Skeemiteraapia

Skeemiteraapia on psühhoteraapia, mille teoorias kontseptualiseerituakse patoloogiat karakteroloogiliste (isiksuslike) tunnuste kaudu ning mille meetod ja tehnika on suunatud isiksuslike muutuste esilekutsumisele. Skeemiteraapia on integratiivne psühhoteraapia , mis kombineerib nii teooria kui ka tehnikad juba olemasolevatest teraapiatest nagu kognitiiv-käitumuslikust teraapiast, psühhodünaamilisest teraapiast, kiindumusteooriast ja geštaltteraapiast . Skeemiteraapia töötas välja Jeffrey E. Young ja seda kasutatakse isiksusehäirete ning krooniliste DSM I telje häirete raviks, kui eelnevad ravivormid, näiteks kognitiiv-käitumuslik teraapia, ei ole patsienti aidanud või on positiivsed ravitulemused osutunud üksnes ajutiseks.

Sissejuhatus

Skeemiteraapias on neli põhilist mõistet: skeem, toimetulekustiil, mood ja emotsionaalsed baasvajadused:

1. Skeem on organiseeritud mõtlemise ja käitumise muster. Kognitiivses psühholoogias võib seda kirjeldada kui mentaalset struktuuri inimese ideedest või süsteemi inimese tajust ja uue info organiseerimisest. Skeemiteraapias viitavad varajase päritoluga ebatõhusad skeemid lapsepõlvest pärit ja patsienti kahjustavatele taju, emotsioone ning füüsilisi aistinguid sisaldavatele mustritele. Tihti moodustavad need skeemid kõikehõlmava uskumuse endast või maailmast. Näiteks hülgamise skeemist juhinduv inimene võib olla ülitundlik negatiivse tagasiside suhtes, mis omakorda tekitab kurbust ja meeleheidet suhetes.
2. Toimetulekustiil on inimese kasutatavale skeemile vastav käitumisviis. On kolm põhilist toimetulekustiili: vältimine, alistumine ja ründamine või liigne kompenseerimine. Vältimise korral püüab inimene hoiduda negatiivset skeemi käivitada võivatest situatsioonidest. Alistumise puhul eelistab inimene olukorra muutmisele oma käitumise muutmist. Ründav või liigselt kompenseeriv inimene seab kardetud tulemusest hoidumiseks endale ekstra kõrged ootused. Need kolm ebatõhusat toimetulekustiili tugevdavad sageli ennastkahjustavaid skeeme. Näiteks „hülgamise skeemi“ korral püüab vältiva toimetulekustiili järgija vähendada läheduse tekkimise võimalust, et kaitsta end võimaliku hülgamise eest. Üksildustunne või suhte lõppemine tugevdab hülgamise skeemi. Alistuva toimetulekustiiliga inimene võib sallida põhjuseta kriitikat ennast kaitsmata. Vasturündava või kompenseeriva stiiliga inimene võib hirmu pimestamiseks kohustada end olla üliinimene.
3. Mood on meeleseisund, mis ühendab skeeme ja toimetulekuviise terviklikuks ning keskmisest sagedamini käivituvaks olemise viisiks. Näiteks haavatava lapse mood võib sisaldada hülgamise, kaitsmise ja usaldamatuse skeeme ning alistuvat toimetulekuviisi.
4. Emotsionaalsed baasvajadused on näiteks seotus, vastastikkus, retsiprooksus, kaasaminemine, iseseisvus. Vajakajäämised emotsionaalsete baasvajaduste täitmisel soodustavad ebatõhusate toimetulekuskeemide, -viiside ja moodide väljaarenemist. Laps, kelle lähedased tähenduslikud suhted on kannatada saanud vanemate surmast või lahutusest, võib kasutusele võtta hülgamise skeemi.

Skeemiteraapia eesmärk on õpetada kliente oma emotsionaalseid baasvajadusi rahuldama:

1. Parandama oma skeeme, vähendades skeemides sisalduvate emotsionaalsete mälestuste ja kehaliste sensatsioonide intensiivsust ning korrigeerides skeemide kognitiivseid mustreid;
2. Asendama mittetoimivaid toimetulekuviise ja vastuseid kohastumuslike käitumismustritega;

Lapsepõlves välja arenevad toimetulekut mittesoodustavad skeemid

Varajaselt välja kujunevad toimetulekut mittesoodustavad skeemid on ennastkahjustavad emotsioonide ja kognitsioonide korduvad mustrid. Nad võivad olla seotud emotsionaalsete mälestustega valust, tragöödiast, hirmust, väärkohtlemisest, hülgamisest, turvalisuse või üleüldisest läheduse ja kiindumuse puudumisest. Skeemid võivad sisaldada ka emotsionaalsete mälestustega seotud olevaid kehalisi aistinguid. Toimetulekut mittesoodustavad skeemid võivad olla erineva tõsiduse ja ulatusega: mida tõsisema sisuga skeem, seda intensiivsem ja pikaajalisem võib olla negatiivne afekt skeemi aktiveerumisel; mida kõikehõlmavam skeem, seda rohkem situatsioone võivad skeemi vallandada.

