Vikipeedia:Üldine arutelu

Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Üle 60 päeva vanused jutulõimed arhiveeritakse.
Arhiiv | Arhiivi sisukord		Alusta uut teemat

Please use the embassy for cross-language and cross-project announcements.

Miljon+

Kui võtta aluseks matemaatika, statistika ja terve mõistus, siis ma ei toeta Miljon+ projekti. Vikipeedia peaks kasvama jooksvalt koos adekvaatsusega ja täpsemate andmete avaldumisega ning mitte hüppama üle oma varju. Kui viimane imekombel õnnestub, mis siis saab?

Vikipeedia võlu ongi selle kompaktsus, mis määratleb tõepärasuse.

Kui te artiklite numbri kunstlikult suureks ajate, siis kust võetakse eesti keele kõnelejate hulgast vabatahtlik, teadmusjanuline, meelekindel, vaba entsüklopeedia nurgataguseid kui ka kodeerimist tundev silmamõõduga inimressurss, kes hiljem meeletutesse massidesse parandusi sisestama, sisu lisama ning seoseid tekitama hakkab? Kuigi hea taibuga kõnetajate arv langeb, nõutakse minimaalsete ressurside juures neilt siiski justkui välja maksimaalseid tulemusi? Tulge maa peale, pisikese satelliidi vennad, toetan agiilset ja vahetut arengut. Huvi ja tahe tekkib omast käest, mitte sotsiopaatsete “Kasud Sees” sõprade poolt peale surutuna. Loomulikkus kehtib ka päriselus.

Kordan üle, tänased väikesed vead võivad tulevikus tohututeks veamassideks osutuda. Kes neid hiljem pöörama hakkab? Seda teab kogenud kodeerija ja programmeerija, et vigasid sõelutakse välja infosüsteemi katsetamise alguses. Vaadake, kuidas need üksikud administraatorid, mõned kasutajad ja vähesed anonüümsed tegelased ennast salates tüpograafiaga maadlevad, tegu on ikkagi inimfaktoriga. Kui tahate püsivat arengut, peab infosüsteem tasakaalus ja korras olema, vaid sealt vahelt saavad nii-öelda uued võrsed välja kasvama hakata. 2020. aastal jõuab Vikipeedia ehk 225 000 peale, miljonist jauramata.

Areng on ka see kui üks samm edasi ja kaks tagasi, kolm edasi ja kuus tagasi, seitse edasi ja neliteist tagasi, jne — astutakse. Saate aru? Vikipeediat ja selle tuumikut parandatakse, vastavalt äranägemistele ja võimalustele. Areng võib iseendale peetuseks ja tähelepanu röövijaks saada, selle kese muutub seestudes üha raskemaks.

Milliste teemade arvelt peaks käesoleva kuupäeva seisuga paari aasta jooksul genereeritama 817 930 eestikeelset ja kvaliteetset artiklit? Kes seda peaks tegema, juba niigi läbikulutatud vikipedistid ja “sõbrad”? Iga artikliga jääb valik ju järjest vähemaks, neidki kirjutatakse tihti võõrkeelsete Wikipediate rangel eeskujul (võib-olla kohatult). Eesti keeltki ei viitsita kuigivõrd üldse uuendada, et meie kultuuriruumile hoomamatuid asjalugusid selgeks tegema hakata. Viimase 16 aasta jooksul on teadaolevas eesti keeles suudetud teemat arendada vaid 182 070 artikli all, sedagi koos sodi, prahi ja vahuga.

817 931 vs 182 070

Pean Miljon+ projekti absurdseks ehk kehtetuks, väheste orjanduseks, mitte paljude loovuseks. 80.235.30.93 17. oktoober 2018, kell 20:32 (EEST)

Tõlkida ei tohi (Neptuuniumi sõnul on see leiutamine), oma peaga kirjutada ei tohi, maha kirjutada ei tohi; mõtelda ei tohi, uurida ei tohi, algatada ei tohi — vabandust, kes te olete ja mida te ootate, kuhu te jõuate, kas miljoniga plussi? Ei usu! Otsa lahti tegemise eest saab sõimata, mitte tänada. Ega vist, käärige siis edasi... 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 01:12 (EEST)

Millel põhineb sinu arvamus miljon+ projekti alt tehtavast? Või kuidas oled sa nii kindel, et mida tegelikult sellega taodeldakse? Ja sa tead, et mis on seni saavutatud? Ma võiks igati õigustatult nõuda, et tee endale asi enne selgeks, kui siia lahmima tuled, aga sel oleks mõtet ainult siis, kui miljon+ ka tegelikult teemaks oleks. Sulle on see pigem lihtsalt hea asi, mida mõnitada, et nõuda eluõigust oma kaastööle. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)

Kus on avalik ja põhjalik teave esitatud või miks see ei ole kättesaadav? Milles seisneb kaasatus? Kuidas ma endale selle selgeks teen, et te jõuate 2020. aastaks, kuhu ja milleni; uue satelliidi lennutamiseni? Absurd! Näed, ma võtan arutlemise teemaks, tegin otsa lahti, sa sõimad mu kitsarinnaliselt läbi. Sa tead vägagi hästi, oled sinagi meelsasti kaasa aidanud, et mul ei ole enda kaastööle mitte-mingisugust õigust, see kõik on olnud soditav ja lammutatav.

Aga, mis projekt see Miljon+ siis on ikkagi? Käisid korraks varahommikul telekas ja näitasid kuidas kellegi kunstniku kohta lühireferaati (sic!, mille eest põhikoolis saaks hindeks 3) koostada ja mille infokillud üle interneti kokku pätsasid, nii aga... ...edasi?

Mõnitanud ja nõudnud? Otsustage siis ära, et kas Vikipeedias kirjutatakse referaate või artikleid! 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)

Ja no tõesti. Paluks mitte püüda salvestada kommentaare sõna-sõna haaval. Kui ühe korraga ei saa, siis ehk tasuks end enne kaineks magada. Ei ole ilus selline minu ad hominem, aga no veel jubedam on see viimaste muudatuste vandaliseerimine, mida sa siin niimoodi talitades teed. Oleks veel, et esimest korda Vikipeedias, aga sul on seda Vikipeedia kogemust päris hea hulk aastaid. Seda enam, et vikipedistidel on muud ka teha, kui pidevalt sinuga vaielda. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)

Ma toon probleeme välja. Tõesti ei tule ka sina karsklasele kaineks magamisest rääkima, nolk. Viimaste muudatuste vandaliseerimine, täpsusta?

Vabandust teiste ees, aga siin kirjutavadki inimesed inimestele. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)

Eelkõige oleks vaja ikka aru saada, et millised on ootused entsüklopeedilisele sisule ja mis entsüklopeediasse ei sobi. Kui see on olemas, siis ei teki ka selliseid konflikte, mida sa oled tekitada suutnud. Ei tasu rünnata Vikipeedia tegijaid seepärast, et nemad siin korda püüavad hoida. Samuti ei aita sind kuidagi see, kui tahtlikult riidu kisud. Kui sa aga ise tekitad probleemset sisu ja norid tüli, siis ei tasu üllatuda, et sinu kaastöö ei ole teretulnud. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 01:40 (EEST)

Palun andke siinkohal teada, et kus on Vikipeedia juhend selle kohta, et mida entsüklopeedias tõlgitakse, mida mitte ning kuidas üldse tõlgitakse? Ning millised eelised ja erandid kehtivad administraatori õigustega kasutajatele? 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:20 (EEST)

Terminite tõlkimise kohta (pealkirjade kontekstis) võid lugeda siit: Vikipeedia:Artikli pealkiri. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 10:26 (EEST)

Näiteks mina ei pea Ameerika Ühendriikide hoonete ja eriti tänavate nimede tõlkimist kohaseks, see on absolutely silly. Kes ei tea, siis Singer Building on käändes Singer Buildingu-, mitte Singer Buildingi- (kentsakas oleks selle tõlkimine kui Singeri Hoone või veel eriti kui Laulja Hoone). Küll pean ma hoomatavuse seisukohast kohaseks otseseid tõlkeid tähestikest, mis ei ole ladina tähestikud (hiina, araabia, jne). Sel juhul tõlgitagu algupäraselt, mitte inglise keelest, see olgu vaid abiks. Samas leian, et geograafiliseid mõisteid saab tõlkida, kui need on loogiliselt eesti keeles tuletatavad. Miks ei või Atlantic Northeast olla Atlantiline kirre, kui tegu on otsetõlkega? Mis saab aga üldse asutuste nimetustega?

Vikipeedial peaks olema selge ja üldtunnustatud juhis. Muidu võetakse kuskilt artiklist vead üle ning hakatakse neid mujal massiivselt peegeldama. 2001:7D0:885A:FB80:955F:E506:F732:CF7 18. oktoober 2018, kell 17:01 (EEST)

Nimes esineva sõna 'building' korrekte käänamine on siiski ka 'buildingi', aga vaata https://keeleabi.eki.ee/?leht=8&id=389  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 18. oktoober 2018, kell 19:28 (EEST)

„Tsitaatsõna tuleb eestikeelses tekstis kirjutada kursiivi ning käändelõpp lisada ülakoma abil: /building/’u (kaldkriipsud tähistavad siin meilivormis kursiivi). Kui tegu on nimega, siis Buildingu (ilma kursiivi ja ülakomata).“

– Eesti Keele Instituut, 11. oktoober 2018.

Ära aja nimesid ja tsitaatsõnu sassi!

„Võõrkeelseid nimesid ei tõlgita ega panda kursiivi, vaid kirjutatakse läbiva suurtähega nagu eesti nimesidki“

Nõus, et enamasti hoonete ja tänavate nimesid ei peaks tõlkima. Mõnel juhul on aga tavaks tõlkida, nt 5. avenüü. Praegu on sõna "tänav" tõlgitud nt Khayyāmi tänav, Estonská tänav, Tallinskaja tänav, mis samas tunduvad niimoodi loomulikud. Mitteladina tähestikust tuleb latiniseerida, mitte tõlkida, kui juba eestikeelset varianti ei ole. Otsetõlge on eesti keelde uue nime juurutamine, milleks Vikipeedia pole mõeldud. Nõus, et sellel teemal võiks juhend olla. Adeliine 18. oktoober 2018, kell 17:15 (EEST)

Olen nõus, et selline juhis tuleks igati kasuks. Nõus isegi selles osas, et ilmselt pole hullu kui juurutatud tõlke puudumisel "South East England"-ist saab "Kagu-Inglismaa", kuid hakata nullist ise tõlkeid leiutama näiteks Great Plains-ile, Newcastle upon Tyne-ile või Four Corners-ile – no ei ole päris sama asi. Umbkaudse tõlke võib ehk n-ö "mitteametlikuna" lisada näiteks sulgudesse (vt nt Artists Rifles).- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 18. oktoober 2018, kell 18:24 (EEST)

Kus on Vikipeedia To-Do List (vajalike toimingute nimekiri)? See, et probleemidega kohe ja kasvõi käesolevalgi aastal tegelema ei pea, ei tähenda, et neid sõelutuna kindlalt ülesse ei märgita.

Samuti peab Vikipeedial olema oma enda kohane eesti keele ortograafiat seletav kogumik. Te ei saa eeldada, et inimesed neid poodi ostma lähevad (saavad otsa) või internetti lammutama hakkavad. Olgem ausad — sajad tuhanded eestlased ja meie/nende/nonde head sõbradki ei tea Eesti Keele Instituudist või õigekeelsussõnaraamatutest, seletavast sõnaraamatust või sõnastikest erilist muhvigi.

80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 18:59 (EEST)

Mida mõtled to-do listi all? Kas midagi sellist: Vikipeedia:Tegemist ootavad tööd? Adeliine 18. oktoober 2018, kell 19:11 (EEST)

Tarvilike toimingute nimekiri, mis ei ole otseselt seotud artiklitega. See on selleks, et kui üks vastavaid teemasid/juhiseid ei ole võimeline arendama, siis saab seda teine edasi teha. Selleks ongi dokumentatsioon. Sinna võib kohe kanda: 1) Tõlkimise juhise, 2) Ortograafia juhise (Vikipeediale ja selle kokkulepetele kohane), ... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:51 (EEST)

Sinusugusega ei ole mõtet jaurata. Sa pm ei ole võimeline aru saama sellest, mida sulle räägitakse, sest sa lihtsalt ei taha aru saada. Ivo (arutelu) 18. oktoober 2018, kell 02:26 (EEST)

Miljon- 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 02:30 (EEST)

Teen teile ettepaneku lisada avalehe päisesse pöördvõrdeline arvesti, mis loendab 1000001-st puuduolevaid artikleid. Tean, et see on võimalik vastavaks kodeerida või programeerida, et inimestel oleks üldse eesmärk silme ees.

Käsilolevaid artikleid: 182 105

Puuduolevaid artikleid: 817 896

Kaastöölisi sel kuul: 597

Teemaportaalid

Miks käidi välja 2020. aasta — see on ju inimestega manipuleerimine, neile valetamine? Mõistan justkui, et paljude emake on Tartu Ülikool. Kõige lihtsaima tehte alusel, ilma seda väänamata, jõuab Vikipeedia miljoniga plussi 2091. aasta 21. mail 44 minutit pärast päikese tõusu Narvas. 80.235.30.93 18. oktoober 2018, kell 22:41 (EEST)

Kui kellelgi on vaja tõestada, et leidub inimesi, kes ei ole võimelised mõistma metafoore, siis võib siia linkida. Praktilises mõttes on miljon artiklit lähiaastatel teostatav üksnes automaatika abiga, nii nagu mitmes vikis ongi juba toodetud nt eluslooduse liikide artikleid masinloetava andmestiku alusel, aga see tekitaks ilmselt omajagu vastuseisu. Ent kui võtta seda ilusa metafoorina, siis on see hea eesmärk, mille poole optimistlikult püüelda ja praktiline saavutatatus ei olegi oluline. --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 17:45 (EEST)

Mis metafooridest Sa jahud, siin on konkreetselt tegu heausksete inimestega manipuleerimisega, valetades neile saavutamatute eesmärkide täitmisest?! Miks nad peaksid oma aega, vahendeid ja tervist kulutama olematu tulemuse saavutamise peale — mida nad vastu saavad? Kuidas saab Tartu Ülikool endale demagoogiat üldse lubada, ja kes vastutab? Mille eest te auhindu üksteisele jagate?

See on umbes sama, et 182 cm pikkuselt inimeselt oodatakse õuna alla toomist puuladvast, mis on hoomamatult 10 m kõrgusel. Talle andakse ülesandeks õun alla tuua 2 minuti jooksul, kuigi tõenäoliselt suudaks ta allatoomise välja nuputada tunni ja 13 minuti jooksul. Samuti ei seletata talle võimalikke abivahendeid, käsundatakse justkui vaid, et: “Kasva ISE”! Arusaamatuks jääb, et kas talle on näiteks batuudi kasutamine võimaldatud ja sellega kaasnev ohutus tagatud?

Ja nüüd tuleb Kruusamägi mulle kaineks magamisest rääkima, öeldes, et minu kaastöö ei pruugigi tegelikult ülse teretulnud olla. Kui kogu see jama on ilukirjanduslik suhtekorraldus (2020. aastal möödub siiski 100 aastat Tartu rahulepingust), siis mul ei olegi teiega enam midagi rääkida. Vastuoluline ja hülgav kollektiivsus. Häbi või asi! 2001:7D0:885A:FB80:8405:85F7:DCC8:EA1F 19. oktoober 2018, kell 21:04 (EEST)

Miks sa siin niimoodi karjud? Kas sa tahad, et Vikipeedia saaks paremaks või mitte? Kui tahad, siis arutame rahulikult ja keskendume sellele, mida saab ära teha, selle asemel, et leida põhjendusi, miks midagi teha ei saa. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:18 (EEST)

Millisel määral ma karjun (et ISE suurte tähtedega kirjutasin)? Kui inimestelt midagi oodatakse, siis on neil õigus teada, et millega nad ennast seovad ja mida see kõik üldse kujutab. Inimestelt ei saa oodata, et nad päriselu kõrvalt ka kellegi Mania Grandiosa unelmaid hakkavad täitma.

Olen palju kordi Vikipeediat proovinud paremaks saada, mida on pidevalt tagasi lükatud.

Mina ei ole teile ühtegi põhjendust leidnud, et miks midagi teha ei saa. Pigem tean kindlalt, et siin saab väga palju ära teha ja korda saata ning palju huvitavamalt kui teistes Wikipediates. Aga, paljusid lihtsalt ei huvita. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 21:31 (EEST)

Vikipeedia kaastöölised teevad kaastööd enda ja lugejate jaoks, mitte kellegi kolmanda eesmärkide täitmiseks. Projekti käigus tehakse koolitusi ja luuakse juhendmaterjale, et uued kaastöölised teaksid Vikipeediast rohkem. Mh seda, et nad ei tee kaastööd kellegi kindla isiku või rühma eesmärkide täitmiseks, vaid üldiseks hüvanguks. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 21:49 (EEST)

Mina jällegi leian, et ka meil tuleks analoogset lähenemist eluslooduse liikide puhul võimalikult ruttu rakendada. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 19. oktoober 2018, kell 17:57 (EEST)

Nüüd võib hakata lugema sekundeid, kuni tuleb esimene röögatus: "Ei, ennem surm!" --Ehitaja (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 18:21 (EEST)

Nt rootsikeelses Vikipeedias on 3,7 miljonit artiklit. Kui me tekitame ainult 1/10 neist artiklitest automaatselt, mis neil seal automaatselt loodud on, siis on meil järgmise aasta lõpuks kaugelt üle poole miljoni artikli isegi olukorras, kus kaastööliste ega nende tehtava kaastöö arv ei kasva. Praktikas on aga tänane aktiivsete kaastööliste arv juba poole võrra suurem, kui see veel mõne aasta eest oli. Seega on kampaania selgelt mõju avaldanud.

See 2020 oli oluliselt varasem, kui see mida mina seal algselt välja pakkusin. Seega võin nõustuda sellega, et see on liigoptimistlik. Küll aga mitte sellega, et "see on inimestele valetamine" jms väited. Samuti oleks see eesmärk automaatse artikliloomega kergesti teostatav, aga meil lihtsalt ei ole vaja päris nii palju automaatselt genereeritud artikleid. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 21:20 (EEST)

Teen teile ettepaneku omal näppudel (naturaalselt) 200 000 peale jõuda ja siis miskit automaatikat katsetama hakata. Ma ei tea, et mida see endast kujutab. Aga, nägin umbes kuu tagasi, kuidas üks keel traavis nädala jooksul paarkümmend tuhat artiklit edasi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:04 (EEST)

Seda ma olengi nuputanud, et milline see rootsi haritlaskond peab küll olema, kes nii usinalt artikleid kirjutab. Arvasin, et seal on koolides õpilastele antud ülesandeks Wikipediat täiendada. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 22:08 (EEST)

Nt rootsikeelses Vikipeedias on neid botiartikleid üle kolme miljoni (mis minu arvates on küll liiast, mis liiast). Siin on mõned näited, mida juhusliku artikli lingiga välja võtsin: Hålen, Jämtland, Porotrichodendron lindigii, Kōtal-e Zanah Khān, Cerro Roldans Bell, Hansenia. Kohati on asi küll natuke lappesse läinud. Nt sv:Desa Pasirtanjung (administrativ by i Indonesien, lat -6,34, long 107,21) jne. Seda enam oleks mõistlik piiri pidada ja genereerida ainult neid artikleid, mida muidu kaastöölised mingi hetk niikuinii looksid ja kus on olemas piisavalt kvaliteetne lähteandmestik. Aga nende samade artiklite käsitsi tegemine on paras kilplaste töö.

