Glehni loss: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parveto (arutelu | kaastöö)
P Täiendatud rekonstrueerimise osa.
Parveto (arutelu | kaastöö)
Lingid Glehni pargile toimima pandud.
3. rida: 3. rida:
[[Pilt:Glehni loss 03.jpg‎|pisi|Hoone [[Vana-Mustamäe tänav]] 69/[[Torni tänav]] 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel.]]
[[Pilt:Glehni loss 03.jpg‎|pisi|Hoone [[Vana-Mustamäe tänav]] 69/[[Torni tänav]] 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel.]]


'''Glehni loss''' (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone [[Mustamäe nõlv]]al [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Paikneb [[Glehni parkmets]]as [[Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala]] edela osas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistul aadressiga [[Vana-Mustamäe tänav]] 48.
'''Glehni loss''' (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone [[Mustamäe nõlv]]al [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa]]s. Paikneb [[Glehni park|Glehni parkmetsas]] [[Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala]] edela osas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i kinnistul aadressiga [[Vana-Mustamäe tänav]] 48.


== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
Loss kuulus [[Jälgimäe mõis]]a Mustamäe kõrvalmõisa ja valmis [[1886]] aastal [[Nikolai von Glehn]]i projekti järgi. Lossi vundamendi ehitas Glehn üksi, hiljem kasutas ka vangide tööjõudu. Iga päev kell 12 andis ta mõnest [[Richard Wagner]]i ooperist pärineva pasunasignaaliga märku lõuna algusest<ref>Glehn – Nõmme asutaja. Vaba Maa, 9. september 1933, nr. 211, lk. 7.</ref>. Hoone ümber on rajatud [[Glehni parkmets|park]] ning püstitatud ehitisi ([[Glehni lossi palmimaja|Palmimaja]] [[1900]]-[[1910]]; Vaatetorn ehk [[Tallinna Tähetorn|Tähetorn]] [[1910]]) ja skulptuure ([[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoeg]] [[1908]],[[1990]]; [[Krokodill (Glehni park)|Krokodill]] [[1908]])<ref>[http://www.mois.ee/harju/mustamae.shtml Mustamäe mõis (Glehni loss). Hohenhaupt in Kirchspiel Kegel, Harrien.] Portaal "Eesti mõisad"</ref>.
Loss kuulus [[Jälgimäe mõis]]a Mustamäe kõrvalmõisa ja valmis [[1886]] aastal [[Nikolai von Glehn]]i projekti järgi. Lossi vundamendi ehitas Glehn üksi, hiljem kasutas ka vangide tööjõudu. Iga päev kell 12 andis ta mõnest [[Richard Wagner]]i ooperist pärineva pasunasignaaliga märku lõuna algusest<ref>Glehn – Nõmme asutaja. Vaba Maa, 9. september 1933, nr. 211, lk. 7.</ref>. Hoone ümber on rajatud [[Glehni park|park]] ning püstitatud ehitisi ([[Glehni lossi palmimaja|Palmimaja]] [[1900]]-[[1910]]; Vaatetorn ehk [[Tallinna Tähetorn|Tähetorn]] [[1910]]) ja skulptuure ([[Kalevipoeg (Glehni park)|Kalevipoeg]] [[1908]],[[1990]]; [[Krokodill (Glehni park)|Krokodill]] [[1908]])<ref>[http://www.mois.ee/harju/mustamae.shtml Mustamäe mõis (Glehni loss). Hohenhaupt in Kirchspiel Kegel, Harrien.] Portaal "Eesti mõisad"</ref>.


[[1918]]. aastal pärast [[Glehn]]ide lahkumist Eestist rüüstati loss täielikult. Alles 1960ndate keskel alustati TPI Akadeemilise Meeskoori initsiatiivil hoone taastamist.
[[1918]]. aastal pärast [[Glehn]]ide lahkumist Eestist rüüstati loss täielikult. Alles 1960ndate keskel alustati [[TPI Akadeemiline Meeskoor|TPI Akadeemilise Meeskoori]] initsiatiivil hoone taastamist.


