Heidi Sarapuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Tolajaska (arutelu | kaastöö)
Parandasin kirjavigu, lisasin paar viidet
1. rida: 1. rida:
'''Heidi Sarapuu''' (sünninimi Loot; sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1944]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor. Heidi Sarapuu lõpetas 1962. a Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. a Eduard Vilde nimelise [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] (Tallinna Ülikool) kultuurharidustöö näitejuhtimise erialal. Töötanud kutseharidussüsteemis õpetaja ja ringijuhina. Teinud kaastöid Eesti Raadios. Aastast 1986. [[Teater "Varius"]] (alul luuleteatri) juht, stsenarist ja lavastaja. Põhjamaade luulefestivalide  ja  Rahvusraamatukogu  kirjandusürituste kavade koostaja aastatel 1999 -2007.
'''Heidi Sarapuu''' (sünninimi Loot; sündinud [[25. jaanuar|25. jaanuaril]] [[1944]] [[Tallinn|Tallinnas]]) on eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor. Heidi Sarapuu lõpetas 1962. a Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. a Eduard Vilde nimelise [[Tallinna pedagoogiline instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] (Tallinna Ülikool) kultuurharidustöö näitejuhtimise erialal. Töötanud kutseharidussüsteemis õpetaja ja ringijuhina. Teinud kaastöid Eesti Raadios. Aastast 1986. aastast [[Teater "Varius"]] (alul luuleteatri) juht, stsenarist ja lavastaja. Põhjamaade luulefestivalide ja Rahvusraamatukogu kirjandusürituste kavade koostaja aastatel 1999 -2007.


Kuulub [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liitu]] (18.04.1998) ja  [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liitu]] (19.02.2003).
Kuulub [[Eesti Lavastajate Liit|Eesti Lavastajate Liitu]] (18.04.1998) ja [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liitu]] (19.02.2003).


Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid Eesti ja Välis-Eesti kirjanikest kõnelevad lavastused „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on mitmeid erinevaid kultuuriloolistel materjalidel põhinevaid lavastusi etendatud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Austrias ja Austraalias. Kontaktide loojana sealsete kultuuriinimestega on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuuri saadik ja rahvuskultuuri tutvustaja välisriikides.
Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid Eesti ja Välis-Eesti kirjanikest kõnelevad lavastused „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on mitmeid erinevaid kultuuriloolistel materjalidel põhinevaid lavastusi etendatud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Austrias ja Austraalias. Kontaktide loojana sealsete kultuuriinimestega on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuuri saadik ja rahvuskultuuri tutvustaja välisriikides.


Kultuurilugudesse sisseminek on pannud aluse muuseumietenduste kirjutamiseks, lavastamiseks ja organiseerimiseks. Koostööd on tehtud [[Kristjan Raua majamuuseum|Kristjan Raua Majamuuseumi]], [[Eduard Vilde majamuuseum|Eduard Vilde Majamuuseumi]], [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|Anton Hansen Tammsaare muuseumi]], Marie Underi ja Friedebert Tuglase Keskuse muuseumiosakonnaga, [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga]]. Valminud on muuseumietendused arbujatest, [[Marie Under|Marie Underist]], [[Artur Adson|Artur Adsonist]], [[Friedebert Tuglas|Friedebert Tuglasest]], [[Eduard Vilde|Eduard Vildest]], [[A. H. Tammsaare|A.H.Tammsaarest]], [[Juhan Viiding|Juhan Viidingust]]. „Laborant Viiding“- tõi EestiTeatri- ja Muusikamuuseumile [[Muuseumiroti auhind|Muuseumiroti]] auhinna.
Kultuurilugudesse sisseminek on pannud aluse muuseumietenduste kirjutamiseks, lavastamiseks ja organiseerimiseks. Koostööd on tehtud [[Kristjan Raua majamuuseum|Kristjan Raua Majamuuseumi]], [[Eduard Vilde majamuuseum|Eduard Vilde Majamuuseumi]], [[A. H. Tammsaare muuseum (Tallinn)|Anton Hansen Tammsaare muuseumi]], Marie Underi ja Friedebert Tuglase Keskuse muuseumiosakonnaga, [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga]]. Valminud on muuseumietendused [[Arbujad|arbujatest]], [[Marie Under|Marie Underist]], [[Artur Adson|Artur Adsonist]], [[Friedebert Tuglas|Friedebert Tuglasest]], [[Eduard Vilde|Eduard Vildest]], [[A. H. Tammsaare|A.H.Tammsaarest]], [[Juhan Viiding|Juhan Viidingust]]. „Laborant Viiding“ tõi [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum|Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile]] [[Muuseumiroti auhind|Muuseumiroti]] auhinna.