Kusjuures eestikeelne Vikipeedia on seni üks vähestest suurematest keeleversioonidest, mis ei ole automaatset artikliloomet kasutanud. Ivo (arutelu) 19. oktoober 2018, kell 22:50 (EEST)

Olge head, võtke palun arvesse, et ärge mitte kunagi hakake Vikipeediat promoma põhi- ja algkooli õpilaste seas. Las nemad arenevad, kuidas vaja — kutsuge seda lapsepõlveks või kuidas vaja. Kui ise leivad, koos sõpradega-vanematega-õpetajatega leivad, siis leiavad. Gümnaasiumiõpilased on võimelised oma valikuid juba väheke suunama, laiemat pilti haarama ja oma vaimset tervist hoidma. Laps ei pea kõike kohe ja peast teadma, siin on ka sellist teksti, mis mujal oleks kohatu või isegi lubamatu. Vikipeedias on palju asjatundmatuid vigasid ja võltsinformatsiooni, ja laps ei pea läbi moonutuste kasvama või vastavalt oma enda maailmapilti kokku hakkama panema. Võtke arvesse... 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:01 (EEST)

Sest, olgem ausad, Vikipeedia tõmbab isegi kogenud kasutajatel nii-öelda ajud krussi. 80.235.30.93 19. oktoober 2018, kell 23:37 (EEST)

Põhikooli lõpuklassidele oleme küll lähenenud, algkoolile vist mitte eriti. Promomine pole päris õige sõna. Ikka selgitamine, mis puhul ja milleks ja kuidas kasutada, mitte et ärgu jumala eest kasutagu. Sest kasutavad niikuinii. Õpetajad-vanemad ei tea ka tihti Vikipeediast täit tõde, vikipedistidena peame ikka ise ringi käima ja rääkima. Adeliine 19. oktoober 2018, kell 23:57 (EEST)

Pidasin silmas kaastöö peale surumist või nendelt selle ootamist. Tunnistagem, et Vikipeedia kirjutamine on suhteliselt autistlik ja introvertne teguviis. Laps ei pea sellesse kinnistuma. Mõelge, kui laps tahab endast niigi parimat anda (isegi Nublust kirjutades) ja sellest räigelt nii-öelda kustutuskummiga üle käiakse ja sinna otsa veel sõimatakse (nagu Oop ühe arvatava neiu puhul tegi). Noor kirjutab enda vahetust maailmast, ta ei hooma kuristiku äärelt teadmuse sügavustest erilist muhvigi. 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 00:19 (EEST)

Sõimamise osas nõus. Tolle artikliga võrreldes on siia ikka märkimisväärselt nõmedamaid asju kirjutatud ja selline reaktsioon oli pehmelt öeldes kummaline. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 20. oktoober 2018, kell 00:28 (EEST)

Jaa, loomulikult, põhikooliõpilaselt ei saa nõuda Vikipeediale piisavat artikliloome taset. Aga kui nende seas on helgeid päid, kes küünivad tõesti juba keskkooli või üliõpilaste tasemele ja soovivad sellist hobi pidada, siis miks mitte. Kui me mõne selliseni jõuame, võib-olla on sellest ikkagi rohkem tulu kui tüli. Toetada ja tagasisidet anda tuleb ka targalt, jah. Aga enda vahetust maailmast kirjutajaid on ka täis kasvanute seas... Adeliine 20. oktoober 2018, kell 00:41 (EEST)

Arvasin tõsimeeli, et rootsi Wikipedia kirjutamine oli massiliselt kooliõpilaste kanda jäetud. Sellel ei olnud muud seletust. Ma ei tea automatiseerimisest tuhkagi, aga see seletab tšetšeeni Википеди paarikümne tuhande artikli lisandumist ühe nädala jooksul. Saan ma õigesti aru, et automatiseeritud robotkirjutamine ongi Miljon+ müsteeriumi võti? 80.235.30.93 20. oktoober 2018, kell 01:07 (EEST)

Eelmisel aastal oli üks keskkooliõpilastele mõeldud artiklikirjutamisvõistlus, kus kogemata kombel osales ka üks põhikooliõpilane. Ta ei kirjutanud halvasti. Algkooliõpilaste puhul tekib juba see küsimus, kas nad valdavad piisavalt keelt, et artikliloomega tegeleda. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:51 (EET)

Automaatne artikliloome on täpselt see viis, kuidas me saame oma eluaja jooksul siin miljoni artiklini jõuda (s.t. ei pea ootama selle saavutamist aastal 2090). Kui rääkida aga kampaania eesmärgist, siis selleks on laiendada nende inimeste ringi, kes teavad kuidas Vikipeedia toimib ja saada rohkem kaastöölisi ning ühtlasi tõsta seeläbi Vikipeedia kvaliteeti. Kuna nn tavainimene vaatab esimese asjaga artiklite arvu, siis lihtsalt seepärast tuleks ka selles osas midagi ette võtta. Ühtlasi võiks see "suure eesmärgi pakkumine" näidata, et eestikeelne Vikipeedia ei pea olema mingi väike ja tähtsusetu jublakas ingliskeelse kõrval. Muuhulgas on nõnda kampaania tulemusel muutunud palju tõelähedasemaks keskmise eestlase oletus selle kohta, et palju on eestikeelses Vikipeedias artikleid.

Mina isiklikult ei pea realistlikuks, et allapoole ülikooli taset oleks mõistlik inimesi vikiartikleid kirjutama panna. Leidub küll küllaga neidki õpilasi, kes sellega edukalt toime tuleksid ja seda nautida võiksid, aga kohe kindlasti ei tohi seda lasta kõigil kohustuslikus korras teha. Nõnda on ka Vikipeedia tutvustamine seni olnud eelkõige suunatud üliõpilastele. Ivo (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 02:44 (EEST)

Mis fetish teil see inimeste kirjutama panemisega on? 2001:7D0:885A:FB80:E4FC:A36D:708C:B731 20. oktoober 2018, kell 05:51 (EEST)

Mis fetiš on mõnel inimesel naiste sünnitama panemisega? See on lihtsalt väljend, ei midagi vägivaldset. Adeliine 20. oktoober 2018, kell 11:07 (EEST)

Rahu, ainult rahu. Üks provotseerib, teised lähevad provokatsioonidega kaasa. Säilitage külma närvi ja lubage anonüümikul rahu meeles auru välja lasta.--VillaK (arutelu) 20. oktoober 2018, kell 18:17 (EEST)

Millistes kategooriates automatiseeritud robotkirjutamist saab rakendada? Hetkel saan aru, et need on geograafia ja bioloogia. 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)

Täpsustan, et kui te inimestelt kaasatust ootate, siis nad tahavad ilmtingimata vastu usaldust (ka anonüümsetena) ning ülevaadet sellest, et mis on toimumas. Keegi ei pühenda ennast eriliselt teadmatusse. Tean, et kogenud kasutaja isegi kerge märkus või parandus, võib tuju aastateks nullida. Seega, head tahet ei tohi vägistada, rõvedustest keeldumine on samas samuti inimlik. Ehk on aeg Miljon+ veebilehte ümber kirjutama hakata. Paljud saaksid teid toetada, aga nad ei ole sellest teadlikud, samuti ei pruugi ka nende võimed olla hinnatud — mõtestamata ressurss. Ikka ISE, ikka ISE, ikka ISE. Olen kindel, et te hakkate peagi Vikipeedia olemust (AHHAA, EHHEE, IHHII, OHHOO, UHHUU, ÕHHÕÕ, ÄHHÄÄ, ÖHHÖÖ, ÜHHÜÜ) ümber hindama, ja olgu see seletav, huvitav ning sisukas! Aga, vabasid käsi ei tohi siduda, neil on enda toimetused... 2001:7D0:885A:FB80:CCA1:D3C2:4F80:C255 21. oktoober 2018, kell 00:23 (EEST)

Olgu, ma ei võta enam sõna (loodetavasti mitmeid kuid). 80.235.30.93 21. oktoober 2018, kell 02:03 (EEST)

Vanad anonüümsed Eesti lehepildid Vikipeedias

(Hoiatus: järgnev jutt on keeruline ja paneb normaalsetel inimestel pea valutama. Lugege omal riisikol.) Hiljuti tekkis pisike ja üsna spetsiifiline autoriõiguslik probleem. Nimelt ütleb Eesti autoriõiguse seadus: "§ 40. Autoriõiguse kehtivus anonüümselt või pseudonüümi all avalikustatud teosele. Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Niisiis on teos, mis avaldati anonüümselt või pseudonüümselt enam kui 70 aastat tagasi (tehniliselt võttes 71, sest iga aasta teosed vabanevad järgmise aasta 1. jaanuaril) ja mille autor on tänini teadmata, Eesti seaduste järgi vaba ja selle võib Vikipeediasse üles laadida. Nende hulka võib kanda näiteks perioodilistes väljaannetes avaldatud tekstid ja fotod. (Muide: kui teos loodi tööülesannete täitmise korras, kehtib selle autoriõiguse samamoodi 70 aastat avalikustamisest, aga § 41 alusel, nii et praktilist vahet pole.) Konks peitub aga selles, et 1994. aastal sõlmitud Marrakeši kaubandusleping rakendati USAs nii (en:Uruguay Round Agreements Act), et hulga väljaspool USAd loodud teoste autoriõigus taastati ja, kui pikk ja segane jutt kokku võtta, nõuab Commons, et välismaine sisu pärineks ajast enne 1923. aastat. Meile siin Eestis on 1923-1947 loodud sisu kultuurilooliselt jube oluline, aga selle Commonsisse laadimine on praktiliselt välistatud. Ei saa isegi otseselt väita, et tegu oleks "mittevaba sisuga", kuna Eesti ja Euroopa Liidu reeglite järgi on tegu täiesti vaba materjaliga, piiratud on selle kasutus vaid USAs. Siit tuleneb praktiline küsimus: ehk oleks mõistlik teema kuskil eraldi lehel kenasti lahti kirjutada ja teha hääletus, mis kehtestaks teise kohaliku erandi panoraamivabaduse kõrvale? Erandit tuleks kasutada muidugi ettevaatlikult, et tegelikult tuntud autori teost kiirustades anonüümseks ei loetaks, ning Commonsisse laadimise välistamiseks tuleks teha analoogne mall olemasolevale mallile KunstiteoseFoto. Aga Eesti ajaloole mõeldes võiks praktiline kasu artiklite illustreerimisel olla siiski suur. Miinuspoolelt: mõnel inimesel käiks ettevaatus teoste anonüümseks kuulutamisega kahtlemata üle jõu, nii et selle malliga teoseid tasuks hoolikalt kontrollida ja uute lisandumise üle arvet pidada. Arvamusi? --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 02:09 (EET)

Poolt. Andres (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 08:24 (EET)

Poolt. Adeliine 29. oktoober 2018, kell 10:19 (EET)

Poolt. --Juhan121 (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)

Poolt - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)

Minu arusaamise järgi päris nii see ei ole: see ei puuduta teoseid, mis on avaldatud Eestis anonüümselt aastatel 1923–1945 ning teoste puhul, mida see puudutab, pole oluline, mis põhjusel on autoriõiguse kehtivus lõppenud. Ma selgitasin mõne aasta eest lühidalt, kuidas mina asjast aru saan: Vikipeedia:Üldine arutelu/Arhiiv 23#URAA (samas viide inglise viki pikemale lektüürile).

Teiseks, ma avaldasin varasemas kommentaaris küll lootust, et teosed, mida see puudutab, sobiks erandi alusel eesti Vikipeediasse laadimiseks, aga nüüd ma olen üsna kindel, et üldjuhul see nii ei ole. Nimelt peab teose kasutus olema kooskõlas ka Ühendriikide seadusega, millest tulenevalt pole need teosed vabad. Seda tulenevalt Wikimedia üldistest litsentsipõhimõtetest ning sama asi on üle korratud ka Wikimedia URAA-teemalises seisukohas. Pikne 29. oktoober 2018, kell 11:00 (EET)

ainus lahendus on see, et Wikimedia Eesti kogub sihipäraselt raha ja hakkab pidama oma serverit, mis on füüsiliselt ja õiguslikult EV õigusruumis ning laeb vajalikud pildid sinna, sest EU ja USA erinevused EV seadustest jäävad :) suwa 29. oktoober 2018, kell 11:36 (EET)

Eri vikides on kogukonnad võtnud vastu mitmesuguseid kohalikke erandeid. Osa neist on USA seadustes kaetud spetsiifiliste klauslitega, osa aga tugineb USA poolel õigustatud kasutusele. Põhimõtteliselt võiks kogukond kinnitada erandi tingimusel, et erandi rakendus peab jääma õigustatud kasutuse piiresse, nii nagu seda mõistetakse USAs (nt isikuartikli illustreerimiseks üks foto on lubatav, viis ei ole). Tõsi, see reegel jääb meile siin üsna ähmaseks, aga ega ta ameeriklaste jaoks palju selgem ole. Autoriõiguse juristid nendivad sageli, et õigustatud kasutus ulatub üksnes niikaugele, kuni keegi on valmis kohtukulusid kandma. Nii et teatud piirides oleks selline erand siiski praktiliselt rakendatav, terve mõistuse ja mõningase ettevaatuse abiga. Iseküsimus on, kas me usume, et Vikipeedia kasutajail jätkub tervet mõistust. --Ehitaja (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:36 (EET)

Arvestades seda, et enamikel kasutajatest puuduvad reaalselt võimalusedki taoliste fotodega tegelemiseks usun ma, et antud küsimuse puhul ei tohiks probleemi tekkida. - Melilac (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 16:59 (EET)

Sellistes fotodes pole midagi ebatavalist. Siinse teemapüstituse ajendas üsna rutiinne soov isikuartiklisse pilt lisada. Ainus seni leitud pilt A. F. Tombach-Kaljuvallast on artiklis ja väga võimalik, et kustutatakse varsti Commonsist maha - ülaltoodud põhjustel. Pseudacorus (arutelu) 29. oktoober 2018, kell 17:56 (EET)

Kui see pilt on avaldatud anonüümselt, siis selle autoriõiguse kehtivus ei pikenenud URAA tõttu, kuna 1. jaanuaril 1996 kehtis autoriõigus Eestis 50 aastat pärast teose avaldamist (s.t autoriõiguse kehtivus oli selleks ajaks juba lõppenud). Panen selle pildi juurde sobivama märgise. Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)

Paistab, et see pilt siiski pole anonüümne. Fotises on autoriks märgitud J. Rambach, kes on arvatavasti Johannes Rambach, kelle autoriõiguse kehtivus on lõppenud nii Eestis kui ka Ühendriikides. Pikne 30. oktoober 2018, kell 17:57 (EET)

Põhimõtteliselt puutub selle probleemiga kokku peaaegu igaüks, kes otsib võimalust illustreerida Eesti sõjaeelse iseseisvusaja (või ka sõjaaja) teemalisi artikleid. Eesti seaduste järgi oleks justkui okei, aga kasutada ikka ei saa. Ma pole päris kindel, et ameeriklaste silmis märgisevahetus üksi olukorra sisuliselt lahendab, kuna siinne pikenemine ja sealne lepingu tõlgendus ei pruugi olla üksüheses vastavuses. (Praegu pole mul mahti URAA nüanssidesse väga põhjalikult süveneda.) Kui see olukorra lahendab, siis pole muidugi kohalikku erandit vajagi, piisab pelgalt kohasemast märgisest, mille kohta võiks siinseid kasutajaid vaid teavitada. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)

Jah, paistab et jaapani Vikipeedias on URAA-ga seoses selline erand. Aga nagu öeldud, URAA tõttu pikendatud taastatud autoriõiguse kehtivusega teoste suhtes üldjuhul erandit kohaldada ikkagi ei saaks. Saaks kohaldada ainult siis, kui see on tõesti motiveeritud. Näiteks ajalehetekstide avaldamine selle erandi alusel oleks siin kohane väga harva, kui üldse kunagi, kuna tekstidele on artikli sisus harilikult piisav viidata ja kui mõne lause täpne sõnastus on oluline, siis seda on piisav tsiteerida. Kuna tegu on vanade piltidega, siis on ka portreede puhul sageli võimalik, et leidub mõni mõned aastad vanem pilt samast isikust, mis mittevaba pilti vabalt asendada võiks. Muude vanemate piltide puhul, mida tavapärasemalt üles on laaditud, nagu näiteks linnavaated, poleks ilmselt ka sageli arusaadav, miks konkreetse teksti juures peaks olema just sellise vanusega pilt või miks just selle autori pilt. Siis, see erand puudutaks seni vaid neid Eesti päritolu teoseid, mille autoriõiguse kehtivus on lõppenud eelmisel ja sel aastal.

Nii et sellisest erandist oleks arvatavasti rohkem segadust kui tulu. Kasutuse motiveeritust, nii kooskõlas seadusega kui ka Wikimedia litsentsipõhimõtetega tuleks hinnata tõesti eraldi iga kasutuse puhul. Kogemuse põhjal ütleks ma, et see erand poleks praktiliselt rakendatav just sellepärast, et ettevaatusest ei taheta siin seoses autoriõigusega harilikult midagi kuulda, hea kui õnnesub teha nii, et poleks otsest vastuolu autoriõigusega.

