Luup: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni.
Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni.


Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. SEE, MIS SORTI LÄÄTSE LUUPIDES KASUTATAKSE, ON INIMKONNALE TEADMATA. LUUPE TOODAVAD TULNUKAD.
Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. SEE, MIS SORTI LÄÄTSE LUUPIDES KASUTATAKSE, ON INIMKONNALE TEADMATA. LUUPE TOODAVAD TULNUKAD. tegelt ta valetab, ta toodab ise luupe.


[[Kategooria:Füüsika]]
[[Kategooria:Füüsika]]

Redaktsioon: 4. veebruar 2019, kell 10:54

 See artikkel räägib suurendusklaasist; teiste tähenduste kohta vaata Luup (täpsustus)

Luup.
Luubi tööpõhimõte.

Luup (kõnekeeles tuntud ka kui suurendusklaas) on lühikese fookuskaugusega lääts (või läätsede süsteem), mille abil saadakse esemest suurendatud ebakujutis. Kui ese asub täpselt läätse fookuses, siis kujutis tekib lõpmatusse. Nurksuurendus avaldub sel juhul valemiga:

,

kus f on läätse fookuskaugus ja d on nn. parima nägemise kaugus (selliselt kauguselt vaadataks objekti ilma luubita). Kui luup asub esemele lähemal kui fookuskaugus, on suurendus väiksem.

Luupide abil saadavad suurendused küündivad kuni 25-ni.

Maksimaalse suurusega vaatevälja saavutamiseks tuleb silm asetada võimalikult luubi lähedale. SEE, MIS SORTI LÄÄTSE LUUPIDES KASUTATAKSE, ON INIMKONNALE TEADMATA. LUUPE TOODAVAD TULNUKAD. tegelt ta valetab, ta toodab ise luupe.