Külvinädalad: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Külvinädalad''' olid eesti [[talurahvas|talurahva]] |
'''Külvinädalad''' olid eesti [[talurahvas|talurahva]] elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg. Praegu seostatakse perioodi muistse agraarkalendriga. [[19. sajand]]il aitasid Eestis teadmisi nendest levitada ja säilitada väljaantavad kalendrid, milles avaldati ka külvinädalad. Kevadised külvinädalad olid tuntud ka [[Põhja-Euroopa]]s ning mujalgi. |
||
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega [[künnipäev]]al ([[14. aprill]]) või 9, algusega [[jüripäev]]al ([[23. aprill]]). Neid loeti [[jaanipäev]]ani ([[24. juuni]]). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. [[Kagu-Eesti]]s ja [[Läti]]s oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi [[jaagupipäev]]ast ([[25. juuli]]). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest |
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega [[künnipäev]]al ([[14. aprill]]) või 9, algusega [[jüripäev]]al ([[23. aprill]]). Neid loeti [[jaanipäev]]ani ([[24. juuni]]). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. [[Kagu-Eesti]]s ja [[Läti]]s oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi [[jaagupipäev]]ast ([[25. juuli]]). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117.</ref> |
||
Külvinädalate üheks osaks olid rohu- või [[hein]]<nowiki></nowiki>anädalad, mil ei olnud soovitav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. [[Kaer]]a külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata [[oder|otra]] ja maha panna [[kartul]]it, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks 7. Peale 4. nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel teostati [[sõnnik]]u<nowiki></nowiki>vedu või [[kesa]]<nowiki></nowiki>harimist.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90</ref> |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 31. jaanuar 2019, kell 10:01
Külvinädalad olid eesti talurahva elus kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg. Praegu seostatakse perioodi muistse agraarkalendriga. 19. sajandil aitasid Eestis teadmisi nendest levitada ja säilitada väljaantavad kalendrid, milles avaldati ka külvinädalad. Kevadised külvinädalad olid tuntud ka Põhja-Euroopas ning mujalgi.
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega künnipäeval (14. aprill) või 9, algusega jüripäeval (23. aprill). Neid loeti jaanipäevani (24. juuni). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. Kagu-Eestis ja Lätis oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi jaagupipäevast (25. juuli). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest.[1]
Külvinädalate üheks osaks olid rohu- või heinanädalad, mil ei olnud soovitav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. Kaera külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata otra ja maha panna kartulit, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks 7. Peale 4. nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel teostati sõnnikuvedu või kesaharimist.[2]
Viited
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117.
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90