Kui hääletada, siis ma soovitan hääletada läbimõeldud lahenduse üle. Mitte ideekavatsuse üle. Muidu jääb asi poolikuks, nii nagu on juhtunud arhitekuuriteoste kujutistega, mille kasutust peaks Wikimedia litsentsipõhimõtete järgi piirama konkreetsed kriteeriumid, mida meil jätkuvalt pole. Arvatavasti tuleks siis üle võtta inglise viki mittevaba sisu kriteeriumid (ja seonduv atribuutika) selle klausliga, et neid kohaldatakse teostele, mille autoriõiguse kehtivus on Eestis lõppenud (ja küllap ka senistele arhitektuuriteoste kujutistele). Pikne 29. oktoober 2018, kell 18:28 (EET)

Nagu eespoolt näha, oligi siinne küsimus selle järele, kas üldse tasuks probleemile lahendust otsida. Eespool kirjutatust jääb mulje, justkui lahendaks kogu probleemi pelgalt märgisevahetus, kuna URAA pikendus Eesti kohta ei käi ja kogu lugu. Kui nii ka päriselt on, siis on see muidugi eesti Vikipeediale väga kasulik, anonüümsete fotod sõjaeelsest Eestist on meie jaoks korralik aardelaegas. Ma tahaksin ses lahenduses ainult kindel olla - tundub liiga ilus, et reservatsioonideta uskuda. --Ehitaja (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:26 (EET)

Lisan selle alajaotuse esimese postituse juurde, et pildid, mis näivad anonüümsed, s.t mille juures pole autori nime, võivad käia "Autoriõiguse seaduse" § 12 lg 1 p 2 alla: autor otsustab, et teos avaldatakse ilma tema nimeta. Anonüümseks tunnistamiseks on vaja läbida pikk tee, et jõuda orbteoseni, mis oli varem kirjas umbes § 85 ja edasi, aga on praegu vist mingis eraldi aktis - igatahes olen seda seaduseelnõud näinud. Nii et vist ei ole muud võimalust, kui oodata 70 aastat. Ssgreporter (arutelu) 30. oktoober 2018, kell 00:39 (EET)

Tegelikult on orbteoseks tunnistamine ja anonüümsus kaks eri asja. Orbteos on kaitstud autoriõigusega teos, mille autoriõiguse omanikku pole Rahvusvaraamatukogul hoolsa otsinguga leida õnnestunud; autor võib täiesti teada olla, lihtsalt kadunud või surnud ja pärijad teadmata, või pärijad surnud ja nende pärijad teadmata. (Orbteoste kohta käib AÕS ptk 4, § 27² kuni § 27⁸.) Anonüümselt avaldatud teost, mille avaldamisest on möödas 70 aastat, autoriõigus ei kaitse. Jah, autoril on õigus avaldada teos anonüümselt. Aga kuni ta ei ole oma teose autorsust avaldanud (algses avaldamiskohas või mujal avalikkuse ees), siis kehtib selle kohta § 27² "Orbteos" lõige 6: "Anonüümselt või pseudonüümi all loodud teose ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõiget ning § 62¹ 3. lõiget." § 29 2. 3. lõike kohaselt "Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik." Ja § 40 määrab õiguste kehtivusaja: "Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui selle tähtaja jooksul teose autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis kohaldatakse §-de 38 ja 39 sätteid." Seega: 1) autoril on õigus avaldada teos anonüümselt, see on tema vaba valik ja siis tuleneb kõik järgnev (70 aasta lugemine avaldamisest, mitte tema surmast); 2) kui 70 aasta jooksul pole autorsus avalikuks saanud, siis on teos vaba ja hilisemat ümbermõtlemist eriti pikaealistele pole ette nähtud; 3) anonüümsete teoste puhul ei ole tuvastamiseks kehtestatud samasugust hoolika otsingu kohustust nagu orbteoste puhul; ei ole ka samasuguseid kasutuspiiranguid (mis muudavad orbteoste tuvastamise sisuliselt mõttetuks, sest keegi teine peale avaliku sektori mäluasutuste neid ikka kasutada ei saa ja noil on õigus oma kogusid tutvustada niikuinii). --Ehitaja (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 00:09 (EET)

URAA pikendus käib küll Eesti teoste kohta, aga kaugeltki mitte sellisel määral nagu siin teemapüstituses väidetud. Siin pole selgitatud, millest kahtlus, et see võiks käia Eestis enne sõda avaldatud anonüümsete teoste kohta. Veelkord, keda asi rohkem huvitab ja kes tahab asjast lihtsa vaevaga sotti saada, siis soovitan lugeda siit: en:Wikipedia:Non-U.S. copyrights#Restored copyrights. Pikne 30. oktoober 2018, kell 09:50 (EET)

Tõlgin ühe lause sealselt lehelt:

If the work was in the public domain in the source country "through expiration of term of protection" on the URAA date (January 1, 1996 in most cases) the U.S. copyright is not restored. Kui teos oli URAA kuupäeval (01.01.1996) päritoluriigis avalikus omandis autorikaitse kehtivuse perioodi lõppemise tõttu, siis USA-s selle teose autorikaitset ei taastatud.

Ehk siis 1.01.1996 kehtis Eestis autorikaitse periood 50 aastat (autori surmast või anonüümse teose avaldamisest) ja seega enne 1946 loodud anonüümsed teosed olid sellel päeval avalikus omandis nii Eestis kui ka USA-s. Eestis perioodi pikendamine 70 aastale teeb praeguse seisuga suht sama välja, sest praeguseks on enne 1946. aastat loodud teoste jaoks ka 70 aastat möödas. Kas saan õigesti aru? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 10:37 (EET)

Ma ei tea, kas ma saan õigesti aru, mida eelviimase lausega silmas pead. Üldjoontes jah, need teosed, mille autori surmast või mille anonüümselt avaldamisest oli 1996. aastal möödunud 50 aastat, on nüüdseks möödunud ka 70 aastat.

Ma vist tekitasin segadust, kui rääkisin autoriõiguse kehtivuse pikendamisest. Täpsemalt, URAA tõttu taastati 1996. aastal mõnede teoste autoriõiguse kaitse USA-s sedasi, et see kehtib seal kauem kui Eestis (95 aastat pärast avaldamist). Aastast 2000 alates kehtib autoriõigus Eestis 50 aasta asemel 70 aastat, aga see ei puutu USA-s õiguste taastamise juures tagantjärele enam asjasse. Pikne 30. oktoober 2018, kell 15:16 (EET)

Seega tegelik probleem on hoopis teostega, mis 1996. aastal veel ei olnud Eestis avalikku omandisse jõudnud ja millele seati USAs 95-aastane autorikaitse? See tähendab siis seda, et 1947 Eestis anonüümselt avaldatud teos on Eestis nüüd juba avalikus omandis, aga USA-s mitte kuni aastani 2043? Adeliine 30. oktoober 2018, kell 15:52 (EET)

Jah. Pikne 30. oktoober 2018, kell 16:18 (EET)

No kuna wikipedia on rahvusvaheline, siis pole neid vaja puutuda, see tagab ka lisakaitse kuritarvituste eest (saab ju taolisi fotosid laadida üles ka eesti wikipediasse ilma commonsi vahenduseta ja hiljem ka commonsisse lisada). Commonsi erand peaks siis kehtima anonüümsete teoste jaoks, mis on avaldatud enne aastat 1946.- Melilac (arutelu) 31. oktoober 2018, kell 10:27 (EET)

Üldiselt tasuks vaadata üle Commonsi litsentsimärgised - nende kirjeldused ei ole Eesti kontekstis kasutamiseks alati väga selged - ja teha Eesti kontekstis kasutamist kommenteeriv vaheleht. Olen täiesti kindel, et keskmise tavakasutaja jaoks on nende valik märksa segasem kui meile. --Ehitaja (arutelu) 1. november 2018, kell 13:19 (EET)

Ei. USA-s ja mujal maailmas (v.a. paar riiki) kehtib lühema kestvusaja reegel: Kui teos läks Eestis avalikku omandisse 70+1 aastat tagasi, siis teos on ka USA-s avalikus omandis. 95 aastat (kas avaldamisest või autori surmast) kehtib vaid USA-s avaldatud teoste kohta. -Mardus /arutelu 9. november 2018, kell 14:18 (EET)

Sa ajad midagi sassi. USA-s kehtib küll välismaal avaldatud teatud teoste suhtes tähtaeg 95 aastat avaldamisest (mitte autori surmast, vt siit tabelist). Jutt oli sellest, et see tähtaeg ei kehti siis, kui 1. jaanuaril 1996 oli autoriõiguse kehtivus teose päritoluriigis lõppenud. Artikkel, millele viitad, ütleb et lühem tähtaeg kehtib USA-s ainult neile samadele teostele, mille autoriõiguse kaitset ei taastatud 1. jaanuaril 1996, ning muul juhul USA-s lühema tähtaja reeglit vastupidi pole. Pikne 9. november 2018, kell 15:49 (EET)

Muide, sellest ma nüüd ikkagi aru ei saanud, et kui konkreetse foto autorit poleks leitud (nähtavasti mõne Rahvusarhiivi kirje juures on oletatav autor mainitud ja mõne juures pole - ja teadmata jääb, millel anonüümse arhiivitöötaja oletus algselt põhines), siis milline oleks ikkagi pidanud olema see sobivam märgis, millest Pikne eespool kõmises? ("Panen selle pildi juurde sobivama märgise.") Oleks väga praktiline teada, kas selliste fotode küsimuse saab pelgalt märgisega lahendada või ei saa. --Ehitaja (arutelu) 6. november 2018, kell 17:48 (EET)

Sobivam märgis, mille lisasin, on c:Template:PD-1996. Lisasin selle eeldusel, et teos avaldati anonüümselt aastal 1934. Sama märgis sobib ka siis, kui autor pole anonüümne ja suri aastal 1936. Mõlemal juhul oli 1. jaanuaril 1996 teose päritoluriigis (Eestis) autoriõiguse kehtivus lõppenud. See märgis näitab, miks on teos Ühendriikides avalikus omandis. Eraldi tuleb näidata, miks on päritoluriigis teose autoriõiguse kehtivus lõppenud. Selleks on siis kas c:Template:PD-old-70 (autor teada) või c:Template:PD-anon-70-EU (avaldatud anonüümselt). Kui tarvis on märgiseid PD-1996 ja PD-old-70, siis nende asemel saab kasutada ka märgist c:Template:PD-old-70-1996. Pikne 6. november 2018, kell 18:24 (EET)

"Isa, anna neile andeks, nad ei tea, mida nad teevad" (Luuka 23:34)

Pildil on äikesetorm ehk pikne, aga kindlasti mitte londiste ehk õige nimega vants. Üldsegi on tegemist originaaluurimusega, sest pildistatut ei ole läbi vaadanud eel- ja järelretsenseeritav (teadus)ajakiri, millele saaks viidata. Elevandi kõrval peaksid ilmselt seisma ka noodsamad retsensendid koos pildistatava ladinakeelse nimetusega. Retsensendid peaksid käes hoidma ka oma isikut tõendavat dokumenti, et mingit pettust asjas poleks.

Kunagi sel suvel palusin mulle tuttaval inimesel laadida Vikipeediasse üksjagu dokumente. Ilmneb, et hiljaaegu on kasutaja Pikne neist üsna palju vikisse sobimatuks tunnistanud ja ära visanud:

• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:170811120437 0001.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:59 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:16-900.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:58 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:26.07.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis ei leia artiklites kasutust)
• 20.10.2018, kell 11:57 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-17-1171 m Harri Värs (MK menetlusse).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
• 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:20.06.2017 RA tsenseeritud 3-17-1171 m Harri Värs (tagastada).pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)
• 20.10.2018, kell 11:56 Pikne (arutelu | kaastöö) kustutas lehekülje Fail:3-15-2739.pdf (Üleslaadija isiklik kirjavahetus või muu dokument, mis artiklites kasutust ei leia)

Esimesena tahaksin ma teada asjaolu, et mitu päeva võib fail olla ilma artiklisse lisamata, enne kui tsensori karm käsi neid likvideerima asub? Sooviksin teada ka, kas selline reegel on üleüldse mõistlik, kui kettaruumi on suhteliselt piiramatult?
Mulle jääb ka selgusetuks, et kui artiklis Riigikohus on lause "Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise vähemalt kolmeliikmelises koosseisus. Asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt üks riigikohtunik. Riigikohus otsustab asjade menetlusse võtmise või võtmata jätmise Riigikohtu määrusega", siis miks ei sobi sinna näiteks fail 16-900.pdf? Või kui 16-900.pdf sinna ei sobi, siis millal kavatseb Pikne sinna ise mõne Riigikohtu seda väga spetsiifilist (menetlus)toimingut ilmestava pildi lisada?
Sama jutt kõigi nende 3-17-1171 määrustega. Meil on artiklid kohtumäärus ja määruskaebus. Vähe sellest, et need artiklid on pinnapealsed, ei nähtu nendest mitte ühtegi dokumenti, mis lugejale olukorda visuaalselt lahti mõtestaks.
Pikne, kirjutasid ka, et fail "P6hja ringkonnaprokuratuuri kiri Harri V2rsile 05.01.2018.pdf" on originaaluurimus. Mul on sulle kurb uudis, aga tegelikult on kõik pildid originaaluurimused. Või millises (usaldusväärses, teisi ju Pikne ei tunnista) allikas on kirjas, et siin, https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/de/Piiripatrull_teenistuskoeraga.jpg, on Eesti piirivalvurid? Võib-olla on hoopis Venemaa Föderatsiooni "rohelised mehikesed"? Millises allikas on kirjas, et siin (link: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Arseniy_Yatsenyuk.jpg) on Arseni Jatsenjuk? Vaata images.google.com ja võrdle seda ning teisi pilte temast näiteks Priit Pikamäega või Mart Normetiga. Nad võiksid täiesti vabalt olla üksteise dublandid. Kui ikka ei usu, siis guugelda näiteks "Jaan Pillesaar" ja "Norman Aas". Ma võiksin seda nimekirja veel jätkata.
Ma ei teagi, kuidas nüüd edasi. Minu meelest ei saa seda olukorda lahendada andresluurelikult, et "siin pole mõistlikku kahtlust". Aga vististi tuleb hävitustööga jätkata ja kõik failid ära visata. Kurb, aga mis ikka... --kanakukk (arutelu) 2. november 2018, kell 15:42 (EET).

Ma lisasin 1. augustil üleslaadija arutellu märkuse (Kasutaja arutelu:NCCR PULL), millele ta ei vastanud ligemale kolme kuu jooksul. Kusjuures ta tõenäoliselt nägi seda märkust, kuna ta on hiljem kaastööd teinud. Seega, ma ei arva, et ma oleksin kiirustades tegutsenud. Kindlat tähtaega meil sellisteks asjadeks pole. Kettaruum ei puutugi asjasse. Esmane kustutamise põhjus on see, et Vikipeedia ei ole isiklikuks kasutamiseks mõeldud veebiruum (Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole).

Need dokumendid paistavad olema ühe isiku isiklik kirjavahetus eri asutustega ja paar selle isikuga seotud kohtumäärust. Google'i järgi ei ole tegu tuntud isikuga ja samuti pole need kohtuasjad või algatamata kohtuasjad mingit laiemat tähelepanu pälvinud. Sellepärast ei ole selge, kus või miks neid pilte kasutada võiks. Alati on võimalus ka pärast kustutamist selgitada, miks just üks või teine pilt on konkreetse artikli illustreerimiseks siiski vajalik, ja siis saab pildi vajadusel taastada. Selleks et vältida arusaamatusi ja et näidata nende piltide vajalikkust, on arvatavasti kõige lihtsam teha alustuseks valmis artikkel, mille illustreerimiseks on neid pilte tarvis. (Loodetavasti siis selline artikkel, mida tähelepanuväärsuse puudumise tõttu peagi kustutamiseks ei esitata.)

Ma ei tea, miks riigikohtu artiklis peaks olema ära toodud tervikuna terved kohtuotsused, isegi kui tegu oleks mõne tähelepanuväärse kohtuasjaga, rääkimata ühest suvalisest kohtumäärusest, millel kuigivõrd sisu pole. Seda, milline peaks olema artikli Riigikohus sisu ja milliseid illustratsioone on sinna vaja, on arvatavasti sobilikum arutada selle artikli arutelus.

Kommentaari teises pooles viitad nähtavasti minu märkusele siin: Arutelu:Kaur Kenderi kriminaalasi. Dokument, millele seal viitan, on jätkuvalt alles. Võimalikust originaaluurimusest räägin ma seal seoses sellega, mida selle dokumendiga seoses artikli tekstis öeldud pole, aga võiks öelda (s.t miks see dokument artiklis üldse ära on toodud). Ma ei ole dokumendi tõesust kahtluse alla seadnud.

Kuna sa keskendud siin peaasjalikult kustutaja ründamisele, selle asemel, et sisuliselt nende piltide kasutamist selgitada, siis mulle tundub, et nende piltide allesjätmiseks ega taastamiseks ikkagi põhjust pole. Teinekord, kui on tahtmist konstruktiivseks aruteluks, siis võib selliseid asju püüda esialgu arutada ka üleslaadija või kustutaja arutelus. Pole tarvis asja alustuseks suure kella külge panna. Pikne 2. november 2018, kell 18:44 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Söandan lisada siia video, loodusjõududest (PS! Kõik osalejad, ema ja laps, on “alasti”, s.o viewer discretion is...) (selle alla käib vist ka „Pikne“ nime all esineja, looduse ‘produktina’, nagu me k6ik; a propos, see et mu “esivõsas” Vaba-- nimelisi olemas on, ei ärgita mind mingit erakonda veel kuhugi kaebama)...
...mõte selles, et ei ole ühtegi asja, mis ei ole jäänud "paika loksumata" , ja hiljem, tagasi pinnale tulnuna, sama teed kordamata jätnud...—Pietadè 6. november 2018, kell 18:07 (EET)

Ma ei kujuta hästi ette, kui Savisaar või Kender tuleksid Vikipeediasse oma kriminaalasja materjale üles laadima, siis me saadame nad minema, väites, et need dokumendid, need kirjad, mida nad siia salvestada kavatsevad, on isiklikku laadi. Ma ei kujuta hästi ette, kui siia tuleb mõni inimene, kes on töötanud mõne vähetuntud küla meiereis (kõrtsis, tehases, kaevanduses, muuseumis, misiganes ettevõttes), laeb üles pildi selle ettevõtmisega seotud hoonest ja veel mingeid dokumente selle asutusega seoses, siis pildi me jätaksime alles, aga dokumendid me kustutaksime ära. Ma ei kujuta hästi ette, kui keegi leiab näiteks kirjavahetuse Anna Haava ja Konstantin Pätsi vahel, siis me kustutame need siia üleslaadimisel viimseni ära. Oletame, et ma olen toosama Reimo Raivet, kelle kohta ka siin üks fail oli. Saan presidendilt teenetemärgi, mille kohta antakse mulle ka dokument. Ma laen selle Vikipeediasse üles, sest niisugust siin veel ei ole, aga saaksin Pikselt noomida, sest see on isiklik kirjavahetus minu ja presidendi vahel? Tõsiselt ka või?

Tunnistan ausalt, et igapäevaelus tegutsedes ei õpi ma esmalt pähe Riigi Teatajat, ma vaevu-vaevu olen lugenud liikluseeskirju. Juhtimisõigus on täitsa olemas, aga sõna-sõnalt paragrahvide ettelugemisega ei tuleks küll toime. Püüan ellu jääda sisemisest tunnetusest, intuitsioonist, vaistust, talupojatarkusest. Ma ei suuda tabada seda loogikat, miks ei tohi Vikipeediasse üles laadida isiklikku kirjavahetust. Rääkimata siis sellest rõhuasetusest, et see on isiklik, mis on vist midagi väga-väga halba? Ma saaksin veel aru argumendist, et nende materjalidega pole tõesti mitte midagi peale hakata, aga sel puhul tuleks ju mõni teine "paragrahv" leida?!

