Aneemia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 12. veebruar 2019, kell 12:59

Aneemia (uusladina keeles anaemia ja Vana-Kreeka ἀναιμία – anaimía) ehk kehvveresus on kõige sagedasem erütrotsüütide ehk punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või hemoglobiini sisaldus veres normaalsest väiksem.

Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt vereloomeks vajalikke aineid.

Aneemia mõju organismile

Aneemia tagajärjel vähendab vere võime transportida hapnikku kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Tekkinud hüpoksiale reageerivad peamiselt neerudes asuvad rakud erütropoetiini sünteesimisega. Erütropoetiin põhjustab luuüdis CFU-E rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist proerütroplastideks. Selle tulemusena suureneb veres retikulotsüütide sisaldus ja aneemiat nimetatakse regeneratiivseks. Juhul, kui aneemiale ei järgne luuüdis uute erütrotsüütide tootmist, on tegemist mitteregeneratiivse aneemiaga.

Inimrakkude sõltuvus hapnikust tekitab erinevaid aneemia vorme, põhjustades raskeid kliinilisi probleeme. Hemoglobiini (hapnikku vedav proteiin erütrotsüütides) ülesandeks on hoida kindlat hapnikutaset keha kudedes ja organites.

Morfoloogiliselt klassifitseeritakse aneemiat erütrotsüütide indeksite järgi:

MCV (Mean corpuscular volume) – keskmine erütrotsüüdi maht;
MCH (Mean corpuscular hemoglobin) – keskmine hemoglobiini hulk erütrotsüüdis;
MCHC (Mean corpuscular hemoglobin concentration) – keskmine hemoglobiini kontsentratsioon erütrotsüüdis.

Kolm põhilist aneemia klassi on

liigsest verekaotusest (hemoraagia ehk verejooks) tingitud aneemia;
liigsest verekudede lagunemisest (hemolüüs) tingitud aneemia;
erütrotsüütide puudusest tingitud aneemia (ebaefektiivne vereloome).

Aneemialiigid

Aneemia veterinaarias

Regeneratiivsed aneemiad on järgmised.

Verekaotusaneemia võib olla äge või krooniline.
- Ägeda verekaotuse põhjuseks võivad olla traumad, kirurgilised menetlused, maohaavandid, kasvajad, äge hematuuria jm.
- Kroonilise verekaotuse põhjuseks võivad olla äge siseparasiitidst põhjustatud invasioon, veritsus soolestikus jm.
Hemolüütiline aneemia
- Immuunvahendatud hemolüütiline aneemia
- Infektsioonid (FeLV, babesioos, hemoplasmoos jt)
- Pärilikud erütrotsüütide defektid
- Erütrotsüütide toksilised ja oksüdatiivsed kahjustused
- Mikroangiopaatiline hemolüütiline aneemia

Vaata ka

makrotsütoos

Viited

↑ Tartu Ülikooli Kliinikum: hematoloogia-onkoloogia kliinik. Aneemiad Kasutatud 1.12.2010
↑ Terviseportaal Inimene.ee. Sirprakuline aneemia Kasutatud 1.12.2010

[1] Tartu Ülikooli Kliinikum: hematoloogia-onkoloogia kliinik. Aneemiad Kasutatud 1.12.2010

[2] Terviseportaal Inimene.ee. Sirprakuline aneemia Kasutatud 1.12.2010

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
-'''Aneemia''' ([[uusladina keel|uusladina]] ''anaemia'' ja Vana-Kreeka ἀναιμία – anaimía) ehk '''kehvveresus''' on kõige sagedasem [[erütrotsüüt]]ide ehk [[punalible|punaverelibledega]] seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või [[hemoglobiin|hemoglobiini]] sisaldus [[veri|veres]] normaalsest väiksem.
+'''Aneemia''' ([[uusladina keel]]es ''anaemia'' ja Vana-Kreeka ἀναιμία – anaimía) ehk '''kehvveresus''' on kõige sagedasem [[erütrotsüüt]]ide ehk [[punalible|punaverelibledega]] seotud häire, mille korral on erütrotsüütide ja/või [[hemoglobiin|hemoglobiini]] sisaldus [[veri|veres]] normaalsest väiksem.
 Aneemia on tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus, mis põhjustab sageli omakorda sekundaarsete kliiniliste tunnuste tekke. Samas võib aneemia tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel, kui organism ei saa toidust piisavalt [[vereloome]]ks vajalikke aineid.