Külvinädalad: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Külvinädalad''' olid eesti talurahva kalendris kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg. Kevadisi külvinädalaid tunti ka P...' |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega [[künnipäev]]al ([[14. aprill]]) või 9, algusega [[jüripäev]]al ([[23. aprill]]). Neid loeti [[jaanipäev]]ani ([[24. juuni]]). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. [[Kagu-Eesti]]s ja [[Läti]]s oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi [[jaagupipäev]]ast ([[25. juuli]]). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest, praegu seostatakse neid muistse agraarkalendriga.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117.</ref> |
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega [[künnipäev]]al ([[14. aprill]]) või 9, algusega [[jüripäev]]al ([[23. aprill]]). Neid loeti [[jaanipäev]]ani ([[24. juuni]]). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. [[Kagu-Eesti]]s ja [[Läti]]s oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi [[jaagupipäev]]ast ([[25. juuli]]). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest, praegu seostatakse neid muistse agraarkalendriga.<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]] (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud [[Ants Viires]]. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117.</ref> |
||
Külvinädalatest osa olid |
Külvinädalatest üks osa olid rohu- või [[hein]]<nowiki></nowiki>anädalad, mil ei olnud soovitav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. [[Kaer]]a külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata [[oder|otra]] ja maha panna [[kartul]]it, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks 7. Peale 4. nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel teostati [[sõnnik]]u<nowiki></nowiki>vedu või [[kesa]]<nowiki></nowiki>harimist.<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1995. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 29. jaanuar 2019, kell 13:28
Külvinädalad olid eesti talurahva kalendris kevadsuvine periood, mille järgi määrati sobiv külviaeg. Kevadisi külvinädalaid tunti ka Põhja-Euroopas ning mujalgi.[1]
Külvinädalaid arvestati kas 10, algusega künnipäeval (14. aprill) või 9, algusega jüripäeval (23. aprill). Neid loeti jaanipäevani (24. juuni). Külvinädalaid arvestati tagurpidi, s.t. et künnipäeval oli 10-s külvinädal ning jaanipäeval lõppes esimene külvinädal. Kagu-Eestis ja Lätis oli külvinädalaid 14 või 13, kusjuures neid loeti tagasi jaagupipäevast (25. juuli). Külvinädalate erinev arv tulenes eri piirkondade kliimatingimustest, praegu seostatakse neid muistse agraarkalendriga.[2]
Külvinädalatest üks osa olid rohu- või heinanädalad, mil ei olnud soovitav külvata. Rohunädalad olid enamasti 9. ja 6. külvinädal. Kaera külvati näiteks 9.–7. nädalal, 7. nädalal võis külvata otra ja maha panna kartulit, lina külvati 5. nädalal jne. Üldiselt loeti parimaks külvinädalaks 7. Peale 4. nädalat üldjuhul enam ei külvatud, järelejäänud nädalatel teostati sõnnikuvedu või kesaharimist.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 90
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (2. trükk). 2000. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 117.