Andres, kellel on bürokraadi staatus, kirjutas 28. mail 2014, et "administraatorid peaksid tegema kvaliteetsemat tööd, sest nende järgi otsustatakse Vikipeedia üle". Ta kirjutas seda siis, kui algatas usaldushääletuse Bioneer1 asjus (mis minu tagasihoidliku arvamise järgi on üsna isiklik kriitika, verbaalne ründamine inimese vaimse võimekuse osas, ja isegi kui nii otse välja ei öelda, siis selline alltekst käib ju asjaga paratamatult kaasas). Eesti Vabariigi välisministeeriumi saadikud tegelevad konsulaarküsimuste kõrval ka näiteks meie ettevõtjate tutvustamisega maailmale, nende abistamisega vajalike kontaktide leidmisel teenuste-toodete eksportimiseks. Majandusküsimustega tegelemist diplomaatide hulgas on tähtsustanud näiteks Margus Tsahkna [1], aga ka logistikalahendustega tegeleva IT-firma GoSwift tegevjuht Hannes Plinte [2]. Diplomaatide tegevuse järgi otsustatakse Eesti üle.

Kaheldamatult on Vikipeedia eesmärk vahendada teadmisi, informatsiooni. See on postulaat ja see ei ole vaidluse all. Ilmselge on ka asjaolu, et kui mingisugune teave ei läbi tsensuuri, siis ei ole informatsioon enam terviklik. Minu meelest ei astunud Pikne mitte ühtegi olulist sammu selleks, et toimida Vikipeedia huvides, st et informatsiooni oleks siin rohkem, mitte vähem. Inimesel, kes on aastaid failide kustutamisega tegelenud, tulnuks selgitamistöö kindlasti hästi välja, sest pideva praktika käigus ju indiviid kordab endale neid reegleid, millest ta juhindub? Minu meelest ei pea uued ega vanad kaastöölised tõestama, kas informatsioon sobib entsüklopeediasse. Hoopis saadik peaks ära näitama et ei sobi, õieti vastupidi, leidma võimalusi teabe talletamiseks. Informatsiooni kustutamine teadmiste allikast peaks olema viimane abinõu. Lahendusele orienteeritus on klienditeeninduse ABC. Aga siin nimetati seda "asja suure kella külge panemiseks".

Jah, seda teadet üleslaadija arutelulehel luges nii minu vend, kes muidugi ka minu tähelepanu sellele juhtis. Nagu mu kaastöölogist selgub, siis annan oma panuse siia pigem harva, sest 24 tundi on piiratud ressurss ja kõik muud tegevused söövad seda vähest jõudsalt. Vikipeedia on minu jaoks hobi ja ma lihtsalt ei jõudnud sulle seal midagi vastata. Tõtt öelda ega vist osanukski, sest mulle jääb siiani selgusetuks, miks nende failide kustutamisvajadus on ilmselge ja nende võimalik kasutamisvajadus 99,9999 protsenti perspektiivitu? Teisalt, ma ei pidanud nende failide vajalikkuse üle arutlemist kuskil nurga taga sellepärast õigeks, et tõusetus küsimus Vikipeedia põhialustest. Sobilike ja sobimatute meediumite üle arutlemine ei ole ju mingi tühi-tähi, vaid fundamentaalne aspekt, milles selgusele jõuda? Pealegi on niisuguseid arutelusid üsna raske leida. Ma soovisin, et kõigil oleks võimalus sõna sekka öelda. Muide, siinkohal tahaksin välja pakkuda, et kui meil on olemas lehekülg Vikipeedia:Pressiülevaade, siis peaks olema sarnane ülevaatlik artikkel nendest aruteludest, kus vaieldakse teiste põhialuste üle, nt viidatavate allikate sobilikkus, tähelepanuväärus (vt nt Arutelu:Olga Nõmm, Arutelu:Ida-Virumaa_mõisad_ja_mõisnikud).

Ma ei tea, kas kõik peavad nüüd hakkama tõestama, miks mingid failid on olulised, aga et mul on tekkinud soov algatada usaldushääletus, ja et koguneks ikkagi rohkesti poolthääli, siis palun väga:

• Fail:Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf sobib minu arvates artiklitesse Kaur Kenderi kriminaalasi, sest politseiametnik, kes kirjanikule detsembris 2014 kirjutas ja helistas, et Kenderi teos "UNTITLED-12" on oma olemuselt seadusevastane, tunnistas nüüdsama, et seda kirja tal enam alles ei ole. Tähendab, politseiametnik, kes noomib teisi seaduse rikkumise eest, rikkus ise seadust :). See muidugi ei tähenda, et kriminaalmenetlus ise oli tingimata seadusvastane, aga teatud tooni sisendab küll. Ja kui selliseid rikkumisi-küsitavusi, lohakust ja hooletust ilmneb rohkem kui küll, ikka uuesti ja uuesti, siis võiks lugejas mingisuguse arvamuse tekitada.

Alternatiivselt sobiks see fail formaalselt ka artiklitesse Reimo Raivet, avaliku teabe seadus, teabenõue või juurdepääsupiirang (Pikne, näed seda märget "asutusesiseseks kasutamiseks"?), aga miks mitte ka dokument. Kui veel lõõpida, siis ka näiteks puhtsüdamlik ülestunnistus või miks mitte ka riigireetmine? Ma ei kujuta küll ette, kuidas sobivad kokku politseiametniku vanne "juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest /---/ rakendada võimu õiglaselt /---/" (1991. aastal veel koguni "vajaduse korral anda oma elu rahva ja Eesti Vabariigi eest"), põhiseaduse preambula "kõikumatus usus ja vankumatus tahtes" ning ilmne seaduserikkumine? Või seadustega meelevaldselt ümberkäimine tugevdab riiki? Ei olegi reetmine?

Jah, sellest failist ei tule välja, et Reimo Raivet vastas pöördumisele seoses kriminaalasjaga nr 1-15-11024, aga kas meil on iga mõisa ja elusolendi juures üksikasjalik selgitus, et kes nad on ja mis nad on? Kuidas me teame, et see on kaheteljeline vagun, mida kasutati küüditamiseks? Üleslaadija võib ju ka väita, et seal on kujutatud äikesetormi või hoopis kaubanduskeskust?

• Fail:170811120437 0001.pdf sobib artiklitesse Kaur Kenderi kriminaalasi (mälu järgi oli see dokument maakohtus koguni tõend, kuni ringkonnakohus ta tõendite hulgast välja arvas) ja Lolita. Sobiks ka näiteks kuriteoteade. Formaalselt kindlasti ka paragrahv 178.

• Fail:15230104810 Vastuskiri.pdf jätk kuriteoteatele Nabokovi "Lolita" kohta prokuratuuris. Sobib eelnimetatud artiklitesse.

• Fail:16-900.pdf sobib artiklitesse Riigikohus, kaebus (halduskohtumenetlus, haldusasi), kohtumäärus. Formaalselt võiks ju ta ka panna näiteks Nele Parrest, Indrek Koolmeister, Ivo Pilving või näiteks dokument, allkiri. Riigikohus ei lahenda kõiki kaebusi selliselt, et tulemuseks on üksikasjalik lahend. Umbes 10 protsenti kaebustest saavad ainult üksikasjalikku vastukaja. Ülejäänud lepivad menetlusse mittevõtmise otsusega, st sisuliselt ütleb Riigikohus, et nad nõustuvad eelmise astme lahendiga ega pea vajalikuks midagi täiendavalt lisada.

• Fail:Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf vot selle faili kustutamisega võiksin isegi nõustuda. Formaalselt ta ju sobiks artiklisse dokument, aga palju neid kolme lõviga A4-sid sinna ikka laadida? Formaalselt sobiks ta ka näiteks avaliku teabe seadus#ametlik kinnitus. Fail ise on muidugi tähelepanu vääriv, sest on selgesõnaline kinnitus, et teatud tingimusi täites, ei tee Rahvusarhiiv takistusi nende poolt digiteeritud materjalide kasutamiseks. Formaalselt sobiks ta ju ka artiklisse Saaga, aga võib-olla panna ta kuskile OTRS-i? Samas mulle jätab OTRS sellise natuke nurgataguse mulje, minu arvates peaksid volikirjad ilma sisselogimata ja e-kirju saatmata avalikud olema. Niisiis, mina ei peidaks teda. Kindlasti ei kustutaks ma teda OTRS-i laadimata.

• Fail:3-17-1171 m menetluse lõpetamine.pdf ja kõik need teised määrused sobivad näiteks kohtumenetlusega seonduvasse artiklisse, ma ei tea kaebus või haldusasi äkki? Alles siin toimus ju mingisugune "korjandus", kus TÜ õigustudengid koostasid artikleid. Meil ei ole üksikasjalikku artiklit kohtuasja lahendamisest. Minu meelest on see imal, kui ma pean tõestama, et kohtumenetlust illustreerivad dokumendid on vajalikud. Jah, lõpplahendeid on Riigi Teataja täis. Hiljaaegu vaatasin, et üle viiesaja tuhande (500 000) dokumendi. Aga need on lõpplahendid. Vahepealseid toiminguid saab arvatavasti küsida kohtukantseleist ja kuuldavasti see väga lihtne ülesanne ei ole. Samas, miks neid hakata küsima, kui nad on siin olemas? Formaalselt sobiksid need failid ka artiklisse avaliku teabe seadus, kohtumäärus, määruskaebus, aga küllap ka kohtumenetlus#resolutsioon jne.

• Fail:3-15-2739.pdf sobiks näiteks artiklisse selgitustaotlus, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus. Formaalselt muidugi ka allkiri (koos digitaalallkirjade kinnituslehega ka digitaalallkiri) kohtumäärus, dokument jne. Kas artiklis dokument peab olema 500 tuhat kolme lõviga dokumenti? Ilmselt mitte. Aga praegu pole seal ju ühtegi.

Muidugi ei ole nende materjalide avaldamine just nimelt selles keskkonnas ei minu ega ka kellegi teise jaoks elu ja surma küsimus. Blogi tegemine on tänapäeval lihtne ja kui peaks tekkima suur soov edvistada või tõestada, et Eestis on justiitsmaffia ilminguid, siis ei hakka keegi siin küll päevade kaupa vaidlema. Aga minu meelest tuleks tsensoritel ikka kõvasti rohkem selgitustööd harrastada, sest mitte keegi ei soovi teha asju, mille keegi lihtsalt lakooniliselt ja küsitavatel põhjustel prügikasti tõstab. Seda enam, et justkui esineb soov jõuda miljoni väärt sisuga interaktiivse artiklini? --kanakukk (arutelu) 11. november 2018, kell 03:12 (EET).

Kanakukk, milleks usaldushääletus? Käivita parem hääletuste leheküljel nende failide taastamise hääletus. Kui poolthääli tuleb ülekaalukalt, siis ei jää adminnidel muud üle kui kustutatud failid taastada. Muide, meil on 33 kaastöölist, kelle relvastuses on taastamise nupp. Seega, selle taha asi ei jää. Otsustab hääletuse käik. --Hirvelaid (arutelu) 11. november 2018, kell 09:22 (EET)

Jutt oli Vikipeedia kasutamisest isiklikuks otstarbeks seoses isiklike materjalide üleslaadimisega. Kui mõne tuntud isiku isiklik kirjavahetus või temaga seotud dokument on laiemat tähelepanu pälvinud ning väärib Vikipeedias käsitlemist ja tsiteerimist, siis see on teine asi. Siin eeskätt polnud tegu selliste materjalidega.

Tundub, et siin on osalt probleem Vikipeedia aluspõhimõtete mittetundmises. "Originaaluurimuse keeld" pole siin lihtsalt sõnakõlaks. Sel on selge eesmärk tagada Vikipeedia usaldusväärsust. Asju tuleb Vikipeedias käsitleda nii nagu seda sekundaarsetes allikates on tehtud. Kui isik pole pälvinud avalikku tähelepanu seoses võimalikku riigireetmisega, siis Vikipeedia tõesti ei ole koht, kus avaldada sellesisulisi tõendeid (Reimo Raiveti kiri Harri Värsile 27.10.2017.pdf) ja kus tulla välja originaalsete väidete või vihjetega. Pilte seejuures reeglina ei peeta originaaluurimuseks, kui just pilt ei illustreeri või esita originaalseid ideid (vt en:WP:OI).

Vikipeedia ei ole igasuguse mingil moel kättesaadavaks tehtud informatsiooni valimatu kogum. Siia kuulub entsüklopeediline käsitlus asjade kohta. Entsüklopeediline käsitlus ütleb seda, mis on oluline või märkimisväärne, see on tasakaalustatud ja nagu öeldud, tugineb (usaldusväärsetele) sekundaarsetele allikatele. See seab paratamatult piirid sellele, millist informatsiooni Vikipeedias ära tuua. Kust piir jookseb on kohati vaieldav, aga see ei tähenda iseenesest seda, et piiri pole, nii nagu eespool kõneleja jutust justkui välja tuleb. Viitan taas lehele Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole.

Vikipeediasse laaditud pildid on reeglina artiklites kasutusel. Sellised pildid, mis võib-olla tulevikus kasutust leiavad, võiks laadida Commonsisse, pildipanka, kus erinevalt Vikipeediast püütakse teha pildid leitavaks. Seejuures isegi Commonsis nõutakse, et pilt oleks tõesti kasulik ja et seda sobib kasutada hariduslikul eesmärgil (vt c:COM:EDUSE). Näiteks ei ole iseenesest mõistetav, et igat dokumenti on vaja sellepärast, et see sobiks illustratsiooniks artiklisse dokument või mõnel muul otsitud põhjusel.

Kui on tõesti nii, et see konkreetne kaebus "Lolita" kohta on avalikku tähelepanu pälvinud, siis võikski olla see ühes allikatega konkreetselt välja toodud, selle asemel, et asi umbmääraselt õhku rippuma jätta. Faili juures polnud selle kohta midagi kirjas. Lihtsalt fail oli üles laaditud ühes pundis teiste sarnaste dokumentidega, mis üldjoontes illustreerivad seda, et kellelegi (mittetuntud isikule) meeldib igasuguste asjade peale erinevatesse kohtadesse kaevata. Või siiski, kui tegu pole üleslaadija enda kirjaga, siis on tõenäoliselt probleem autoriõigusega. Kaebus arvatavasti pole haldusdokument, mida autoriõigus ei kaitse ja selle kasutamiseks on tarvis luba. Peale selle sisaldab sama PDF mahukaid väljavõtteid Nabokovi teosest, mis samuti pole vabalt kasutatavad (kui fail uuesti üles laadida, siis tuleks need välja jätta).

OTRS on mõeldud eelkõige lubadele, mis puudutavad konkreetsete teoste kasutust. Selles Rahvusarhiivi kirjas (Saaga digikujutiste kasutamine publitseerimiseks HV.pdf) tsiteeritakse lihtsalt asutuse kodulehelt üldist juttu ja konkreetsete teoste autoriõiguse seisundist see ei räägi. Mina ei tea, mis sellega OTRS-is peale hakata. Kui üleslaadija usub, et sellest on OTRS-is kasu, siis ta võib ise selle sinna edastada. Pikne 12. november 2018, kell 19:49 (EET)

Ma igaks juhuks pean mainima, et kõnealuste piltide Commonsisse üleslaadimine ei ole hea mõte. Iga päev esitatakse seal hulk faile kustutamiseks põhjusega "kasutamata .pdf-fail, hariduslik väärtus kahtlane". Ja nädal hiljem kustutaksegi ära, kui endiselt kasutamata on. Taivo 14. november 2018, kell 16:19 (EET)

Vikipeedia Vastupidavaima Vandaali auhind

Ma ei tea, kes on ses suhtes päriselt parim kandidaat, aga hetk tagasi blokeeritud töll käib samal aadressilt hõredalt, kuid järjekindlalt juba aastast 2005. Minu meelest on see täitsa muljetavaldav saavutus, enamikul adminidestki on vähem staaži. Äkki võiks vandaalidele ka mingi auhinna tekitada, valida aastakümne vandaali vms? Eriauhindadega näiteks vandaalitsemise eest ajaloo või botaanika vallas. --Oop (arutelu) 8. november 2018, kell 14:20 (EET)

Tõenäoliselt avalikumat sorti arvuti. Adeliine 8. november 2018, kell 15:42 (EET)

IP-aadressidega on see häda neh, et koolide arvutiklassid annavad samast kohast tõenäoliselt pea igal uuel aastal mõne uue vandaalihakatise. - Melilac (arutelu) 8. november 2018, kell 22:21 (EET)

% Abuse contact for '195.250.188.0 - 195.250.188.255' is 'abuse@telia.ee'

inetnum: 195.250.188.0 - 195.250.188.255

netname: EE-EDUNET-TLNKOOLID

descr: Tallinn Schools

descr: Tallinn

descr: Estonia

country: EE

admin-c: ET332-RIPE

tech-c: ET332-RIPE

status: ASSIGNED PA

mnt-by: ESTPAK-MNT

created: 2004-03-17T09:32:11Z

last-modified: 2016-01-20T16:50:37Z

source: RIPE Filtered

role: ESTPAK NOC

org: ORG-EEA1-RIPE

address: Telia Eesti AS

address: Mustamae tee 3, Tallinn

address: Estonia

abuse-mailbox: abuse@telia.ee

phone: +372 602 5252

admin-c: RNZ525-RIPE

tech-c: RNZ525-RIPE

nic-hdl: ET332-RIPE

mnt-by: ESTPAK-MNT

created: 2002-01-10T08:04:31Z

last-modified: 2017-05-30T18:22:56Z

source: RIPE Filtered

--kanakukk (arutelu) 12. november 2018, kell 15:43 (EET).