Kuigi lossihoone taastamise juures püüti säilitada selle esialgset ajaloolist ilmet, ei olnud tegemist lossi taastamisega selle esialgsel kujul, vaid rekonstrueerimisega, mille juures lähtuti lossi eeldatavast kasutusest. Näiteks lisati lossile veel üks korrus. Seetõttu kasvas ehitustööde maht ja kulus esialgu arvatust rohkem aega ja vahendeid.
Kuigi lossihoone taastamise juures püüti säilitada selle esialgset ajaloolist ilmet, ei olnud tegemist lossi taastamisega selle esialgsel kujul, vaid rekonstrueerimisega, mille juures lähtuti lossi eeldatavast kasutusest. Näiteks lisati lossile veel üks korrus. Seetõttu kasvas ehitustööde maht ja kulus esialgu arvatust rohkem aega ja vahendeid.

Redaktsioon: 4. veebruar 2019, kell 05:20

Glehni lossi (Hohenhaupti lossi) vaade lõunaküljelt.
Glehni lossi vaade põhjaküljelt.
Hoone Vana-Mustamäe tänav 69/Torni tänav 18. Paikneb Nikolai von Glehni esimese eluaseme vundamendil, mis valmis enne lossi. Hoone oli Šveitsi stiilis maja kõrge kivivundamendi, kaugele väljaulatuva katuseräästa ja ümber kogu maja kulgeva lahtise rõduga. Hoone seinale on paigutatud mälestustahvel.

Glehni loss (Hohenhaupti loss) on kahekorruseline krohvimata paehoone Mustamäe nõlval Tallinnas Nõmme linnaosas. Paikneb Glehni parkmetsas Nõmme–Mustamäe maastikukaitseala edela osas Tallinna Tehnikaülikooli kinnistul aadressiga Vana-Mustamäe tänav 48.

Ajalugu

Loss kuulus Jälgimäe mõisa Mustamäe kõrvalmõisa ja valmis 1886 aastal Nikolai von Glehni projekti järgi. Lossi vundamendi ehitas Glehn üksi, hiljem kasutas ka vangide tööjõudu. Iga päev kell 12 andis ta mõnest Richard Wagneri ooperist pärineva pasunasignaaliga märku lõuna algusest[1]. Hoone ümber on rajatud park ning püstitatud ehitisi (Palmimaja 1900-1910; Vaatetorn ehk Tähetorn 1910) ja skulptuure (Kalevipoeg 1908,1990; Krokodill 1908)[2].

1918. aastal pärast Glehnide lahkumist Eestist rüüstati loss täielikult. Alles 1960ndate keskel alustati TPI Akadeemilise Meeskoori initsiatiivil hoone taastamist.

Kuigi lossihoone taastamise juures püüti säilitada selle esialgset ajaloolist ilmet, ei olnud tegemist lossi taastamisega selle esialgsel kujul, vaid rekonstrueerimisega, mille juures lähtuti lossi eeldatavast kasutusest. Näiteks lisati lossile veel üks korrus. Seetõttu kasvas ehitustööde maht ja kulus esialgu arvatust rohkem aega ja vahendeid.

Renoveeritud loss avati pidulikult 24. märtsil 1977 ning seal hakkas paiknema TPI klubihoone (nüüdne Tallinna Tehnikaülikooli kultuurikeskus)[3].

Aastast 1997 on Glehni loss muinsuskaitse all[4].

Popkultuur

Lossi ümbruses on filmitud Lenfilmi filmi Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer (Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона: Собака Баскервилей, 1981) episoodid, mis kujutatavad Baskerville Halli (teise võttekohana oli kasutusel Maarjamäe lossi ümbrus)[5].

1992.aastal valminud filmis “Musketärid 20 aastat hiljem” on samuti võttekoht loss ja selle ümbrus. Nimelt kujutati seda Porthose elukohana. Aasta hiljem valmis film “Kuninganna Anna saladus ehk musketärid 30 aastat hiljem”. Ka seal saab näha Glehni lossi.

Viited

  1. Glehn – Nõmme asutaja. Vaba Maa, 9. september 1933, nr. 211, lk. 7.
  2. Mustamäe mõis (Glehni loss). Hohenhaupt in Kirchspiel Kegel, Harrien. Portaal "Eesti mõisad"
  3. Glehni loss. TTÜ kultuurikeskus
  4. Hohenhaupti loss (nn. Glehni loss), 1886. a. Kultuurimälestiste riiklik register.
  5. Баскервиль-холл #1. География - Собака. Приключения Шерлока Холмса и доктора Ватсона. 221b.ru

Kasutatud kirjandus

  • Ülo Tärno. Glehni lossi kroonika. TTÜ kirjastus 2002
  • Ülo Tärno. Glehni loss. Eile, täna, homme. TTÜ kirjastus 2009

Välislingid

Artiklid

Temaatilised netilehed

Film