Teater "[[Teater "Varius"|Varius"]] mängukavas on olnud tähtsal kohal [[Estonia teater|Estonia teatri]] ajaloo käsitlemine.Etendustes on kaasa löönud [[Rahvusooper Estonia]] solistid [[René Soom]], [[Priit Volmer]], [[Urmas Põldma]], Mart Laur, Olari Viikholm, ning 2019. a aastal Katrin Lehismets Salzburgist.
Teater "[[Teater "Varius"|Varius"]] mängukavas on olnud tähtsal kohal [[Estonia teater|Estonia teatri]] ajaloo käsitlemine. Etendustes on kaasa löönud [[Rahvusooper Estonia]] solistid [[René Soom]], [[Priit Volmer]], [[Urmas Põldma]], [http://www.opera.ee/estoonlane/mart-laur/ Mart Laur], [http://www.opera.ee/en/estoonlane/olari-viikholm/ Olari Viikholm], ning 2019. a aastal [http://interpreet.ee/interpreedid/katrin-lehismets/ Katrin Lehismets] Salzburgist.


== Lavastused Variuses: ==
== Lavastused Variuses: ==
70. rida: 70. rida:
* „Kirjad romaanist“ (1991)
* „Kirjad romaanist“ (1991)
* [[Elin Toona]] „Kaleviküla viimne tütar“ (1992)
* [[Elin Toona]] „Kaleviküla viimne tütar“ (1992)
* „Ella Ilbak“ (1992)
* „[[Ella Ilbak]]“ (1992)
* „Austatud Riigikogu liikmed“ (1993) 
* „Austatud Riigikogu liikmed“ (1993) 
* „Lööklaul“ (1993)
* „Lööklaul“ (1993)
* „Legendaarne Nils Ferlin“ (1994)
* „Legendaarne [[Nils Ferlin]]“ (1994)
* [[Gert Helbemäe]] „Raekooli õpilane“ (1994)
* [[Gert Helbemäe]] „Raekooli õpilane“ (1994)
* „Tina 23“ (1994)
* „Tina 23“ (1994)
* „Ära aja mu ringe segi“ (5 osa) (1994)
* „Ära aja mu ringe segi“ (5 osa) (1994)
* „Jõulud tulnud ju...“ (1995)
* „Jõulud tulnud ju...“ (1995)
* [[Torborg Nedreaas]] „Sinise kaevu muusika“ (1996)
* Torborg Nedreaas „Sinise kaevu muusika“ (1996)
* „Helesinine mälestus“ (1997)
* „Helesinine mälestus“ (1997)
* „Müstiline klaver“ (I auhind 1997. aasta võistlusel) (1997)
* „Müstiline klaver“ (I auhind 1997. aasta võistlusel) (1997)
92. rida: 92. rida:


* Esimene Heidi Sarapuu koostatud luulekava 1988 – "Süda ei põle ära" [[Bernard Kangro]] luulet ja mõtisklusi loeb [[Mikk Mikiver]].
* Esimene Heidi Sarapuu koostatud luulekava 1988 – "Süda ei põle ära" [[Bernard Kangro]] luulet ja mõtisklusi loeb [[Mikk Mikiver]].