Tihkelt kinni sõlmitud pael nimega "Vikipeedia" eesti haridustöötajate meeltes

Tsitaat (autor teada): "29.10 koolitusel üks muusikaõpetaja ehmus kuidagi väga ära nendest Vikipeedia linkidest ja ütles, et nende koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös (koolis) keelatud, ebausaldusväärne ja kõik võivad mida tahes sinna kirjutada ja kuidas on üldse võimalik ja lubatud, et sellises projektis [Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile ja selle vaste e-koolikotis] on Vikipeedia nii massiliselt lingitud õppematerjalidesse!? Sellest tekkis kohe päris tuline vaidlus, moodustusid kaks leeri: ühed, kes pooldasid (küll rohkem ainealast Vikipeediat) ja teised, kes vangutasid pead ja ütlesid, et nemad ei hakka kasutama, kui sellised lingid sees on. Vastasin, et artiklid on modereeritud, autorid on need üle vaadanud ja muist ka ise koostanud, adudes, et vastasseis on nii fundamentaalne ja ainuke lahendus on lisaks e-Koolikoti koolitusele koolitada õpetajad ka Vikipeedia kohta :) Sest arusaam mingisugusest sogasest umbluust, mida kõik võivad oma suva järgi kujundada, on niivõrd tugevasti juurdunud..." Mida ikkagi teha, et sõlmida lahti "Vikipeedia"-nimeline pael eesti haridustöötajate ajudest?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 10:34 (EET)

Ilmselt tuleks inimesi õpetada vikipeediat sügavamalt kasutama - see tähendab seletamist, kuidas reaalselt esinevatest probleemidest üle saada, ehk siis tutvuma muudatuste ajalooga jne. Öelda, et artiklid on modereeritud olukorras, kus kõik võivadki reaalselt sinna mida tahes kirjutada, oleks eksitav, kui inimene satub mõnd artiklit vaatama vandaali ja administraatori/muu asjatundliku parandaja vahel - ent see ei tohiks anda põhjust pidada modereeritavat asja ebausaldusväärseks, kuna ka vandaali poolt "redigeeritud" teksti puhul on modereeritud tekst kättesaadav ning väga lihtsasti taastatav. -Melilac (arutelu) 9. november 2018, kell 11:11 (EET)

Kui ma oleks ise õpetaja, siis mul oleks ka päris raske kasutada õppetöös Vikipeedia artikleid otsese õppematerjalina (niiöelda õpikutekstina), sest ma peaks iga artikli ise läbi töötama (lugema), et veenduda selle sobivuses oma õpilastele. See nõuab rohkem aega ja paremaid erialaseid teadmisi võrreldes sellega, kui ma võtan ette õpiku, mille autor on tuntud ja usaldusväärne. Oletame nüüd, et üks tuntud ja usaldusväärne erialainimene annab nimekirja Vikipeedia-artiklitest, mille ta on ise läbi töötanud ja mida ta võib, käsi südamel, õpilastele kasutamiseks soovitada. Heal tasemel artiklid reeglina meil aja jooksul halvemaks ei lähe (seda tuleb kindlasti õpetajatele rõhutada). Ette võib tulla vandaalitsemisi, mis tavaliselt on väiksemahulised ja ajutised (ning artiklite hulka arvestades mingis konkreetses artiklis ka väga väikse tõenäosusega juhtuvad). Selles osas tuleb õpetajaid ja õpilasi hoiatada ja õpetada, mida teha. Ma pakukski, et tuleb teha kahte asja: õpetajatele rääkida, kuidas Vikipeedias üldiselt asjad käivad ja siis presenteerida kindlat esinduslikku artiklikogumit, mida autoriteet soovitab. Adeliine 9. november 2018, kell 14:04 (EET)

Olen nõus, et probleem on põhimõtteline ning lühidalt kokku võetav võimetusse informatsiooni kriitiliselt hinnata. Samas suhtumine "koolis on Vikipeedia kasutamine õppetöös keelatud" seda vajalikku võimet ka kuidagi ei suurenda. Tekib paratamatu küsimus: milline on sellise sinisilmse õpetuse üldine kvaliteet?--Andrus Kallastu (arutelu) 9. november 2018, kell 17:01 (EET)

Probleem jaguneb kolmeks: 1) Vikipeedia artiklite kvaliteet on ebaühtlane (mõnel pole vigagi, mõni ajab nutma), seega peaks lugeja suutma artiklit kriitiliselt hinnata; 2) samas tuleb kriitiliselt hinnata iga allikat (kõikuva kvaliteediga on ka üldajakirjanduse teadusuudised, entsüklopeediad nagu ENE ja TEA, rääkimata nõukogudeaegsest kirjandusest); 3) allikakriitilist mõtlemist koolis ei õpetata ja see on nõrk kogu ühiskonnas, sh õpetajatel. Need, kes Vikipeedia mainimise peale hädaldama ja kätega vehkima hakkavad, neelavad tihtipeale ajakirjanduses või muudes teatmikes pakutava igasuguse kriitikameeleta alla. Aga me elame ühiskonnas, kus ei ole püha tõe ministeeriumi, mis lihtkodanikud mõtlemisest vabastaks ja neile eelseeditud pudi väljastaks. Nii et Vikipeediat eraldi abistavat kiirmõjuga imerohtu ei ole, harida tuleb tervet ühiskonda. --Ehitaja (arutelu) 10. november 2018, kell 02:03 (EET)

Ma nagu kusagilt lugesin, et kohtud on koolidega koostöös hakanud andma õpilastele võimalust analüüsida kohtuasjasid, mis on keerukamad, eesmärgiga õpetada neid suhtuma a: pakutavatesse materjalidesse ehk tunnistustesse kriitiliselt ja b: nägema seda, et paljudel juhtudel ei ole ühel pool tõe monopoli. Sel juhul teatavast vanuseastmest ikkagi õpetatakse, aga millal see ühiskonnale omaseks saab (ja kui edukalt materjal omandatakse naabermaadelt pealetungida võiva allikakriitikata suhtumise pealetungi ajal), on iseasi. Tegeleda saab õpetajatega, õpetades neid õpilasi õpetama nii, et need õpiks materjali omandamise kõrvalt ka õppima.- Melilac (arutelu) 10. november 2018, kell 10:14 (EET)

Tahan olla administraator

Tekst on viidud lehele Vikipeedia:Administraatorikandidaadid. --Andrus Kallastu (arutelu) 19. november 2018, kell 13:53 (EET)

Inimene peab saama, mida palub

Et teisiti arvajail oleks võimalus väljendada oma nõustumatust ja teema üle arutleda, kuid ei jääks võimalust väita, et midagi on salajas hoitud: lugesin kodanik nr 80.235.30.93 sõnavõttu administraatorikandidaatide arutelulehe ajaloost: "Kellele ma allkirjastan, mingitele absurdsete nimedega tuhajuhanitele? Ma ei saa siit Vikipeediast mitte-kui-midagi; ainult elektriarved, arvuti kulumise ning üleüldist mõnitamist ja kaastöö rõvedat hävitamist, boonuseks une- ja isiksushäired; tervisekahjud. Milleks? Ikka selleks, et mingi rahastunud jobu saaks kuskil kuurortis seemneid närida ja telefonist tarkust näppida ja siis mullivannis omistatud tarkusega mööda ilma lällata. Käige tõega persse (palve blokeerida mu IP-aadress aastani 2091)!!" (Minu rõhutus.) Kuna ta ise seda nii kindlakeelselt soovib, on juba pikemat aega üle kogu Vikipeedia räusanud, ropendanud ja lärmanud ning korduvatele blokkidele ja korralekutsumistele vaatamata ei ilmuta mingit tahtmist oma väljenduslaadi korrigeerida, tulin inimese soovile vastu. Kindlasti tuleb siia nüüd keegi, kes leiab, et vaesekesele on hirmsasti liiga tehtud ja minu kõrval on ta õrn lilleke (argumentum ad hominem on niivõrd klassikaline võte, et selleta jääkski hinge tühi ja nukker tunne). Olgu lahke, platvorm on avatud. Aga enne bloki eemaldamist soovitaksin siiski mõnd aega arutada, mis on need tingimused, mille täitmise korral blokeerima peaks - või kas leidub ehk keegi, kelle meelest ei tohiks üldse kunagi kedagi blokkida. Niisiis, reibas jauramine alaku! --Oop (arutelu) 20. november 2018, kell 14:07 (EET)

kas see kasutaja on selle IP aadressi endale 2091 a-ni välja ostnud? --WikedKentaur (arutelu) 25. november 2018, kell 14:18 (EET)

Kas sul on tõendeid selle kohta, et ei ole? Ta ise paistab seda küll uskuvat. --82.131.43.212 26. november 2018, kell 08:39 (EET)

Nojah, Eisen ka uskus, et aastal 2000 saab Tallinnast Pärnu kiirrongiga 1 tunniga. Ometigi oli aastal 2000 tunniga Pärnusse sõit üksnes unistus. Ning alla tunnist sõitu lubav Rail Baltic valmib heal juhul alles aastaks 2026.

Paraku pole nüüd - 115 aastat hiljem - võimalik ebatäpse ennustuse pärast enam kedagi vastutusele võtta. --WikedKentaur (arutelu) 26. november 2018, kell 15:19 (EET)

...aastal 2000 tunniga Pärnusse sõit üksnes unistus — see oleneb sõiduvahendist, saab ka 1000 tunniga või isegi kiiremini...—Pietadè 26. november 2018, kell 15:30 (EET)

Nojah, jaanuarist juunini oli sel kasutajal teine IPv4-aadress. Suure tõenäosusega on hiljemalt aasta või paari pärast tema praegune aadress juba kellegi teise aadress. Kui ka mõni aadress või aadressivahemik on eraldatud tähtajatult näiteks mõnele kindlale asutusele, siis ka see pole ilmselt igaveseks. IP-aadresside puhul võiks olla maksimaalne blokeerimise aeg ehk kuskil kolme aasta kanti, vajadusel saab blokeeringut pikendada. Pikne 26. november 2018, kell 16:07 (EET)

Pigem ehk viis. Mul on IP-aadress kõige kauem olnud sama kaheksa aasta vältel. Oletame nüüd, et mõnes sellises kodus on pisike nublu (mitte räppar), kes leiab, et hirrmus lahe on sigatseda. No viie aastaga peaks see suureks sirguma ja piisavalt arukaks muutuma, et taibata, et mõni ropp sõna sõnana iseenesest pole teps mitte lahe. Kui aadress muutub, võib see muutuda vabalt ka kuu aega peale blokeerimist, aga see ei takista arukal inimesel mujal kasutajakonto loomist ja edasist kaastööd. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 10:07 (EET)

WikedKentaur igatahes leidis, et niisugune räuskamine ja laamendamine teda eriti ei häiri ning lühendas bloki kuuajaliseks, mis on üsna harilik kõige tavalisema korduvsodimise korral. Jõuluks on see lilleke siin õitsemas tagasi ja kui keegi tahab tänu avaldada, võib saata lilled ja kingipakid Kentaurile. --Oop (arutelu) 11. detsember 2018, kell 12:13 (EET)

Pildifailide (automaatsed?) tõlked eesti vikilehtedel

Tavaliselt lähen pildifailide infolehti vaatama otse Commonsisse ja ignoreerin eesti viki lehti. Täna jäin eksikombel vaatama ja olin suhteliselt üllatunud: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Johannes_op_Patmos_Saint_John_on_Patmos_Berlin,_Staatlichen_Museen_zu_Berlin,_Gemaldegalerie_HR.jpg Tsiteerin: "Kirjeldus Southern Netherlandish maalikunstnik ja drawer", "Object type maal / Tahvelmaal", "Kirjeldus Front of a two-sided painting", "Depicted people Apostel Johannes Maarja", "Pealiskirjad Signature all paremal". Masin võib olla tuim, aga loll ta ise olla ei oska, selleks peab inimene aitama. Äkki saaks midagi ette võtta, et lugejatele päris jama ei näidataks? Ma võin nüüd koolihariduse poole kaldus olla, aga minu meelest on korralik ingliskeelne tekst ikkagi parem kui säherdune poolkeelne sodihunnik, mis ka umbkeelset lugejat tegelikult kuidagi ei aita. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 12:50 (EET)

Siin ei ole küll midagi et.wiki spetsiifilist: see on seotud Wikidata andmete kasutamisega Commonsis. Kus eestikeelseid tõlkeid pole, siis näidatakse ingliskeelset teksti. Kehtib nii et.wiki pildilehe kui ka Commonsis vastava lehekülje puhul. Ivo (arutelu) 25. november 2018, kell 13:02 (EET)

Kas me seda eesti pildilehtedel kinni ei saa keerata? Kuni suurem jagu Commonsi silte tõlkimata püsib, on see hullem kui mitte midagi. Ja Commons on nii suur, et selle äratõlkimisega läheb veel pääääris kaua. --Ehitaja (arutelu) 25. november 2018, kell 17:49 (EET)

Need ei ole mitte Commonsi sildid, vaid Wikidata sildid (see on tegelikult väga oluline erinevus, sest ühel juhul vajaks iga silt eraldi tõlkimist, aga teisel juhul on iga mõiste vaja tõlkida ainult üks kord (vähemasti kui korralikult teha)).

Vast saaksime selle ka eesti pildilehtedel kinni keerata... aga olukorras, kus eesti pildilehtedest on ainult nii palju (või nii vähe) kasu, et näeb otse pildikasutusi et.wikis (mis Commonsi puhul võib vajada ühte eraldi klikki), keelaks ma ise pigem ära need eesti pildilehed ja suunaks kasutajad otse Commonsisse. Ivo (arutelu) 26. november 2018, kell 04:17 (EET)

Ausalt öeldes ei olekski ehk halb mõte, aga kellelegi kindlasti ei meeldi. --Ehitaja (arutelu) 26. november 2018, kell 08:40 (EET)

Kommentaar: Mulle see eestikeelne vaheleht samuti ei meeldi. Hääletaksin selle likvideerimise poolt. --Ivar (arutelu) 26. november 2018, kell 09:35 (EET)

Parem ehk ikka jõudumööda tõlkida. Nähtavamad ja tavalisemad asjad on enamjaolt tõlgitud (v.a konkreetsete piltide sisu kirjeldused). Mõned asjad on kakskeelsed sellepärast, et järk-järgult lisatakse mallidesse uusi tõlgitavaid ridu ning eks siis tuleb ka tõlked uuesti üle käia.

Enam jätab soovida see, et Vikiandmete siltide kasutuselevõtuga seoses on mõned varasemad tõlked kaotsi läinud või mõni käänatud asi pole enam käänatud (hea tahtmise juures parandatav), ning kohati on tõlkesüsteem läinud üsna keeruliseks ja tuleb moodulite süntaksis hoolega näpuga järge ajada, selleks et aru saada, kas mõni tõlge tuleb Vikiandmetest või tõlkevikist või mõnest mallist või moodulist.

Eesti vikist võiks viidata võimalusel eestikeelse sisuga lehtedele. Kui ka eesti viki vaheleht ära jätta, siis võiks ikka viidata Commonsis eestikeelse kasutajaliidese ja muu tõlgitud sisuga lehele. Varem oleks võinud eesti viki vahelehe ära jätta, kuna vähem kogenud kasutajad ei pruugi muidu üles leida, kus pildi kirjeldust muuta saab, aga see on nüüd vähem aktuaalne, kuna on failivaatur, mis juhatab edasi otse Commonsisse. Kõigi kasutajate jaoks ehk poleks nüüd tarvis laadida seda JavaScripti, mis muudaks pildilingid Commonsi linkideks. Kui, siis võiks see ehk olla eelistuste alt sisselülitatav kogenumatele kasutajatele, kellel on mahti sätetega mängimiseks (muu hulgas failivaaturi keelamiseks). Pikne 26. november 2018, kell 16:07 (EET)

Viimati polnud seal poolkeelne mitte üksnes Wikidata sisu, aga nüüd on keegi tõlkimas käinud, tubli. Klassikalise äbartõlke näidis on muidugi "Vaata asukohas Wikimedia Commons". Sisupoolel ei oska ausalt öeldes kuhugi tõlkimagi minna, kui on kirjakohad nagu "hiljemalt 1907 (?): William Fuller-Maitland (1840-1932), London 1907: acquired by the Kaiser-Friedrich-Museum, today Gemäldegalerie, Berliin" või "Laius: 43,3 cm , with color image." Kus täpselt nt see õnnetu "with color image" tõlkida tuleks? --Ehitaja (arutelu) 27. november 2018, kell 12:14 (EET)

Siin vist. Adeliine 27. november 2018, kell 12:59 (EET)

Ehk siis neid fraase tuleb Commonsi mallidest ükshaaval taga otsida. Oeh. :( --Ehitaja (arutelu) 27. november 2018, kell 13:18 (EET)

Uus otsinguleht

Keda huvitab, siis otsinguleht muutub 28. novembril. Täpsemalt siin. Adeliine 26. november 2018, kell 13:24 (EET)

Üks asi, mis mulle uue otsingu juures ei meeldi, on et kui otsingulehelt minna lingi kaudu edasi ja siis tagasinupuga tagasi, ei minda otsingulehele samasse kohta, kust klikkisin (et saaksin lihtsasti järgmist tulemust avada), vaid lehe algusesse, sest kursor hüppab otsingukasti. Ega keegi ei tea, kuidas seda muuta? Adeliine 13. detsember 2018, kell 08:51 (EET)

„Karud“

Teadmiseks neile, kellel on ehk väikesed lapsed ja kes ehk soovivad nt lauamängu „Karud“ soetada (nt aadressilt https://djeco-shop.ru/nastolnaya-igra-memo-mishki), see ei ole enam lihtne, kui üldse võimalik, sest et kuvandub kirje:
403: Доступ запрещён
Местоположение (EE) было добавлено в чёрный список.
Sama allikas:
Местоположение (CH) было добавлено в чёрный список.
Местоположение (HU) было добавлено в чёрный список.
—Pietadè 29. november 2018, kell 15:31 (EET)
— Ehk siis teiste sõnadega: kõik etwi lingid idavõrguruumi ei pruugi toimida.—Pietadè 29. november 2018, kell 15:07 (EET)

mida mõni .su ja .рф ütleb? suwa 29. november 2018, kell 16:34 (EET)

Olen ka seda juba kohanud... Usun siiski, et lollus ei saa igavesti valitseda ja meil pole otsest vajadust hakata midagi ümber tegema. - Melilac (arutelu) 29. november 2018, kell 17:00 (EET)

ma ei tea, Toriga külastan,
hetkel sain 1. korda “ISP: Free SAS Services: Tor Exit Node City: Ramat Yishai Region: North District Country: Israel ” kaudu sisse, muuseas, “Старая цена 1 169 руб. Цена: 1 167 руб.”
Kaldun arvama, et see ei piirdu konkreetse teenusepakkuja "kiiksuga"; minu jaoks oli see EE ‘blacklistimine’ esmakordne kogemus, Kertš, ....—Pietadè 29. november 2018, kell 17:07 (EET)

Kas selliste luuludega ei peaks pöörduma raviarsti poole, mitte tulema oma russofoobiat Wikipediasse välja elama?--80.235.107.168 6. detsember 2018, kell 02:25 (EET)

Arvestades seda, et enamik linke töötab, ent viimase poole aasta jooksul olen ise oma neljal korral sama olukorda kohanud, samas kui muude maade portaalides sellist asja näinud ei ole, ütleks, et tegemist pole siiski mitte russofoobiaga, vaid märkega selle kohta, et mõnel idanaabril on estofoobia. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:34 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Mina ei kasutaks vääralt rahvuse pinnale pürgivaid eesliiteid 'russo-, esto- jne (mis sellel rahvustega pistmist on?); pigem "türannofoobia" alaliigid "nõukafoobia" (sh stalino-, lenino-, volodofoobia jne), kommunismi/kapitalismifoobia, anarhofoobia jne, jne; 80.235.107.168 käest siiski küsiks, huvi pärast: millise "taidlus|vaimu|kirurgia" välitalgudel osalemine on andnud sisemise kindluse ravisoovituste jagamiseks?—Pietadè 8. detsember 2018, kell 09:49 (EET)

Pärast Euroopa Liidu suhteliselt hiljutist regulatsiooni, mis puudutab küpsiseid ja privaatsust, hakkasid paljud USA veebilehed Euroopa Liidu IP aadresse blokeerima: https://gizmodo.com/dozens-of-american-news-sites-blocked-in-europe-as-gdpr-1826319542 Näiteks LA Times http://www.tribpub.com/gdpr/latimes.com/ --80.235.107.168 16. detsember 2018, kell 16:07 (EET)

Pikendage oma paroole

13. detsembril lubati käivitada tarkvaravärskendus, mis kehtestab parooli minimaalseks lubatud pikkuseks 8 märki, sealhulgas privilegeeritud kasutajatele, kelle hulgas on administraatorid, 10 märki. Lubati ka, et 100 000 üle maailma kõige enam kasutatavat salasõna on keelatud, aga eestlasi puudutab see vähem. Valmistuge selleks ja õppige pähe pikem salasõna, kui vaja.

