Parun: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lehekülg asendatud tekstiga '<br />'
P Tühistati kasutaja 90.190.253.14 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss.
Märgis: Tühistamine
1. rida: 1. rida:
{{see artikkel|räägib aadlitiitlist, Afganistani asula kohta vaata artiklit [[Pārūn]].}}
<br />
'''Parun''' ([[ladina keel]]es ''baro'') on Euroopa [[aadlitiitel]], mis jääb [[Feodalism|feodaalses]] hierarhias [[krahv]]ide ja [[Rüütel|rüütlite]] vahele. Paruni naissoost vaste on ''paruness'', paruni maavaldust nimetatakse ''parunkonnaks''.

Sõna ''parun'' tuleneb [[vanaprantsuse keel|vanaprantsuse]] sõnast ''baron'', mille aluseks on [[vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] ja ladina ''(liber) baro'' ('(vaba) mees' või '(vaba) sõdalane'=. [[Inglise keel]]es sulandus sellega [[Vanainglise keel|vanainglise]] ''beorn'' ('aadlimees').

Algselt kuulusid parunid väikefeodaalide hulka, kes polnud küll kuninga asevalitsejad nagu krahvid, kuid võisid olla üpriski võimsad.

[[Inglismaa]]l juurutas parunitiitli [[William Vallutaja]], tõstmaks esile mehi, kes olid talle truudust vandunud. Enne seda oli Inglismaal anglosaksi kuningriikides kuninga kaaslaste tiitliks ''earl'' ('krahv') ning Šotimaal ''thane'' ('[[taan]]'). Samas eristati juba sadakond aastat hiljem suuri ja väikesi paruneid. Suurtele parunitele saadeti eraldi kutsed kuninga nõukokku (millest ajapikku arenes Briti parlamendi [[ülemkoda]]), väikestele läkitati aga üks üldine kutse [[šerif]]ite kaudu. Hiljem võis valitseja luua parunitiitleid kahel viisil: kedagi parlamenti määrates või patendikirjaga. Tänapäeval ei ole parunitiitel enam otseselt maaomandiga seotud. Suurbritannias on parunil õigus kanda krooni, millel on kuus hõbekuuli, mida nimetatakse [[pärl]]iteks (ent mitte kunagi päris pärlid).

Revolutsioonieelsel [[Prantsusmaa]]l võisid aadlikest maaomanikud end paruniteks tituleerida, kuid mitteaadlikud said olla ainult "parunkonna isandad" (''seigneur de la baronnie''). Parunkondi võis vabalt müüa kuni feodalismi kaotamiseni 1789. aastal. Paljud aadlikud kasutasid parunitiitlit [[asendustiitel|asendustiitlina]] tegeliku tiitlikandja perekonnaliikmete jaoks.

Saksamaal vastas parunitiitlile [[vabahärra]] (''Freiherr'').

==Eestis==
[[Pilt:Baron Inflant.jpg|pisi|Balti parunikroon [[heraldika]]s]]
[[Venemaa]]l seati parunitiitel sisse alles [[18. sajand]]il, mil ka Balti kubermangude aadlisuguvõsade esindajad said õiguse ennast paruniks tituleerida. Keiser [[Aleksander II]] ajal anti rida parunitiitleid ka neile aadlikele, kel neid varem polnud. Seetõttu kasutasid parunitiitlit sageli ka suguvõsad, kes tegelikult kandsid varem [[vabahärra]] (''Freiherr'') tiitlit.

Erinevalt vabahärratiitlist tarvitati parunitiitlit ilma partiklita ''von'' (mõningate eranditega).

Kuna Eesti alamaadli seas oli rohkelt just parunitiitli kandjaid, on eesti keeles levinud tava kõnelda "parunitest" ka saksa(keelse) aadli üldnimetusena.

[[Kategooria:Aadlitiitlid]]

Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 21:15

 See artikkel räägib aadlitiitlist, Afganistani asula kohta vaata artiklit Pārūn.

Parun (ladina keeles baro) on Euroopa aadlitiitel, mis jääb feodaalses hierarhias krahvide ja rüütlite vahele. Paruni naissoost vaste on paruness, paruni maavaldust nimetatakse parunkonnaks.

Sõna parun tuleneb vanaprantsuse sõnast baron, mille aluseks on vanaülemsaksa ja ladina (liber) baro ('(vaba) mees' või '(vaba) sõdalane'=. Inglise keeles sulandus sellega vanainglise beorn ('aadlimees').

Algselt kuulusid parunid väikefeodaalide hulka, kes polnud küll kuninga asevalitsejad nagu krahvid, kuid võisid olla üpriski võimsad.

Inglismaal juurutas parunitiitli William Vallutaja, tõstmaks esile mehi, kes olid talle truudust vandunud. Enne seda oli Inglismaal anglosaksi kuningriikides kuninga kaaslaste tiitliks earl ('krahv') ning Šotimaal thane ('taan'). Samas eristati juba sadakond aastat hiljem suuri ja väikesi paruneid. Suurtele parunitele saadeti eraldi kutsed kuninga nõukokku (millest ajapikku arenes Briti parlamendi ülemkoda), väikestele läkitati aga üks üldine kutse šerifite kaudu. Hiljem võis valitseja luua parunitiitleid kahel viisil: kedagi parlamenti määrates või patendikirjaga. Tänapäeval ei ole parunitiitel enam otseselt maaomandiga seotud. Suurbritannias on parunil õigus kanda krooni, millel on kuus hõbekuuli, mida nimetatakse pärliteks (ent mitte kunagi päris pärlid).

Revolutsioonieelsel Prantsusmaal võisid aadlikest maaomanikud end paruniteks tituleerida, kuid mitteaadlikud said olla ainult "parunkonna isandad" (seigneur de la baronnie). Parunkondi võis vabalt müüa kuni feodalismi kaotamiseni 1789. aastal. Paljud aadlikud kasutasid parunitiitlit asendustiitlina tegeliku tiitlikandja perekonnaliikmete jaoks.

Saksamaal vastas parunitiitlile vabahärra (Freiherr).

Eestis

Balti parunikroon heraldikas

Venemaal seati parunitiitel sisse alles 18. sajandil, mil ka Balti kubermangude aadlisuguvõsade esindajad said õiguse ennast paruniks tituleerida. Keiser Aleksander II ajal anti rida parunitiitleid ka neile aadlikele, kel neid varem polnud. Seetõttu kasutasid parunitiitlit sageli ka suguvõsad, kes tegelikult kandsid varem vabahärra (Freiherr) tiitlit.

Erinevalt vabahärratiitlist tarvitati parunitiitlit ilma partiklita von (mõningate eranditega).

Kuna Eesti alamaadli seas oli rohkelt just parunitiitli kandjaid, on eesti keeles levinud tava kõnelda "parunitest" ka saksa(keelse) aadli üldnimetusena.