* Kirjandussaadete sarjad:
Kirjandussaadete sarjad:

* „Mis on meist vassakut kätt üle mere“ (1993)
* „Mis on meist vassakut kätt üle mere“ (1993)
* „Kirjatähti Põhjataevas“ (1995-96)
* „Kirjatähti Põhjataevas“ (1995-96)
99. rida: 101. rida:


== Tunnustused ==
== Tunnustused ==
1990 - Lavastuste  „Arbujate aegu“  ja „Umbsed  tõed“ eest [[Eesti Kultuurifondi aastapreemia|Eesti Kultuuri Fondi]] auhind
1990 Lavastuste „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ eest [[Eesti Kultuurifondi aastapreemia|Eesti Kultuuri Fondi]] auhind

2004 [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] kultuuripreemia kirjanduse tutvustamise eest Eestis

2013 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] IV klassi orden 


2013 Kirsti ja Siim Kallase stipendium Eesti Rahvuskultuuri Fondilt
2004 - [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] kultuuripreemia kirjanduse tutvustamise eest Eestis


2017 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi Klassiku Sõbra tiitel<ref>[https://etv.err.ee/v/teater/70129d31-0a68-4d81-bfa6-621aab494360/tanavuse-klassika-sobra-tiitli-palvis-heidi-sarapuu-eripreemia-sai-vikerraadio Tänavuse klassika sõbra tiitli pälvis Heidi Sarapuu, eripreemia sai Vikerraadio]</ref>
2013 - [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe]] IV klassi orden 


2019 [[Tallinna raemedal|Tallinna Raemedal]] Eesti ja Tallinna kultuuriloolise pärandi dramaturgias jäädvustamise eest<ref>https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Teatrijuht-Heidi-Sarapuu-palvib-Tallinna-raemedali</ref>
2013 - Kirsti ja Siim Kallase stipendium Eesti Rahvuskultuuri Fondilt


== Viited ==
2017- Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi Klassiku Sõbra tiitel
{{viited}}


<br />
2019 [[Tallinna raemedal|Tallinna Raemedal]] Eesti ja Tallinna kultuuriloolise pärandi dramaturgias jäädvustamise eest
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti lavastajad]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti näitekirjanikud]]

Redaktsioon: 23. jaanuar 2019, kell 21:55

Heidi Sarapuu (sünninimi Loot; sündinud 25. jaanuaril 1944 Tallinnas) on eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor. Heidi Sarapuu lõpetas 1962. a Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. a Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) kultuurharidustöö näitejuhtimise erialal. Töötanud kutseharidussüsteemis õpetaja ja ringijuhina. Teinud kaastöid Eesti Raadios. Aastast 1986. aastast Teater "Varius" (alul luuleteatri) juht, stsenarist ja lavastaja. Põhjamaade luulefestivalide ja Rahvusraamatukogu kirjandusürituste kavade koostaja aastatel 1999 -2007.

Kuulub Eesti Lavastajate Liitu (18.04.1998) ja Eesti Kirjanike Liitu (19.02.2003).

Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid Eesti ja Välis-Eesti kirjanikest kõnelevad lavastused „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on mitmeid erinevaid kultuuriloolistel materjalidel põhinevaid lavastusi etendatud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksamaal, USA-s, Kanadas, Austrias ja Austraalias. Kontaktide loojana sealsete kultuuriinimestega on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuuri saadik ja rahvuskultuuri tutvustaja välisriikides.

Kultuurilugudesse sisseminek on pannud aluse muuseumietenduste kirjutamiseks, lavastamiseks ja organiseerimiseks. Koostööd on tehtud Kristjan Raua Majamuuseumi, Eduard Vilde Majamuuseumi, Anton Hansen Tammsaare muuseumi, Marie Underi ja Friedebert Tuglase Keskuse muuseumiosakonnaga, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Valminud on muuseumietendused arbujatest, Marie Underist, Artur Adsonist, Friedebert Tuglasest, Eduard Vildest, A.H.Tammsaarest, Juhan Viidingust. „Laborant Viiding“ tõi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile Muuseumiroti auhinna.

Teater "Varius" mängukavas on olnud tähtsal kohal Estonia teatri ajaloo käsitlemine. Etendustes on kaasa löönud Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Urmas Põldma, Mart Laur, Olari Viikholm, ning 2019. a aastal Katrin Lehismets Salzburgist.

