Tahkis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 146.255.182.206 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Estopedist1.
Märgis: Tühistamine
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Tahkis''' ehk '''tahke keha''' on [[keha]], mis on '''tahkeks olekuks''' nimetatavas [[agregaatolek]]us. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevalt [[gaas]]idest ja vedelikest vastupanu [[nihkedeformatsioon]]ile: tahkiseid iseloomustavad suured [[nihkeelastsusmoodul|nihkemooduli]] väärtused.
'''Tahkis''' ehk '''tahke keha''' on [[keha]], mis on '''tahkeks olekuks''' nimetatavas [[agregaatolek]]us. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevalt [[gaas]]idest ja vedelikest vastupanu [[nihkedeformatsioon]]ile: tahkiseid iseloomustavad suured [[nihkeelastsusmoodul|nihkemooduli]] väärtused.


Tahke oleku korral mõjuvad [[molekul]]ide vahel tugevad [[seosejõud]], nii et nad saavad üksteise suhtes ainult võnkuda.
Tahke oleku korral mõjuvad aineosakeste, [[molekul]]ide või [[aatom]]ite vahel tugevad [[seosejõud]], nii et need osakesed saavad üksteise suhtes ainult võnkuda, säilitades olemasoleva temperatuuri ja rõhu juures aineosakeste kogumi kui terviku kindla kuju.


Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega.
Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega.

Redaktsioon: 10. veebruar 2019, kell 23:48

Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus. Tahkiste tunnuseks on võime avaldada erinevalt gaasidest ja vedelikest vastupanu nihkedeformatsioonile: tahkiseid iseloomustavad suured nihkemooduli väärtused.

Tahke oleku korral mõjuvad aineosakeste, molekulide või aatomite vahel tugevad seosejõud, nii et need osakesed saavad üksteise suhtes ainult võnkuda, säilitades olemasoleva temperatuuri ja rõhu juures aineosakeste kogumi kui terviku kindla kuju.

Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus suurem kui vedeliku ja gaasi oma. Tuntud erandiks on jää, mis on vedelast veest väiksema tihedusega.

Vaata ka