
+'''Põhja-Makedoonia Vabariik''' ([[makedoonia keel]]es ''Република Северна Македонија, Republika Severna Makedonija'')<ref>{{Netiviide|Autor=H KAΘHMEPINH|URL=http://www.ekathimerini.com/229563/gallery/ekathimerini/in-images/northern-light-fyrom-makes-name-change-deal-with-greece|Pealkiri=Northern light: FYROM makes name change deal with Greece|Väljaanne=International New York Times - Kathimerini English Edition|Aeg=12. juuni 2018|Kasutatud=}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.theguardian.com/world/2018/jun/13/macedonia-rejects-treaty-greece-name-row-zoran-zaev |title=Macedonia and Greece fail to resolve bitter naming dispute |trans-title= |date=13. juuni 2018 |accessdate=14. juunil 2018 |publisher=[[theguardian.com]] |language=en}}</ref> on [[merepiirita riik]] [[Kagu-Euroopa]]s [[Balkani poolsaar]]e lõunaosas.
 [[Lääne-Balkani riik]]ide hulka arvatud suuresti mägine Põhja-Makedoonia piirneb [[Serbia]], [[Bulgaaria]], [[Kreeka]], [[Albaania]] ja [[Kosovo]]ga. Riik moodustab põhjapoolse osa ajaloolisest Makedoonia piirkonnast.