Lavastused Variuses:

  • "Arbujate aegu"( 1988)
  • "Umbsed tõed" (1988)
  • "Ella Ilbak" (1989)
  • "Et cetera" (1990)
  • "Samas paadis" (1990)
  • "Austatud Riigikogu liikmed" (1992)
  • "Ystadi eremiit" (1992)
  • "Vana  torukübar" (1992)
  • "Ad astra" (1994)
  • "Surnud  amatsoon" (1995)
  • "Sinine puri" (1996)
  • Jumalaga, Eesti!" (1996)
  • "Legend Graalist"  (1997)
  • "Eesti Kirjanikkude Liit" (1997)
  • "Linnud" (1997)
  • "Mängumehe teekond" (1998)
  • "Tervist, härra Vilde!" (1999)
  • "Põud" (1999)
  • „Argipäev" (2000)
  • "Kojutulek" (2000)
  • "Saaga" (2001)
  • "Nii tasa libiseb mu jalg parketil..." (2002)
  • "Paul Pinnat otsimas" (2003)
  • „Nora" (2003)
  • "Üle vee" (2003)
  • "Doktor Kreutzwald Võrust" (2003)
  • "Lahkumine" (2004)
  • "Värvide igatsus" (2004)
  • "Jutustan teile  oma  lugu..." (2005)
  • "Suzannah" (Jon Fosse 2006)
  • "Tänu tulemast" (2006)
  • "Ankur hiivata!" (Rootsi trubaduuride laevareis 2007)
  • "Helisev viis" (2007)
  • "See ei ole Tammsaare" (2008)
  • "His Master's Voice"  (2008)
  • "Rida on raha" (2009)
  • "Üksi ja Vaba" (2010)
  • "Ananassid šampanjas" (2010)
  • "Lõbusad estoonlased" (2011)
  • "Lageda taeva all" (2012)
  • "Kui me elasime raamatukogus..." (2013)
  • "Viis kuud Vildega" (2013)
  • "Laborant Viiding" (2014)
  • "Undset" (2014)
  • "Suurem kui saatus" (2015)
  • ”Unustatud primadonna “ (2015)
  • ”Mojens!” (2016)
  • ”Saatuslik Nahkhiir” (2016)
  • “Meri muigab teitele vasta”. Koostöö autor- lavastajana Tallinna Linnateatri näitlejatega Kihnu saarel. (2016)
  • “Lennud" (2017)
  • “Premjäär “ (2017)
  • "Vihmapiisad ja kuupaiste“ (2018)
  • “Knock out” (2019)

Kuuldemängud Eesti Raadios

  • „Kolm naist liftis“ (1990) (III auhind 1987. aasta võistlusel)
  • „Kirjad romaanist“ (1991)
  • Elin Toona „Kaleviküla viimne tütar“ (1992)
  • Ella Ilbak“ (1992)
  • „Austatud Riigikogu liikmed“ (1993) 
  • „Lööklaul“ (1993)
  • „Legendaarne Nils Ferlin“ (1994)
  • Gert Helbemäe „Raekooli õpilane“ (1994)
  • „Tina 23“ (1994)
  • „Ära aja mu ringe segi“ (5 osa) (1994)
  • „Jõulud tulnud ju...“ (1995)
  • Torborg Nedreaas „Sinise kaevu muusika“ (1996)
  • „Helesinine mälestus“ (1997)
  • „Müstiline klaver“ (I auhind 1997. aasta võistlusel) (1997)
  • „Tulesaiake“ (1998)
  • „Au hind“ (1998)
  • Tarjei Vesaas „Linnud“ (2001)
  • „Improvisatsioon Griegi teemale“ (2002)
  • „Lageda taeva all“ (2013)
  • „Tervist, härra Vilde!“ (2014)
  • Toomas Haug "Muravu" (2019)

Muud tööd raadios

Kirjandussaadete sarjad:

  • „Mis on meist vassakut kätt üle mere“ (1993)
  • „Kirjatähti Põhjataevas“ (1995-96)
  • „Peegeldus“ (1996-98)
  • „Kahel kaldal“ (2004)

Tunnustused

1990 Lavastuste „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ eest Eesti Kultuuri Fondi auhind

2004 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuuripreemia kirjanduse tutvustamise eest Eestis

2013 Valgetähe IV klassi orden 

2013 Kirsti ja Siim Kallase stipendium Eesti Rahvuskultuuri Fondilt

2017 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi Klassiku Sõbra tiitel[1]

2019 Tallinna Raemedal Eesti ja Tallinna kultuuriloolise pärandi dramaturgias jäädvustamise eest[2]

Viited