Skeemide domeenid

Young, Klosko ja Weishaar (2003) on 18 toimetulekut mittesoodustavad skeemi kategoriseerinud viide suuremasse domeeni:

• Seotussuhte katkemine/hülgamine sisaldab viit skeemi:
  • Hülgamine/ebastabiilsus
  • Usaldamatus/väärkohtlemine
  • Emotsionaalne deprivatsioon
  • Puudulikkus/häbi
  • Sotsiaalne isolatsioon / võõrandumine
• Kahjustatud autonoomia ja/või toimimine sisaldab nelja skeemi:
  • Sõltuvus/ebakompetentsus
  • Haavatavus kahjule või haigusele
  • Välja arenemata self
  • Läbikukkumine
• Kahjustatud piiride tunnetamine sisaldab kaht skeemi:
  • Õigustunne/grandioossus
  • Ebapiisav enesekontroll ja/või enesedistsipliin
• Teistele suunatus sisaldab kolme skeemi:
  • Allumine/alistumine
  • Enese ohverdamine
  • Kinnitust otsiv/tähelepanu otsiv käitumine
• Liigne valvelolek/inhibitsioon sisaldab nelja skeemi:
  • Negatiivsus/pessimism
  • Emotsionaalne inhibitsioon
  • Ebakindlad standardid/hüperkriitilisus
  • Karistatavus

Skeemide moodid

Skeemide moodid on hetkelised meeleseisundid, mida iga inimene ühel või teisel hetkel kogeb. Skeemi mood koosneb skeemidest ja toimetulekuviisidest. Elusündmused, mis kutsuvad esile negatiivset afekti või halbu mälestusi, kutsutakse skeemimoodide „vallandajateks“. Psühholoogiliselt stabiilsetel inimestel on skeemide moodid mõõdukad ja paindlikud meeleseisundid, mis on kergelt rahustatavad, kuid näiteks isiksusehäire puhul on skeemide moodid tõsisemad ja rigiidsemad, justkui eraldatud ülejäänud isiksusest.

Identifitseeritud skeemide moodid

Young, Klosko ja Weishaar (2003) on jaganud 10 skeemi moodi nelja kategooriasse. Need neli kategooriat on

• lapse moodid,
• düsfunktsionaalsed toimetulekumoodid,
• düsfunktsionaalsed vanema moodid ja
• terve täiskasvanu mood.

Neli lapse moodi on

• haavatav laps,
• vihane laps,
• impulsiivne/mittedistsiplineeritud laps ja
• õnnelik laps.

Kolm düsfunktsionaalset toimetuleku moodi on

• järeleandlik alistuja,
• eemalolev kaitsja,
• ülekompenseerija.

Kaks düsfunktsionaalset vanema moodi on

• karistav vanem ja
• nõudlik vanem.

• Vihane laps tuleneb enamasti ärakasutamisest/ohvriks olemise tundest, mis põhjustab negatiivsust, pessimismi, kadedust ja viha. Seda moodi kogedes võib klient soovida karjuda, lõhkuda asju või vigastada end või teisi. Vihane Laps on raevunud, ärev, frustreeritud, ebakindel, haavatav ja toetusest ilma jäänud.

• Impulsiivse lapse skeemi mood võib sisaldada ainete kuritarvitamist, enese lõikumist, enesetapukatseid, riskeerivate mängude mängimist ja raevu isegi süütute inimeste suunas. Ebaturvaline seksuaalelu, kiired läbimõtlemata otsused ja tujude vaheldumine on selle skeemi moodi iseloomustavateks märksõnadeks. Impulsiivne Laps on mässumeelne ja hoolimatu mood.

• Eemalolev kaitsja põhineb põgenemisel. Sellise skeemi moodiga inimesed tõmbuvad eemale, dissotsieeruvad või võõranduvad mingil moel. Selline käitumine võib olla põhjustatud erinevatest stressifaktoritest. Kui inimene, kes on ebapiisavate oskustega situatsioonis, mis seab talle väga kõrged ootused, võib see vallandada Eemaloleva Kaitsja vastuse moodi. Lühidalt öeldes muutuvad Eemalolevad Kaitsjad eesoleva tajutava ohu ees pigem tuimaks kui kaitsevad ennast.

• Hüljatud laps on mood, milles inimene võib tunda end mingis mõttes puudulikuna, (armastusest) kõrvalejäetuna, üksikuna või „mina terve maailma vastu“ mõtteviisiga. Inimene võib tunda, nagu eakaaslased, sõbrad, pere ja isegi kogu maailm on teda hüljanud. Hüljatud lapse moodi iseloomustavad depressiivsus, pessimism, mittetahetud ja väärtusetuse tunne ning enda iseloomuomaduste lootusetult halvana tajumine. Vahel võib inimene meelega varjata enda tajutud nõrkusi, paistes teistele egoistlik, tähelepanuotsiv, distantne. Inimene võib endale luua nartsissistliku „teise mina“ (alter ego) eesmärgiga varjata oma ebakindlust teiste eest. Hoolimata soovist leida sõpru ja luua kiindumussuhteid võivad need inimesed negatiivse kuvandi tõttu teisi hoopis eemale tõugata.

• Karistavat vanemat on defineeritud kui kliendi uskumust, et ka väiksema eksituse korral väärib ta tõsist karistust. Seda moodi iseloomustavad kurbus, viha, kannatamatus ja hinnangulisus on suunatud nii inimesele endale kui ka teistele. Karistaval vanemal on raske endale andestada ning inimlikke vigu või ebatäiust tunnistada.

• Terve täiskasvanu on mood, mida skeemiteraapia püüab aidata inimesel saavutada. Terve täiskasvanu suudab teha otsuseid, lahendada probleeme, kaaluda enne käitumise sooritamist, on mõõdukalt ambitsioonikas, suudab seada piire, hellitab nii ennast kui ka teisi, suudab luua tervislikke suhteid, võtab vastutust, naudib ja võtab osa erinevatest tegevustest, hoolib enda füüsilisest tervisest ja väärtustab ennast. Selles moodis olev inimene keskendub lootusrikkalt käesolevale hetkele ja püüdleb optimistlikult parema tuleviku suunas. Terve Täiskasvanu annab endale andeks vigu, ei näe end ohvrina, vaid ellujääjana, ning suudab väljendada kõiki emotsioone viisil, mis ei põhjusta talle pidevalt kannatusi.