Lähemalt https://www.mediawiki.org/wiki/Wikimedia_Security_Team/Password_strengthening_2019 . Arutelus on välja toodud mitmesuguseid aspekte, näiteks selline. Arvutid ei salli pikki salasõnu, sest neid on raske lahti murda. Inimesed ei salli keerulisi salasõnu, sest neid on raske meelde jätta. Need kaks ei ole päris seesama. Üks tüüp seal kurtis, et tal on suurepärane salasõna, mida mitte keegi iial ära ei arva, ja nüüd kästakse tal seda muuta, sest pole 10 märki täis. Taivo 7. detsember 2018, kell 10:01 (EET)

Arutelulk-de arhiveerimine

Nt enwikis on kasutusel selline vidin (nt ingliskeelse Kertši väina intsidendi arutelu päises), mis mh vähendaks ka subjektiivset külge (millal, palju jne)—Pietadè 8. detsember 2018, kell 09:33 (EET)

{{User:xxxxBot/config
| algo                = old(60d)
| archive             = lehekülje pealkiri/Archive %(counter)d
| counter             = 1
| maxarchivesize      = 150K
| archiveheader       = {{Automatic archive navigator}}
| minthreadstoarchive = 1
| minthreadsleft      = 3
}}

Sellel on muidugi puudus - sel tuleb muuta seda, kuhu arhiveeritakse, ehk siis automaatpiloodile jätmine võib tekitada ühel hetkel Mariina mustandilehtedega võrreldava üüratu lasu. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 09:43 (EET)

Minu viga, ka käesoleval lehel on see vidin küljes (kohe alguses), ei märganud vaadata. Parameetrid peaksid lähtuma konkreetsetest oludest.—Pietadè 8. detsember 2018, kell 10:07 (EET)

"üüratu lasu" oleks "tükeldatud" eraldi ühikuteks;

Samas, mingi ajalise parameetri kaudu saaks ehk arhiveerida nt sellised ~10+ aasta vanused arutelud à la pean 10 tundi ootama lehe laadimist, kus see nupp siin klaviatuuril olema peaks, ja jälle läks elekter ära, korduval kontrollimisel selgus... vms, see on pigem ajaloo valdkonda kuuluv.—Pietadè 8. detsember 2018, kell 10:22 (EET)

Ikka juhtub, ma ka kohe ei märganud, et suurus on juba limiteeritud. - Melilac (arutelu) 8. detsember 2018, kell 13:15 (EET)

Raudteemallid

Küsiks teie arvamust. Meil on raudteel kasutusel mallid endine raudteepeatus ja raudteepeatus reisirongiliinidel. Tegelikult on olemas muidugi jaamad, mis on kasutusel, kuid reisirongid seal ei peatu (näiteks Nõmmküla raudteejaam ja raudteejaamad, mis polegi reisirongidele mõeldud (näiteks Ülemiste kaubajaam). Kopli kaubajaam ehk malli ei vaja, kuid muud jaamad on teiste jaamade vahel. Kas nende jaoks oleks vaja ehk mingit kolmandat malli? - Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 09:22 (EET)

Põhjuseks on reisirongiliikluse peatamine Pärnu suunal, kus üks mall tuli teise vastu välja vahetada - ent kaubajaamad on siiani kasutatavad, samuti ka kaubaraudtee Muuga sadamasse, kus asub mitu kaubajaama. - Melilac (arutelu) 9. detsember 2018, kell 09:30 (EET)

Vikipeedia jõulupeod Tartus ja Tallinnas

Ilmneb, et jõulud ei jää ka sel aastal tulemata. Nõnda on 14. detsembril vikipedistide ühine jõuluistumine Tartus (algusega kl 20; Crepp, Rüütli 16) ja 15. detsembril Tallinnas (algusega kell 20; Must puudel, Müürivahe 20). Kõik huvilised on oodatud. Ivo (arutelu) 10. detsember 2018, kell 16:40 (EET)

Meenutan, et juba täna on Tartus viki jõulupidu ja homme saame kokku Tallinnas. Ivo (arutelu) 14. detsember 2018, kell 18:44 (EET)

2018 statistikat

Veidi 2018. aasta statistikat Vikipeedia:Statistika/2018. --WikedKentaur (arutelu) 23. detsember 2018, kell 15:24 (EET)

Kui keegi Mikitat tunneb, võib edasi öelda, et eesti Vikipeedias on kukeseen popim (ehkki samas suurusjärgus) kui Skype. Talle teeks kindlasti rõõmu. --Ehitaja (arutelu) 29. detsember 2018, kell 03:59 (EET)

Mitte ainult kukeseen, vaid ka terav paljak. Ma ei tea küll, kellele see rõõmu teeb. --Metsavend 3. jaanuar 2019, kell 17:50 (EET)

Kategooriad

Kategooriatega on sama seis mis 2010: Vikipeedia:Üldine_arutelu/Arhiiv_20#Kategooriad. Ehk siis tüübikategooriad ning kohakategooriad on omavahel risti-rästi sassis.

Artikkel Trafalgari väljak on kategooria:Väljakud kategooriapuus, mis on ootuspärane.

Kuid lisaks sellele on ta ka kategooriate Linnad, Riigid, Rahvusvahelised organisatsioonid ja Saared kategooriapuus, mis ei ole ootuspärane https://tools.wmflabs.org/vcat/render?wiki=etwiki&links=wiki&ns=0&title=Trafalgari_v%C3%A4ljak&format=svg --WikedKentaur (arutelu) 30. detsember 2018, kell 13:40 (EET)

Rahvusvaheliste organisatsioonide osa läheb peagi välja, kui Suurbritannia Euroliidust lahkub, aga Suurbritannia on muidugi NATO liige. Aga tegelikult olen ma samal seisukohal kui varasemas arutelus Ahsoous, ehk siis pean kategooriaid navigeerimisvahendiks. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2018, kell 15:31 (EET)

Lõik kategoriseerimise juhendist: Mäestikele määrata kategooriaks "Mäestikud"; mägedele ja mäetippudele "Mäed"; kõrbetele "Kõrbed". Lisaks tuleks kategooriaks määrata riik või riigid, millede pinnal vastav objekt asub. Mandrite või maailmajagude kaupa jaotust ei ole vaja. Väljak on sarnane objekt, ehk siis peaks samamoodi käima asukoha ja objektitüübi alla, ehk siis eesmärk olekski ristumine - seni kuni mingit alternatiivset süsteemi ei esitata ja see rahva poolehoidu ei hangi. - Melilac (arutelu) 30. detsember 2018, kell 15:40 (EET)

Tahtsin öelda, et oi, kui tore pilt. Aga Melilacile vastuseks, et probleem ei ole selles, nagu ei võiks Trafalgari väljaku artikkel kuuluda kategooriatesse "Väljakud" ja "London". Probleem on selles, et kategooria "London" kuulub kategooriasse "Suurbritannia linnad". Adeliine 30. detsember 2018, kell 16:04 (EET)

Kas see näeks siis välja nii: Trafalgari väljak < Londoni väljakud < London < Suurbritannia < Euroopa < ???. Kuhu edasi? Kategooria:Euroopa ei tohiks olla kategoorias Mandrid ja maailmajaod, sest ei London ega Trafalgari väljak ei ole manner või maailmajagu. Kas selle põhimõtte järgi kategoriseerides ei kogune kategooriatesse väga palju alamkategooriaid, mille seas orienteerumine keerulisem? Nt Suurbritannia kategoorias kõik olemasolevad linnanimelised kategooriad, millele pole olemas suurema haldusüksuse kategooriat? Näiteks Kategooria:Barnsley on olemas, aga Kategooria:Lõuna-Yorkshire veel mitte. Kui teha eponüümsetele kategooriatele ülemkategooriaid stiilis "Riikide järgi nimetatud kategooriad", kas ei tekitaks see sama vastuolu, nt "Londoni väljakud" ei ole riigi järgi nimetatud kategooria? Adeliine 3. jaanuar 2019, kell 13:35 (EET)

Euroopa järel võiks olla Maa. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:23 (EET)

Ei ole nõus. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 3. jaanuar 2019, kell 16:37 (EET)

Miks? Ei pruugi olla Maa, võib olla ka Euraasia või sarnaseid kategooriaid koondav vahekategooria nagu Kontinent als Thema saksa vikis. Pikne 3. jaanuar 2019, kell 20:11 (EET)

Nojah, kui lisada "kui teema" vms, siis on paljud probleemid lahendatud. Aga minu meelest see on päris loogiline, edasi tuleks Päikesesüsteem. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 21:21 (EET)

Adeliinele vastuseks, et just selles minu arust probleem ongi. Kategoriseerimise aluseks on see, et mingi objekt on mingi hulga liige. Kui me eeldame, et kõik need hulgad, mille liikmeks objekt TV on, on kõrgemate hulkade alamhulgad, siis tekib küsimus, miks on mitmele poole kuulumine ainult ja üksnes kõige madalama järgu liikmete prioriteet ja miks ei võiks hulk, kuhu kuulub objekt TV omakorda mitmesse hulka kuuluda? Kui võib, siis saab ta kuuluda mitmesse hulka ositi või terviklikult. Ositi kuuludes ei saa ta olla kõrgema hulga alamhulk, terviklikult kuuludes ehk alamhulk olles aga pole sellel mõtet, sest sellisel juhul läheks me vastuollu kategoriseerimisprintsiipidega, esitades Kiili valla nii Harju maakonna kui Eesti hulga liikmena, sellal kui Harju maakond oleks Eesti alamhulk. - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:36 (EET)

Kui meil on nüüd objekt Kiili valla vapp, mis läheks selle põhimõtte järgi Kiili valla kategooriasse, ja objekt Kiili vald, mis peaks ka nagu kategoriseerimispõhimõtete järgi mitmesse kategooriasse minema, siis tekib meil kohe seda ka valla kategooriat kajastades loogiline vastuolu hulk>alamhulgad>veel väiksemad alamhulgad nägemusega kategooriapuust ja tekib praegune olukord. - Melilac (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 16:46 (EET)

Ma ei ole kindel, kas ma sain su selgitusest täiesti aru, aga eesmärgist küll. Ja ma tahaks seda öelda, et minu jaoks ka on kategooriad navigeerimisvahend (kas me teeme Vikipeediat inimestele või masinatele? Wikidataga on natuke teine jutt), ma olen seda kuskil juba selgitanud. Püüan praegu teise poole seisukohta mõista ja ette kujutada seda süsteemi. Ja tekivadki küsimused, millele ootaks teise poole vastust, et paremini mõista. Adeliine 3. jaanuar 2019, kell 18:18 (EET)

On artikkel "London" ja kategooria "London". Artikkel "London" on linnast ja sobib kategooriasse "Linnad". Kuna kategooria "London" sisaldab igasuguseid artikleid, mis pole linnadest, siis see eriti ei sobi kategooria "Linnad" alamkategooriaks. Kui artikkel "Kiili valla vapp" on kategoorias "Kiili vald", aga viimane pole kategooria "Eesti vallad" alamkategooria, siis vastuolu poleks. Või millist vastuolu millise kategoriseerimispõhimõttega siin silmas peetakse?

On või oleks kategooriapuu järgmised põhiharud, kus 1) ühte kategooriasse ja selle alamkategooriatesse kuuluvad üht liiki asjad (Väljakud, Linnad), 2) ühte kategooriasse kuuluvad mingi teema alla kuuluvad eri liiki asjad (London, Immanuel Kant, Vesi) ja 3) metakategooriad nagu Isikukategooriad. Teisel ja kolmandal juhul muidugi ei saa järgida seda, et alamkategooriates oleks sama liiki asjad, aga esimesel juhul on sellel ikkagi mõte.

Selleks et kategoorias "Suurbritannia" (või selle alamkategoorias "Inglismaa") poleks esimest sorti kategooriad läbisegi hulga teist sorti kategooriatega, saaks viimased koondada kategooriatesse nagu seda on saksa viki Vereinigtes Königreich nach Ort (ma pole kindel, mis oleks sobiv vaste, võib-olla "Asulakategooriad (Suurbritannia)").

Ma võtaks kategoriseerimisel võimalikult suures ulatuses saksa vikist eeskuju. Inglise vikis on küll ka "Eponymous categories" ja selle alamkategooriad, aga seal on asi kuidagi poolikuks jäänud.

Minu meelest inimeste peale mõeldes võikski taotleda seda, et eri laadi asjad pole kategooriates risti-rästi. Nii et lugejal oleks lihtsam ülevaadet saada, millistest samaliigilistest või sarnastest asjadest veel artiklid on ja et neid artikleid oleks lihtsam leida. Masinad lihtsalt aitavad siinkohal kitsaskohti paremini üles leida. Näiteks võib lugeja veel tahta ülevaatlikkuse huvides artikleid pisut ümber kategoriseerida ja Vikipeedia artiklitest vastavas ulatuses väljavõtte teha, näiteks nii, et Eesti asulad pole haldusüksuste kaupa alamkategooriatesse jagatud. Selle juures aitaks masin, aga praegu ei saa seda hästi teha, kuna asulanimelistest alamkategooriatest tulevad välja mitteasulad. Pikne 3. jaanuar 2019, kell 20:20 (EET)

Nõus. Andres (arutelu) 3. jaanuar 2019, kell 21:21 (EET)

Mingi taoline koha hierarhia, siis

• Kategooria:London <- Kategooria:Suurbritannia asulad teemana <- Kategooria:Suurbritannia <- Riigid/Maad teemana <- Kategooria:Maa <- Kategooria:Kohakategooriad <- Kategooria:!JuurKategooria

• Kategooria:Suurbritannia <- Euroopa kohad teemana <- Kategooria:Euroopa <- Kategooria:Maa <- Kategooria:Kohakategooriad <- Kategooria:!JuurKategooria

--WikedKentaur (arutelu) 5. jaanuar 2019, kell 10:05 (EET)

Kategooriad väljendavad mitmesuguseid väga erinevat tüüpi seoseid. Seosetüüpide mitmekesisus tuleneb üksnes osalt keele mitmetähenduslikkusest, ehkki seegi ei ole redutseeritav (ei, me ei saa mitte kunagi kõigi sõnade kõiki tähendusi eri artiklitesse jagatud, ükskõik kui inklusiivsed me olla üritame). Suures osas on selle kirevuse alus siiski ontoloogilises heterogeensuses, mida ei ole võimalik taandada ühetaoliseks. Lihtsamalt väljendudes: ühe konkreetse isiku kategoorias võivad olla isiku teosed, aga ka teosed tema kohta, tema elu ja tegevusega seotud paigad, inimesed, sündmused jne. Ülikooli all on tema teaduskonnad, vilistlased, õppejõud, hooned... Linna kategoorias võivad olla esemed või kohad, mis selles linnas paiknevad, aga ka selle linna ajaloos toimunud sündmused, seal elanud inimesed jne. Kui keegi nüüd paneb selle linna ühte ülemkategooriasse koos teiste sama piirkonna linnadega, siis selle aluseks on hoopis teist tüüpi seos, ja kui ta paneb linna teise ülemkategooriasse, kus on kõik miljonilinnad, siis kolmas. Aga kui teda tabab monomaania, ta keskendub ainult üht tüüpi seosele ja hakkab nõudma, et kõik kategooriad ja artiklid, mis on kategooriapuus näiteks "Euraasia linnade" all, oleksidki üksnes linna(teemalise)d (st, "Euraasia linnadest" puu iga haru pidi põhja välja minnes oleks iga artikli teemaks üks konkreetne linn ja mitte väljak, inimene või sündmus) ja nendevahelised kategoriseerimissuhted väljendaksid vaid ruumilist paiknemist, siis on viga tema peas, mitte süsteemis. Kui keegi tahab luua masinloetavat ontoloogiat, siis pole see võimalik üksnes objektide ja kategooriate abil, selleks tuleb defineerida ka eri tüüpi suhted - ja selleks ei ole Vikipeedia kategooriasüsteem mõeldud. Kategooriasüsteem, nii nagu ta Vikipeedias eksisteerib, on täiesti fundamentaalselt tehtud inimeste jaoks, kes suudavad eri tüüpi kategooriaid eristada, kuna nad tajuvad konteksti ja saavad sellest lisainfot. Masin kogu maailma kontekstina ei loe, ta loeb üksnes teksti etteantud reeglite kohaselt. Masinloetav ontoloogia on Wikidatas (ja seegi tänini veel üsna kipakas, kuna inimesed ei suuda oma kontekstitaju välja lülitada ning seetõttu on "üldiselt teadaoleva" ühene eksplitsiitne väljendamine neile kaunis vaevaline) ning teil ei õnnestu arendada Vikipeedia üht haru ümber Wikidataks. Kui te seda siiski jõuga teha üritate, muudate vaid kategooriasüsteemi inimestele kasutuks, masinad sellest ikka õnnelikuks ei saa. Parem minge Wikidatasse ning siduge see korralikumalt eesti Vikipeedia artiklite ja kategooriatega, parandage ära vigased ristviited ja kirjeldage täpsemalt ontoloogia seda osa, mida teised vikid ei sisaldanud ja mis seetõttu on Wikidatas keskmisest viletsam. Või kui kellegi jaoks oli eelnev jutt liiga keeruline ja pani pea valutama, siis oleks parem, kui ta jätaks kategooriad rahule ning töötaks artiklitega, sellest oleks rohkem abi. Meil pole suudetud isegi kohalike artiklite silmuseid aastate kaupa ära lahendada, mis ontoloogiat siin... --Ehitaja (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 21:44 (EET)

(Apropoo: kui tahate midagi kasulikku ära teha, arutage läbi ja määratlege mingi kogukondlik konsensus selle kohta, mida peaks eesti keeles tähendama "eponüümne kategooria" ja "eponüüm", mille Pikne eespool jutuks võttis. Inglise viki "Eponymous categories" on suurepärane näide keele redutseerimatu mitmetähenduslikkuse kohta, kuna inglise keeles on eponüüm pandud tähendama: 1) asja A, mis on nimetatud asja B järgi; 2) asja B, mille järgi on nimetatud asi A; 3) asja A nime, mis neid mõlemat seob. Eponüümide ja eponüümsete entiteetide kategoriseerimisel oleks praktiline mõte küll, inimesed tahavad vahel teada näiteks: 1) mida kõike on nimetatud Isaac Newtoni järgi; 2) kelle kõigi järgi on nimetatud lennujaamu. Aga neid eri tüüpi entiteete ja nendevahelisi suhteid pelgalt inglise tavakeele abil määratledes on välja tulnud õudne vikiporno. Proovige seda sõlme eesti keeles lahendada, nii et tulemuseks oleks kogukondlik kokkulepe, mitte kellegi iseseisvusdeklaratsioon - ja kui te ei suuda, jätke sinnapaika nii kategooriad kui ka Wikidata, ajate asja ainult hullemaks.) --Ehitaja (arutelu) 7. jaanuar 2019, kell 21:44 (EET)

Aga ettepanekut eri seosetüüpidest loobuda ei olnudki. See-eest saaks teha nii, et eri tüüpi seosed oleks omavahel võimalikult vähe sassis. See on võimalik, vaata kategooriaid näiteks saksa vikis.

