Paelussid: erinevus redaktsioonide vahel
ji Märgised: Asendamine Visuaalmuudatus |
P Tühistati kasutaja 193.40.224.27 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Mariina. Märgised: Tühistamine Tühistatud |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Taksonitabel |
|||
| nimi = Paelussid |
|||
| värvus = loomad |
|||
| pilt = Taenia solium scolex.JPG |
|||
| pildi_seletus = [[Nookpaeluss]]i (''Taenia solium'') [[skooleks]] ehk päis |
|||
| riik = [[Loomad]] ''Animalia'' |
|||
| hõimkond = [[Lameussid]] ''Platyhelminthes'' |
|||
| klass = '''Paelussid''' ''Cestoda'' |
|||
| klassi_autor = [[Karl Asmund Rudolphi|Rudolphi]], [[1808]] |
|||
}} |
|||
'''Paelussid''' ehk '''tsestoodid''' (''Cestoda''; [[kreeka keel|kreeka]] ''kestos'' 'pael') on [[lameussid]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[parasiidid|parasiitsete]] loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad [[selgroogsed|selgroogsete]] seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti [[lülijalgsed|lülijalgsete]], kehas. |
|||
== [[Süstemaatika]] == |
|||
=== Alamklassid ja seltsid === |
|||
*''[[Cestodaria]]'' |
|||
**''Amphilinidea'' |
|||
**''Gyrocotylidea'' |
|||
*''[[Eucestoda]]'' |
|||
**''Aporidea'' |
|||
**''Caryophyllidea'' |
|||
**[[Neljanapalised]] (''Cyclophyllidea'') |
|||
**''Diphyllidea'' |
|||
**''Lecanicephalidea'' |
|||
**''Litobothridea'' |
|||
**''Nippotaeniidea'' |
|||
**''Proteocephalidea'' |
|||
**[[Laiussilised]] (''Pseudophyllidea'') |
|||
**''Spathebothriidea'' |
|||
**''Tetraphyllidea'' |
|||
**''Trypanorhyncha''. |
|||
== Kokkupuuted inimestega == |
|||
{{Vaata|paelusstõbi}} |
|||
Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse [[paelusstõbi|paelusstõveks]] ehk tsestodoosiks. See ei ole surmav ja on tänapäeval hästi ravitav. |
|||
Paelusside vastu saab abi [[maarja-sõnajalg|maarja-sõnajalast]]. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam [[iminapp]]adega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese [[silelihas]]eid. Seepärast on tingimata vajalik paar tundi pärast rohu sissevõtmist võtta [[lahtisti]]t. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada. |
|||
== Välisallikad == |
|||
*[http://animaldiversity.ummz.umich.edu/site/accounts/information/Cestoda.html Sissekanne AWD-s] |
|||
*[http://www.catalogueoflife.org/col/search/all/key/Cestoda/match/1 Sissekanne Catalogue of Life-s] |
|||
*[http://www.faunaeur.org/full_results.php?id=16176 Sissekanne Fauna Europaea-s] |
|||
*[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=6199 Sissekanne NCBI-s] |
|||
*[http://www.cbif.gc.ca/pls/itisca/next?taxa=&p_format=&p_ifx=&p_lang=fr&v_tsn=57307 Sissekanne SITI-s] |
|||
*[http://species.wikimedia.org/wiki/Cestoda Sissekanne saidil Wikispecies] |
|||
*[http://www.marinespecies.org/aphia.php?p=taxdetails&id=1051 Sissekanne WoRMS-is] |
|||
[[Kategooria:Lameussid]] |
[[Kategooria:Lameussid]] |
||
[[Kategooria:Paelussid| ]] |
[[Kategooria:Paelussid| ]] |
Redaktsioon: 11. veebruar 2019, kell 13:38
Paelussid | |
---|---|
Nookpaelussi (Taenia solium) skooleks ehk päis | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Lameussid Platyhelminthes |
Klass |
Paelussid Cestoda Rudolphi, 1808 |
Paelussid ehk tsestoodid (Cestoda; kreeka kestos 'pael') on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis, noorjärgud aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas.
Süstemaatika
Alamklassid ja seltsid
- Cestodaria
- Amphilinidea
- Gyrocotylidea
- Eucestoda
- Aporidea
- Caryophyllidea
- Neljanapalised (Cyclophyllidea)
- Diphyllidea
- Lecanicephalidea
- Litobothridea
- Nippotaeniidea
- Proteocephalidea
- Laiussilised (Pseudophyllidea)
- Spathebothriidea
- Tetraphyllidea
- Trypanorhyncha.
Kokkupuuted inimestega
- Pikemalt artiklis paelusstõbi
Paeluss põhjustab ka inimesel haigust, mida nimetatakse paelusstõveks ehk tsestodoosiks. See ei ole surmav ja on tänapäeval hästi ravitav.
Paelusside vastu saab abi maarja-sõnajalast. Kui rohtu sisse võtta, siis halvab see paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Pikemal mõjutamisel võib paeluss isegi surra. Inimene ei ole nii tundlik neile mürkidele, kuid mõne tunni pärast võivad nad halvata ka inimese silelihaseid. Seepärast on tingimata vajalik paar tundi pärast rohu sissevõtmist võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja mürkidega tuleb välja saada.