Virnatäiuse koefitsient

Virnatäiuse koefitsient on nullist suurem ja ühest väiksem murdarv, millega korrutatakse läbi puidu virna mõõtmete põhjal leitud virna maht ruumimeetrites, et leida selles oleva puidu maht tihumeetrites. Kasutatakse peamiselt peenemate tarbepuidu ümarmaterjali sortimentide (paberipuit) mahtude teisendamiseks. Konkreetse virna virnatäiuse koefitsiendi väärtus sõltub virnastatud materjali nottide mõõtmetest (läbimõõt, pikkus), nottide kõverusest, koore paksusest, nottide pinna tasasusest (mühud, oksatüükad vms), võõrkehade (lumi, jää, muld, kivid, raiejäätmed vms) sisaldusest, nottide vormist (ristlõikepinna ühtlusest kogu noti ulatusest, sõltub tugevasti puuliigist ja sellest, millisest tüveosast on nott valmistatud), virna kõrgusest, nottide virnas oleku ajast, virna ladumise viisist ja hoolsusest jt asjaoludest. Tavapraktikas kasutatakse virnatäiuse koefitsiendina kõige enam väärtusi vahemikus 0,5...0,6. Virna täiuse koefitsienti saab täpsemalt määrata erinevatel meetoditel:

1. mõõtmise abil, näiteks diagonaalide meetodil, mõõtes virnale tõmmatud diagonaalidel nottide otspindade kooreta osa täpselt diagonaalile jäävate kõõlude pikkused ja jagades siis kõõlude pikkuste summa diagonaalide pikkusega;
2. hinnanguliselt, näiteks kasutades puuliigipõhist baaskoefitsienti, millele kohaldatakse virnastatud materjalist ja virna iseloomust sõltuvaid parandusarve.

Mõningaid näiteid virnatäiuse koefitsiendi orienteeruva väärtuse kohta (kehtivad materjali normaalse kvaliteedi ja ladumise puhul):

Virnastatud matejal	Virnatäiuse koefitsient
Peenhagu pikkusega kuni 2m	0,1
Hagu pikkusega 2…4 m	0,12
Hagu pikkusega 4…6 m	0,2
Saepuru	0,25
Puiduhake	0,35…0,45
2…3 m pikkused küttepuu notid	0,55
2…3 m pikkused paberipuu notid	0,6
Pikad (1 m) puuhalud	0,62
Lühikesed (33 cm) puuhalud	0,67

Näide virnatäiuse koefitsiendi määramiseks

Virnatäiuse koefitsiendi määramise näide: punasega – diagonaalid, sinisega – otspindadelt mõõdetud kõõlud

Diagonaalide meetod		Parandusarvude meetod
Kõõlud diagonaalil 1, cm	Kõõlud diagonaalil 2, cm	Näitaja	Parandusarv
10	14	Puuliik: kask	65
22	2	Keskmine diameeter: 15 cm	0
39	6	Koore paksus: õhuke	-7
14	8	Nottide pikkus: lehtpuu 3 m	0
33	19	Virna kõrgus: üle 2 m 2/3 ulatuses	1
12	20	Virnastamise kvaliteet: normaalvirn	-4
25	17	Nottide kõverus: keskmise kõverusega	-4
20	14	Okslikkus, laasimine, tüükalaiendid: üksikud	0
24	37	Lumi või jää virnas: puudub	0
21	–	Raiejäätmed virnas: vähe	-1
Kokku 220	Kokku 137	Kokku	50
Diagonaal1 = 360	Diagonaal2 = 360
Koefitsient1 = 220/360 = 0,61	Koefitsient2 = 137/360 = 0,38	Koefitsient3 = 50/100 = 0,5
Diagonaalide meetodi keskmine tulemus 0,5		Parandusarvude meetodi tulemus 0,5