Me ei pruugi sõna "eponüümne" kasutada, või kui kasutame, siis võib kategooria päisesse kirjutada, mida mõeldud on. Pikne 8. jaanuar 2019, kell 17:37 (EET)

Saksa viki on kohati on jälle teistpidi süsteemsusega hädas: näiteks on neil eraldi kategooriad hunni rahvusest sõjaväelaste kohta (jätame hetkeks kõrvale, mis mõttes olid hunnid üldse rahvus) ja Hunni riigi sõjaväelaste kohta. Tulemus on see, et intervikid on täiesti lootusetus seisus, kuna nii peent vahetegemist obskuurses valdkonnas ei suuda keegi järgida ja eristus ei ole inglise keeles eriti selgelt dokumenteeritud, automaattõlgetest pole niisuguste nüansside puhul abi (kui keegi mongoli keelt valdab, võiks korda teha). Ja ikkagi on meie kategooriastik mõnes aspektis süsteemsem põhjalikum kui sakslastel; nad harrastavad vahel hiidkategooriaid, millest on tõesti abi vaid masinatele, mitte inimestele, ning ei liigenda neid aspektides, mis huvitaks inimlugejaid. Ses mõttes tuleb olla teisi matkides ettevaatlik. Ning, muide, ma ei oleks sugugi kindel, et kõik siin sõnavõtnud saavad seosetüüpidest samamoodi aru kui sina.

Mitmetimõistetavate kategoorianimede lahtiseletamine päises ei ole tegelikult suurem asi lahendus. Esiteks on see lihtsalt halb nimepraktika, teiseks kasutavad inimesed sõnu erinevalt (keegi meil näiteks usub, et silmaarstidel ja oftalmoloogidel on mingi vahe, vt vastavaid kategooriaid) ja kolmandaks ei loe enamik inimesi artiklile kategooriaid lisades iga kategooria sissejuhatust üle kontrollimaks, ega kategooria looja eesti keelt kuidagi imelikult mõistnud. --Ehitaja (arutelu) 10. jaanuar 2019, kell 10:49 (EET)

Kas me tahame eristada arste ja arstiteadlasi? Kui ei taha, siis võiks liita kategooriad "Arstid" ja "Arstiteadlased". Kui tahame, siis kuidas peaks seda tegema? Adeliine 15. jaanuar 2019, kell 13:36 (EET)

Tahaks küll eristada. Miks praegune lahendus ei sobi? --Hirvelaid (arutelu) 15. jaanuar 2019, kell 15:45 (EET)

Mille alusel sa seda otsustad? Suur osa allikaid ei erista n-ö tegevarste ja teadlasi, peamiselt suure kattuvuse tõttu (pealegi võib see ajas muutuda, professor paneb ameti maha ja hakkab semstvotohtrina novellitreialiks). Erialanimetused ei erista pealegi teadlasi praktikutest, "oftalmoloog" võib olla kirjas kliinikus kabineti uksel ja "silmaarstiteadlastest" ei kõnele eesti keeles range järjekindlusega naljalt keegi. Kui meil on kõrvuti kategooriad "Silmaarstid" ja "Oftalmoloogid", ei saa mitte keegi üheselt ja selgelt aru, kumb peaks olema teadlaste ja kumb praktikute jaoks, kindel võib olla ainult selles, et nendega tekib peagi segadus. Ühesõnaga: jätame kogu selle jama nii nagu on, las sodihunnik haiseb ka järgmise aastakümne, jah? --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 15:04 (EET)

Mis siin ikka nii keerulist on. Ingeborg Trofimova on silmaarst ehk oftalmoloog, kuid mitte arstiteadlane. Kategooriate "Silmaarstid" ja "Oftalmoloogid" kohta on liitmisettepanek juba välja käidud. See uus kategooria pärast liitmist jääb alamkategooriaks nii kategooriatele "Arstid" kui ka "Arstiteadlased". Ei mingit haisu :). --Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 15:55 (EET)

See minu pakutud lahendus on siiski vigane, sest nii satub Trofimova kaudselt ikkagi arstiteadlaste sekka. Kuidas õigem oleks, selle teemal jätkan teises kohas: Kategooria arutelu:Oftalmoloogia. --Hirvelaid (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 14:55 (EET)

Tore. Ašaltši Oki? Adelbert Ames? Ludwik Zamenhof? Hermann von Helmholtzi artikli järgi oli ta arstiteadlane ja ka arst, aga kas ta konkreetselt silmaarst oli, jääb vähemalt eesti teksti lugedes teadmata. Mis sa Galenosega teed? Mida peenemaks kategooriaeristus aetakse, seda vähem on nende kasutus intuitiivne. Minu poolest tehke see vahe, aga mõelge sellele, kas keegi teine peale teie neid kah tarvitada oskab. Mitteintuitiivse liigituse juurutaja vastutab ka selle toimimise eest. (Ja muide, mida peenemaks kategorisatsioon teha, seda suurem on tõenäosus, et kategooriasse jääb alla kpmne artikli ning Adeliine järjekordse hävitusorgia käigus kõik need peenikesed kategooriad ära kustutab.) --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 16:53 (EET)

Vastan teises kohas: Kategooria arutelu:Oftalmoloogia. --Hirvelaid (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 14:58 (EET)

Eespool Sa kirjutasid, et "jätaks kategooriad rahule ning töötaks artiklitega, sellest oleks rohkem abi". Minu meelest ka, teema on paras pähkel. Korralikku lahendust ilmselt polegi. --Hirvelaid (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 21:55 (EET)

Korralik lahendus on tegelikult olemas - kasutada kaht erinevat kategoriseerimisssüsteemi paralleelselt ja lasta kasutajatel valida, kumba nad eelistavad. Saksa viki süsteemi kasutamine millegi otsimiseks, mida sa ette ei tea, on ülimalt nüri, kui sul abivahendeid ei ole (ehk siis vikipeedia on nagu pank, see pakub raha ka siis, kui see sul juba olemas on ja saksa viki kategooriasüsteem pakub teavet siis, kui see olemas on). Aga ükskõik millisest suuremast massist sulle vajaliku välja sõelumine on niikuinii rohkem robotitele sobiv. Teisest küljest segasüsteemi abil saab lihtsalt leida asju teemas, mida sa ei valda - näiteks saab minusugune jalgpallivõhik kergelt Eiffeli tornist alustades vaadata, millises Valgevene linnas on tugevad jalgpalliklubid.-Melilac (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 08:07 (EET)

Pooldan samuti eristamist. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 25. jaanuar 2019, kell 15:11 (EET)

Siin on nüüd mitu erinevat teemat ja kohati pole päris selge, millisele teemale on vastatud. Arstide-arstiteadlaste ja oftalmoloogide-silmaaristide küsimusega võiks jätkata eraldi teemas, võib-olla vastava liitmisettepaneku juures või varasemas arutelus. Suurte ja väikeste kategooriate headest ja vigadest, muu hulgas sellest, millal kategooriat tükeldada, on ka varem mujal juttu olnud.

Ma olen nõus, et kategooriate pealkirjad peaks olema ühemõttelised, kui vähegi võimalik. Aga antud juhul, kui ka oleks kategooria pealkirjaga "Eponüümsed kategooriad", siis erilist segaduse tekkimise ohtu minu meelest pole. Vaevalt kellelgi tuleb pähe panna sellise pealkirjaga kategooriasse midagi muud kui üsna piiratud hulka teemakategooriaid ning nagu öeldud: sellise pealkirjaga kategooriat pole ja peagi tingimata tulema.

Ma täpsustan enda eelmist kommentaari: saksa vikist võiks eeskuju võtta teemakategooriate ja sama pealkirjaga artiklite kategoriseerimisel ehk siis küsimuses, millest see arutelu alguse sai. Mis muusse puutub, siis jah, saksa vikis on ka selliseid kategooriaid, mille järele pole eriti vajadust või mille võiks pigem tegemata jätta.

Põhilisi seosetüüpe, mida minu meelest on antud küsimuses mõtet eristada, mõistan ma üldjoontes nii nagu eelmises kommentaaris kirjeldasin: on 1) kategooriad, milles ja mille alamkategooriates on sama liiki asjad ja on 2) teemakategooriad, milles on eri liiki asjad, mis käivad antud teema alla. Veelkord, emba-kuba tüüpi seoseid väljendavatest kategooriates minu teada pole keegi soovinud loobuda. See-eest saaks teha nii, et näiteks kategooria "London" ühes artiklitega, mis pole linnadest, ei oleks kategooria "Suurbritannia linnad" alamkategooria. Kategooria "London" jääks ikka alles ning kategooriaid saaks ikka kasutada "millegi otsimiseks, mida sa ette ei tea". Ma pole kindel, kas see viimane kaalutlus on päris tõsiselt võetav, aga kui on, siis mismoodi selline otsimine saksa vikis praegu nürim on? Pikne 26. jaanuar 2019, kell 12:16 (EET)

Inglisekeelse vikipeedia sünnipäev ja Vikisõbra auhinna üleandmine

15.01 leiab aset inglisekeelse wiki 18. sünnipäev. Sellel puhul on kõik vikipedistid oodatud kokku saama ja lõbusalt aega veetma. Järgnevad täpsustused koha, aja ja tegevuste kohta! Üks mõte on praegu Tartust algusega väike fotoretk, aga kui kellelgi on veel mõtteid, mida teha siis kindlasti pakkuge välja! --Lmk2K18 (arutelu) 11. jaanuar 2019, kell 17:24 (EET)

Soomusrong "Wabadus" (nr 7) ehk Wabaduse teekond Tartus

https://www.facebook.com/events/360912967798113/

.

http://www.culture.ee/syndmus/klaabu-2019-01_2/

suwa 11. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)

Käisin rongil, soovitan soojalt. - Melilac (arutelu) 11. jaanuar 2019, kell 18:06 (EET)

Vikisõbra teema kohta ka väike blogipostitus. Ivo (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:04 (EET)

Minu poolt ka Ulvar Käärtile tänud eestikeelse Vikipeedia aitamise eest ja õnnitlused tunnustuse puhul :) --Minnekon (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:19 (EET)

Ettepanek blokeerida 193.40.216.34

Teen ettepaneku blokeerida alaliselt anonüümik IP 193.40.216.34. Tegutseb aadressil Pikk 19a, Rakvere, 44307 Lääne-Viru maakond, Eesti. Senine kaastöö on eranditult pisisodimine, vt https://et.wikipedia.org/wiki/Eri:Kaast%C3%B6%C3%B6/193.40.216.34 --Andrus Kallastu (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 17:31 (EET)

Ma pisut kahtlen, kas ta seal tegelikult ikka tegutseb. Kinnisvarakuulutuste andmeil on Pikk 19a Rakveres "ilusa vaatega krunt", mida kinnitab ka Google Maps. Aga blokkida muidugi võib. --Ehitaja (arutelu) 18. jaanuar 2019, kell 22:38 (EET)

Wikipedia reeglite vastane käitumine adminiõigustes isiku poolt

Administraator Cumbril rikub siin alatasa Wikipedia reegleid ja sisuliselt ahistab mind, tühistades ilma igasuguse põhjenduseta paljud minu tehtud täiendused ning blokeerides kasutajakontod ja ip-aadressid. Minu arvates oleks kohane sellise tegevuse eest administraatoriõigused ära võtta. --91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 00:30 (EET)

Südaöine luul? Kus see kaastöö üldse on? Soovitus: registreeruge varjunimega kasutajaks. See võimaldab teil jääda anonüümseks ja ühtlasi soovi korral kandideerida administraatoriks, et saada ka ise õigusi blokeerimistoimingute teostamiseks. --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 08:21 (EET)

Teha konto!? Ta ju blokeeris just ära minu konto. Tähtajatult. Ja blokeeris IP aadressi. Nagu ka eelmised kontod. Lapake natuke blokeerimiste logi, Cumbril tegevust näiteid detsembrist saati!--91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 19:36 (EET)

Too näide, kus on täiendus põhjuseta tühistatud. Andres (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 10:47 (EET)

Ma saan aru, et anonüümne kasutaja peab silmas leheküljel Raadio Tartu toimunut. Samas arutelu vaadates ei saa öelda, et Cumbril poleks oma teguviisi kuidagi põhjendanud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 22. jaanuar 2019, kell 13:25 (EET)

Pole hullu midagi, kui artikli põhiautor hoiab artiklit enda kontrolli all. Nii võiks olla iga artikliga, millel on üks põhitegija. Pealegi, Cumbril osaleb artikli arutelu leheküljel. Artiklis on tehtud palju tagasipööramisi. Minu meelest teisiti vabat entsüklopeediat teha saagi. --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 15:17 (EET)

Palun viidata mõnele wiki juhendile põhiautorluse kohta, milles säherdune väljend on üheselt määratletud, loen heameelega. suwa 22. jaanuar 2019, kell 15:48 (EET)

Muidugi ei ole Vikipeedias sellist terminit. Arutelus võib ju sõnastust natuke vabamalt võtta. Eks ole? --Hirvelaid (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 16:05 (EET)

Ükski artikkel ei kuulu autorile, põhiautoril ei ole selle sisu üle otsustamisel suuremat õigust kui teistel. Aga kui keegi on artikliga seotud materjali läbi töötanud, valdab ta seda teemat vikis tavaliselt kõige paremini. Ta märkab, kui tehakse asjatundmatuid muudatusi, ja tegutseb. Cumbril (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 00:43 (EET)

Andres, mul on väga tülikas telefonis Sulle näiteid toksida (ruuteri IP blokeeris Cumbril ära. Kuna inimesed kasutavad praegu minu netiühendust, ei saa praegu ruuteri aadressi vahetada). Raadio Tartu artiklis leiad näiteid küll, lisaks hulk muid artikleid. Raadio Tartu artikli arutelusse kirjutas ta mingi "selgituse" alles mitmekordse ilma igasuguse selgituseta tühistamise järel. Toonase arutelu tulemusel artiklit siiski pika kemplemise peale muudeti natuke paremaks. Siiski jäi sinna see teemat mittevaldavale lugejale segadust tekitav tekst, et taasiseseisuse aja esimesse eraraadiojaama tulid tööle isikud, kes olid natuke varem käivitanud ühe teise raadiojaama. Leian, et seda teemat tuleks täpsustada, et paistaks välja põhjus, miks seda teist raadiojaama ei võeta erajaamade käivimise edetabelis arvesse (põhjus ju lihtne ja loogiline - see raadiojaam eksisteeris vaid okupatsiooniajal, aga mingi vihje (nt aastaarv) tuleks sellu kohta lugejale anda, muidu tekib vastuoluline mulje.--91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 19:36 (EET)

Vaata ka BO.ZES.IOL.IGB ja Bumbulumbu. --91.129.107.135 22. jaanuar 2019, kell 20:03 (EET)

Tegu on sama inimesega, kes algatas varem üldises arutelus teema Poliitpropaganda Vikipeedias. Seal allpool tekstis on ka lingid tema varasemale kaastööle. Inimene ei suuda ideoloogilis-poliitilistel teemadel neutraalseks ja emotsioonivabaks jääda; kel hetkel midagi paremat teha pole, võib neid lingitud arutelulehti lugeda. Praegune vahejuhtum sai alguse, kui takistasin inimesel artiklis Elektrooniline hääletamine Eestis mitteneutraalseid muudatusi teha. Enne seda artiklis Tallinna ja Helsingi vaheline tunnel. Inimene otsis seepeale minu kaastöö ajaloost üles artikli, mille kallal olin töötanud, ja hakkas norimiseks põhjusi otsima. Ma olen nõus arutelulehel arutama, kui arutleja on mõistlik inimene. Räuskamise, ad hominem rünnakute ja demagoogia jaoks mul aega ega huvi pole. Vikipeedia pole Delfi kommentaarium, et sellist stiili peaks taluma. Cumbril (arutelu) 22. jaanuar 2019, kell 23:52 (EET)

Jah, tegu on sama inimesega, kellele ei meeldi see, kui Wikipedias lööb välja poliitiline kallutatus ja erapoolikkus. See sama isik, kellele ei meeldi, kui isikud, kellele on antud õigus Wikipedia reeglite mittejärgijaid karistada, ise alatasa jämedalt rikuvad Wikipedia reegleid. Jah, tegu on sama inimesega, kes on kirjutanud kümned ja kümned eestikeelse Vikipeedia artiklid ja täiendanud/toimetanud tuhandeid (see loetelu nendest paarist artiklist, mida Cumbril siin loetleb, ei ole kaugeltki esinduslik vaid sihilikult minu halvustamiseks valitud välja konfliktsemad (konflikti põhjus reeglina selles, et teema on algselt olnud Vikipeedias tugevalt kallutatud ja ma olen püüdnud olukorda parandada). Kes tahab, saab neid artikleid minu ajaloost üles otsida, sest kuigi olen aastate jooksul tegursenud reeglina sisse logimata, olen paljude artiklite juurde korduvalt tagasi pöördunud, mistõttu on ajalugu siiski üsna hästi jälgitav, eriti selliste artiklite juures, mida ma olen pika aja jooksul täiendanud, nagu Kalapüügivahendid või Köögiviljade loend.) Wikipedia artiklid ei kuulu Cumbrilile, seega isegi kui tema on mõnda artiklit täiendanud, ei anna see talle õigust teiste tehtud täiendusi Wikipeedia reegleid rikkudes eemaldada, isegi kui see teine isik Cumbrilile sügavalt antipaatne on. --91.129.107.135 23. jaanuar 2019, kell 03:25 (EET)

Probleem natukeseks ajaks jälle lahendatud. Kui keegi pika aja jooksul järjekindlalt räuskab ja laamendab, ilmutamata mingeid paranemise märke, siis ei peagi seda talle kergeks tegema. --Oop (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 09:43 (EET)

"Jah, tegu on sama inimesega, kes on kirjutanud kümned ja kümned eestikeelse Vikipeedia artiklid ja täiendanud/toimetanud tuhandeid [...]." Lugupeetud anonüümik 91.129.107.135, kahjuks ei ole anonüümse kasutaja kaastöö tõendatav. Kui Sinu soov on ka tegelikult Vikipeedia arengule kaasa aidata, siis on seda targem teha registreeritud kasutajana. Tunnistan ausalt (mõned erandid välja arvatud), et suhtun ka ise anonüümsesse kaastöösse suurema ettevaatusega, kuna lihtsat vandaalitsemist tuleb sellest sektorist rohekm kui registreeritud kasutajatelt. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 09:59 (EET)

Meil on hulgaliselt anonüümseid kaastöölisi, kelle tegevusest on Vikipeediale rohkem kasu kui kahju. Antud juhtum nende hulka ei kuulu. --Ehitaja (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:31 (EET)

Iva pole ju selles, et ma tahaks kellelegi tõestada oma autorsust - ei, ma tõesti ei taha seda teha.--91.129.105.14 23. jaanuar 2019, kell 10:41 (EET)

Loomulikult, ma võin Sind uskuda, sest üldiselt ma usun inimesi, kuid kui ma klõpsan kasutajate 91.129.105.14 ning 91.129.107.135 kaastööle, ei tõenda mulle miski, et need kaastööd on teinud sama isik. See võib olla ka üks administraatorite närvilisuse ja mõningase ülereageerimise põhjuseid, sest pole selge, mis rida täpselt aetakse. Kasutajakontot omades saaksid kasutajalehel oma põhimõtteid selgitada ning see võtaks maha mõttetut tolmukeerutamist iga üksiku parandatud punkti või koma ümber. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:57 (EET)

Siin on koma asendatud punktiga ja seda parandust on ka põhjendatud. Cumbril on selle põhjenduseta tagasi pööranud. Siin oleks küll põhjendust tahtnud, minu meelest ka oleks punkt parem olnud. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:48 (EET)

Siin tehti sama parandus jälle põhjendusega ja Cumbril pööras selle põhjenduseta tagasi. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:51 (EET)

Ja seejärel pani redigeerimissõja pidamise pärast artikli kaitse alla. Nii küll ei oleks tohtinud teha, see on administraatoriõiguste kuritarvitamine. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:54 (EET)

Arutelulehel on küll arutelu, kuid pole ühtki vastuväidet sellele, et tekst on paremini loetav, kui koma asemel on punkt. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 10:58 (EET)

Nüüd kaebaja blokeeriti. Ma võtsin blokeeringu maha. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2019, kell 19:42 (EET)

Ma küll sellega nõus ei ole, et Vikipeedias räuskavaid vandaale peaks julgustama ja nende tegevust soodustama. Kodanik pole aastate vältel käituma õppinud, ropendab ja lärmab, miks see sinu meelest hea asi on? --Ehitaja (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 01:46 (EET)

Nõus ja seda tausta arvestades on ka artikli kaitsemine igati õigustatud. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 24. jaanuar 2019, kell 02:54 (EET)

Olen siin sama meelt kui Cumbril, Hirvelaid, Kallastu, Ehitaja ja Neptuunium. --VillaK (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 06:47 (EET)

Andrese käik oli ootamatu, kuid sümpaatne. Blokeerimine oli asjakohane karistus, mis toimis efektiivselt. Selle kiire mahavõtmine humaanne toiming. Prognoosin, et edaspidi saavad arutelud teemaalgataja osavõtul olema sama rahulikud kui siinne. Sest vastasel korral tuleb uus ja pikemaajalisem blokeering. Ja seda ükski Vikipeediat tõsiselt võttev kaastööline juba ei sooviks enda suhtes. --Hirvelaid (arutelu) 24. jaanuar 2019, kell 08:49 (EET)

Blokeerimise eesmärk pole karistamine (vt siit). Võimalik, et kaebajal ei jää siin kaebuse esitamise juures üleliia õigust üle, aga isklikku rünnakut ega muud põhjust blokeerimiseks ei tundu siin praegu siiski olevat. Pikne 24. jaanuar 2019, kell 21:54 (EET)

Kui tegu pole ilmse vandalismiga, siis ma ootaks, et tühistamise juures on põhjendus või viide põhjendusele. Ilma jätab asi kõrvalt vaadates tõesti halvavõitu mulje. Näitaks viimase tühistamise juures ma ei saa aru, kas allikas pole usaldatav või kas aastaarvu ei pruugi oluliseks pidada või oli tühistamiseks mingi kolmas põhjus. Redigeerimissõda on nüri. (Üks pool saanuks teha enne muudatuste tegemist arutelus uue sõnastuse ettepaneku, teisel poolel polnud vajadust kiiresti tühistada jne.) Pikne 24. jaanuar 2019, kell 21:54 (EET)

Kui kodanik lärmab ja läbustab pikka aega eri kontode ja IP-aadresside alt (ilmutades siiski piisavat järjekindlust, et seosed nähtavad oleks), kas siis peaks iga uue bloki juures viitama kõigile varasematele saavutustele? Sellele, kes konkreetse bloki põhjendusereast kaugemale ei vaata, ei ole ilmne, miks kahesaja kaheksandal korral üks admin leiab, et nüüd võiks blokk olla natuke pikem kui viis minutit. Samas paneb nõue iga reostaja personaalne ajalugu iga kord uuesti dokumenteerida (üksnes selleks, et huligaan saaks ilmselget eitada, õigustada ja kaitse rünnakuks pöörata: "ma pole moosi võtnud ja üldse oli see halb ja seda oli vähe ja vaata, milline sa ise oled!") adminidele ebamõistliku koormuse. Lõppeks on teesklemine, et tegu ei ole sama läbustajaga ning iga kord, kui ta endale jänesemaski ette paneb, sünnib uus inimene, keda me siin iial varem näinud pole, sisuliselt vaid vandalismi julgustamine. "Humaanne" on niisugune käitumine ainult siis, kui eesmärk on anda läbustajatele võimalikult vabad käed ning need, kes Vikipeedia kvaliteeti oluliseks peavad, kiiresti läbi põletada ja minema peletada. --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 14:58 (EET)

Küsimus on vahest panuse kvaliteedis? Vaatasin poliitadministreerimisteema ajal autori kaastööd läbi ja leian, et tegemist on intelligentse, kuid piiratud poliitilise maailmavaate ja suhtlemiskultuuriga isikuga. Enamikul juhtudest ei alusta ta konflikti tühjalt kohalt, kuid konstruktiivse koostöö asemel ajab ta asja konfliktiks, sest tal on asjast oma nägemus ja ainult see saab olla ainuõige. Ja taoliste kaastöölistega käitumine on pehmelt öeldes... ebamugav. Neid oleks nagu vaja, aga samas mõjuvad nad kollektiivile destruktiivselt. Raske on öelda, kas neist on rohkem kasu kui kahju. Vaadates tagasi artiklile viht kaitses ta seisukohta, et me peaks juhinduma soomlaste panusest, samas kui Andres esindas nägemust, et vikipeedia peaks olema veidi laiema ilmavaatega, mis igale inimesele, kes rahvapärimust veidi rohkem teab, tundub veidi loogilisem. Andrese nägemuse järgi oleks lihtsam rääkida vihtlemisest väljaspool sauna, vihtlemisest ilma vihtadeta (ja ühendada viha artikliga ka tehniliselt samasugused metsloomadele toiduks mõeldud vihad). Loomulikult võib ka soomlastest eeskuju võtta, aga sel juhul peaks olemas olema programm ka muude marginaalsete seotud asjade kohta. Ehk siis selle autori algsed kaastööd pole kindlasti vandalism, edasiste konfliktide kohta aga sama öelda ei saa. - Melilac (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 17:36 (EET)

Võiks ikkagi teha vahet, kas keegi parasjagu "lärmab ja läbustab" või mitte. Kui kasutaja räägib kuskil mujal arutelus poliitadminnidest ja tal ilmselt pole erilist tahtmist arutelulehte eesmärgipäraselt kasutada või kui ta teeb muudatusi, mis on üsna selgelt kantud mingist poliitilisest agendast, siis olgu, võetagu arvesse, et selline tegevus on süsteemne ning blokeerimine on siis arvatavasti asjakohane. Aga kui kasutaja soovib parasjagu lihtsalt teha muudatusi, mis on pealtnäha mõistlikud (või noh, vähemasti mõeldavad), või kui keegi võtab isiklikult, et teine kasutaja teatud artiklit redigeerib ("otsis artikli minu kaastöö ajaloost"), siis see küll minu meelest ei saa olla see viimane piisk, mille pärast blokeerida. Pikne 26. jaanuar 2019, kell 12:16 (EET)

Nõus eelkirjutajaga. Võtsin ka Kasutaja:Bumbulumbu tähtajatu blokeeringu maha. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 12:46 (EET)

Tänan, Andres! --Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 13:48 (EET)

No ja nüüd see tegelinski jaurab jälle. Palju õnne, Andres. Kas sa oma lemmiku järelt koristad ka või naudid üksnes tänulikku sabaliputust ja jätad koristamise teiste hooleks? --Oop (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:15 (EET)

Vaata ennast kõrvalt. Mida ma pean sellisest jutust arvama? Andres (arutelu) 27. jaanuar 2019, kell 10:35 (EET)

Jah, paluks tuure maha võtta.--Andrus Kallastu (arutelu) 27. jaanuar 2019, kell 11:19 (EET)

Palun veelkord, ärge tehke artiklisse Virnatäiuse koefitsient täiesti asjatundmatuid täiendusi!--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:18 (EET)

Seletan natuke pikemalt, miks nottide virna puhul ei sobi viidata tüvevormile: Tüvi on terviklik puu osa juurekaelast ladvaotsani. Erinevatel puuliikidel, erinevas vanuses ja erinevates kasvutingimustes on kalduvus erinevale tüvevormile (~tüvekujule). Sortimentideks lõigatud materjal aga virnastatakse enamasti üksikute tüveosade kaupa eraldi virnadesse - palgid palgihunnikusse, paberipuit paberipuidu hunnikusse, küttepuit küttepuuvirna. Seega tüvede vorm jaotub vastavalt sortimendi standarditele eri virnade vahel ebaühtlaselt - suure koondega tüükapakud ühte virna, suhteliselt väikse koondega tüve keskosa teise virna, suure koondega ladvaots kolmandasse virna. Isegi väga suure koondega tüvedest saab toota suhteliselt väiksekoondelisi sortimente (sellise sortimendi väljatulek sealt on küll väiksem, kui väiksekoondelistest tüvedest), kuid eraldi välja sorteerituna ei pruugi sellise väiksekoondelise sortimendi puhul olla olulist vahet, kas see on pärit suurekoondelistelt tüvedelt või mitte. Samas erinevad need suurekoondelistest tüvedest kõige väiksema koondega kohast lõigatud sortimendid oma vormilt kardinaalselt nendest samadest suurekoondelistes tüvedest kõige suurema koondega kohast lõigatud sortimentidest. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsienti mõjutab see, milline on sinna kuhjatud nottide vorm, mitte see, milline oli nende puude tüvevorm, millest need sortimendid lõigati--Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:41 (EET)

Ja sellise jutu koht on üldises arutelus, mitte artikli aruteluleheküljel? Tõesti, kui siin on otsustatud, et lagastamine on tore, pole vaja ka kurta selle üle, et kogenud kasutajad leiavad, et on aeg oma brauseris pooleliolevad artiklid kinni panna ja siirduda mingi mõistlikuma ajaviite juurde.Pseudacorus (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:47 (EET)

Ma tõin selle siin ära, et pealiskaudsele lugejale (kes ei pruugi eelnevast võibolla mitte kõige sisukamast kommentaarist aru saada) anda aimu, mida Oop peab silmas jauramise all. --Bumbulumbu (arutelu) 26. jaanuar 2019, kell 14:51 (EET)

Siin see õppetund on. Andres ja Pikne ajavad taga oma tõde ja õigust, käitudes justkui oleks nad siin viimase astme kohtumõistjad, andmata endale samas hästi aru, milline on nende otsuste demoraliseeriv mõju.--VillaK (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 07:49 (EET)

Ma olen Andresega ses mõttes nõus, et Oopi retoorika oli ehk veidi liiast (ja see pole päris esimene kord), ent selle ajend on täitsa mõistetav. Tasub meenutada Mariinat ja Kasutaja:Ebavajalik kaastöö-d (kuulsaimad teosed Inimelule letaalselt või fataalselt ohtlikud organismid & Eestit väisanud prominendid), kelle puhul oli sisuliselt sama probleem. Ka siis polnud nendega vaidlemisest mitte mingit tolku, sest jätkati ikka samas vaimus, kuni lõpuks nad blokeeriti. Ma ei tea, et miks on vaja hakata 'uuesti ratast leiutama', raisates seejuures olulisemate kaastööliste (sest just nemad tavaliselt aruteludes osalevad) närve ja aega. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 28. jaanuar 2019, kell 13:33 (EET)

Aga miks ei võiks igasugust blokeerimist lihtsalt ära lõpetada? Näiteks selle kirjatöö autorilt on ka juba blokk maha võetud. Miks peaks siis veel kedagi muud blokeerima? Igal sellise bloki all kannatanul on põhjust teatada, et blokeerija "sisuliselt ahistab mind". Aga millega põhjendada, et üks tohib ja teine ei? Siis võikski ju kõik blokid maha võtta, kutsutada tagasi Mariinad ja Kinksid ja Leonid kes teil seal olid, oleks täieline vabadus ja õnn ja viljakas koostöö. Andresel meel rõõmus ja Piksel ja Wikedkentauril ja Bumbulumbul ja kõigil. Piiss, män! --82.131.43.212 28. jaanuar 2019, kell 16:43 (EET)

Blokeerimine on kindlasti vajalik, kui kaastöö on selge vandaalitsemine või sodimine. Blokeerimine ei saa olla lahendus, kui ollakse lihtsalt erinevatel arvamustel. Sellisel juhul tuleks artikliga seni edasi töötada, kuni ühine lahendus rahuldab kõiki osapooli. Möönan, et antud juhtum oli piiripealne, kuid alati on viljakam püüda teha koostööd. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 17:39 (EET)

Tundub, et olen vahepeal natuke liiga keeruliselt rääkinud. Hästi, proovin nüüd selgitada leebelt, mõistujutu vormis, kuna meile, filosoofidele, peabki rääkima mitu korda ja lihtsate sõnadega. Ja sina, Andres, kuula ja proovi mõistatada, kuskohas ses loos sinust ja su tegemistest jutustatakse. - Niisiis, kujuta ette, et me kõik, no nii umbes 30 adminni, elame ühes suures ühikatoas, igalühel oma uksevõti. Tuba on suur, rahvast käib palju, aga üldiselt ajab igaüks vaikselt oma asju. Kes taob tamkat, kes kääksutab suupilli, kes õpib homseks ladina keele eksamiks, kes kirjutab artiklit, kes joob teed suure tilga rummiga ja kes voolib taskunoaga kipakasse pannialusesse kauneid tähti "MADLI". Sõnaga, tavaline esmabaõhta. Kujutad ette? Tore. Siis avaneb uks ja sisse tuleb, no ütleme, Pets. Pets on tuntud kui iga peo hing. Hing selles mõttes, et ta tõmbab nina kohe kiirelt täis ja alustab oma tavapärase tegevusega. No et ta napsi võtab, on pisiasi, ikka juhtub. Et tal absoluutselt iga teema, olgu põrsas Peppa või transsubstantsiatsioon või lepariit, jõuab välja punkti, kus kõik ümberkaudsed on "urr... hurrr... kurrradi pollolliidadminnnid, ma üdlen, raisk, hõkk!", on lihtsalt refrään. Et ta seejärel iga kord kakelda tahab, poleks kah eriline õnnetus, sest enamasti kukub ta ise pikali ja jätkab rusikatega vehkimist lamavas asendis. Aga paraku ei piirdu ta eelnevaga, vaid iga kord enne koju minekut, mis juhtub nii umbes viie paiku hommikul, laseb Pets keset toapõrandat suure, rammusa, läikiva ja aromaatse julga. Siis taarub ta koju, et järgmisel õhtul naasta, valmis uuteks mehetegudeks. Nii mööduvad esmaspäev, teisipäev, kolmapäev jne kuni pühapäevani välja. Pühabaõhtase tippsaavutuse järel saab aknaalusel suupillikääksutajal isu täis, ta võtab Petsil natist, viskab tolle ukse taha ja keerab ukse lukku. Aidanud nüüd küll. Mõni hingab kergendatult, mõnel on kama ja mõni lihtsalt magab. Siis aga saabub esmaspäev, tuleb õhtu ja Pets kolistab jälle ukse taga. Natuke aega kolistab, kuni ukse juures koikul istuv lahke mees, nimeks, ütleme, Andres, astub ukse manu ja keerab selle lukust lahti: "Armas Pets, tule omaeti tuppa! Ma küll ei saa aru, miks nad sinu kohta nii koledaid sõnu ütlevad, sest oli eelmisel nädalal mis oli, see on nüüd unustatud, aga TÄNA ei ole sa ju midagi paha teinud. Häbi võiks olla!" Pets langeb Andresele tänulikult kaela ning katab ta ilaste suudlustega. Ning tõesti, naabertoa tüdrukudki arutavad järgmisel päeval, et küll see Andres on üks tore ja lahke mees, ei tea, kuidas ta suudab nii õela kambaga ühes toas elada, need oleksid ju vaese Petsi päris ära külmuda lasknud. Andres küll kedagi külmuda ei lase, tema on õnnis ja õilis. Ja ka Pets ei jäta kellelegi kuulutamata, kui rõõmus on tema meel, sest tal käib kõht korralikult läbi. Õel suupillikääksutaja, ütleme, et ta nimeks võiks olla näiteks Raul, paneb oma seitse asja kokku, läheb pikemaks ajaks maale ja mõtleb, kas äkki üldse ülikool pooleli jätta, sest piisavalt paljude inimeste silmis pole ju mingit vahet, kas keegi mängib suupilli või roojab põrandale. Ülejäänud ühikatuba elab aga edasi kui üks suur sõbralik pere. - Kas polnud ilus lugu? Paha sai karistuse, hea ja õilis oli aga hea ja õilis. Tore oleks, kui päriselus ka nõnda saaks. --Oop (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 18:41 (EET)

Aasta X

Meil on karjakaupa artikleid Eestis ja mujalgi valitavate nähtuste kohta koondnimetusega "aasta X". Valitakse aasta seen, aasta seep, aasta seebu, aasta kala, aasta kana, aasta kama, aasta õpetaja, aasta lõpetaja, aasta põletaja, aasta õlemaja jne. Nad on kõik teatud mõttes üsna ühesugused, ehkki tiitli praktiline tähendus, tuntus, valim ja valimisprotseduur võivad erineda. Järgneb kaks loogilist küsimust: 1) kas nende kohta ei võiks olla kategooria ja loend? 2) kas ei võiks teha iga aasta kohta väikest ülevaadet, et lugeja nad kõik ühest kohast leiaks? Siin on muidugi nimetamise küsimus, nt kas peaks rääkima "aastatiitlitest" või "aasta aunimetustest" või veel millestki muust, ning kokkuvõtte puhul võib vaielda, kas see peaks olema iga aasta all eraldi või läheks see liiga pikaks (Eestiski on selliseid kümnete kaupa, mis siis muust ilmast rääkida) ja tuleks teha eraldi lehed. Pakun ühe variandina välja, et kategooriad võiksid olla "Aasta aunimetused" ja "Eesti aasta aunimetused", loendid "Välismaa aasta aunimetuste loend" ja "Eesti aasta aunimetuste loend" ning artiklid laadis "2019. aasta aunimetused" alajaotusega "Eesti". Tuleb kellelgi paremaid mõtteid? --Ehitaja (arutelu) 25. jaanuar 2019, kell 14:49 (EET)

ilma teemat analüüsimata ei tundu head mõtted olevat. Neid koondab meil hästi kategooria:Eesti aunimetused. Kas võõrvikides on midagi sellist püütud teha?--Estopedist1 (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 15:48 (EET)

märgin ka, et bioloogiliste asjade jaoks on tehtud Mall:Aasta liik--Estopedist1 (arutelu) 28. jaanuar 2019, kell 15:53 (EET)