Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Lossi 36 maja ajalugu: link par R. M. Engelhard
→‎Klubid ja seltsid: link par SÜLEM ehk Sotsioloogia Üliõpilaste Liit
89. rida: 89. rida:
*[[Akadeemilise kommunikatsiooni klubi]]
*[[Akadeemilise kommunikatsiooni klubi]]


*[[SÜLEM ehk Sotsioloogia Üliõpilaste Liit]]
*[[Sotsioloogia Üliõpilaste Liit Eestimaal]] (SÜLEM)


*[[Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts]]
*[[Eesti Sotsiaaltöö Üliõpilaste Selts]]

Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 19:15

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi hoone aadressil Lossi 36, Tartu

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, tuntud lühendatult ka kui ÜTI, on Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduste valdkonna[1] üks instituutidest, kus saab õppida kokku üheksal õppekaval. Ühiskonnateaduste instituut moodustus Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi ning Viljandi Kultuuriakadeemia raamatukogunduse eriala liitmisel. ÜTI alustas tegevust 1. jaanuaril 2014. Instituudi hoone asub aadressil Lossi 36.

Õppekavad

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppekavad 2018. aasta seisuga:[2]

Rakenduskõrgharidusõpe

  • infokorraldus

Bakalaureuseõpe

  • ajakirjandus ja kommunikatsioon
  • infoühiskond ja sotsiaalne heaolu

Magistriõpe:

  • ajakirjanduse ja kommunikatsioon
  • info- ja teadmusjuhtimine
  • sotsioloogia
  • sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika

Doktoriõpe:

  • meedia ja kommunikatsioon
  • sotsioloogia

Juhatus

Ühiskonnateaduste instituudi juhatusse kuulub 2018. aasta seisuga neli liiget. Instituudi juhataja on Margit Keller, asejuhataja õppekorralduse alal on Ragne Kõuts-Klemm ning asejuhataja rahanduse ja planeerimis alal on Avo Trumm. Administratiivjuht on Karin Saarepuu.[2]

Ajalugu

Ühiskonnateaduste instituut on oma tänasel kujul mitmete liitumiste tulemus ning sellise nime all loodud alles 2014. aastal, kuid nende erialade õpetamise ja uurimise ajalugu ulatub aastatesse 1950 (ajakirjandusõpetuse algusaasta Juhan Peegli juhtimisel on 1954) ja 1960 (sotsioloogialabor Ülo Vooglaiuga eesotsas alustas 1966). Ühiskonnateaduste instituut on kujunenud kompetentsikeskuseks, mille erialad ja teadustöö koonduvad kolme peamise teemaklastri ümber: ajakirjandus ja kommunikatsioon; sotsioloogia, sotsiaaltöö ning sotsiaalpoliitika ja infoteadused. Tänapäeval jaguneb see töö üheksa õppekava vahel. Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut on sotsiaalteaduste valdkonna üks suuremaid ning koostööd tehakse nii majandusteadlaste, haridusteadlaste, politoloogide, psühholoogidega kui ka teiste erialadega näiteks humaniora või realia valdkonnast.

Juhan Peegel

Juhan Peegel (19. mai 1919 Saaremaa6. november 2007) oli äärmiselt oluline inimene ÜTI ajaloos. Ta oli Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane, akadeemik, kirjanik ning ühtlasi ka Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna looja.

Juhan Peegel

Juhan Peegli eestvedamisel hakati Tartu Ülikoolis ette valmistama kõrgharidusega ajakirjanikke. Ta asutas ülikooli juurde ajakirjandusosakonna (1976) ja 1979. aastal sai temast ka vastloodud ajakirjanduskateedri juhataja. 1. septembril 1954 avati tema algatusel Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia osakonnas žurnalistika eriharu, kus oli alates 3. kursusest võimalik spetsialiseeruda ka ajakirjandusele. Seda kuupäeva peetaksegi akadeemilise ajakirjandushariduse alguseks Eestis. 1976 aastal asutas Peegel ülikooli juurde ajakirjandusosakonna.[3] Aastast 1987 kuni emeriteerumiseni 1993. aastal jätkas Juhan Peegel sama kateedri juures tööd professor-konsultandina.[4]

Ise alustas Juhan Peegel õpinguid 1946. Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, töötades paralleelselt ajalehe Postimees (1948. aastast Edasi) juures kirjandusliku kaastöötaja ja kultuuriosakonna juhatajana. Ta lõpetas ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal aastal 1951 ja jätkas Edasi toimetuses töötamist. 1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja õppejõud. Ta kaitses kandidaadiväitekirja 1954. aastal ning doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse algusperioodil, 1973. aastal. Sellega sai Juhan Peeglist ka Eesti esimene ajakirjandusdoktoriks. Professorikutse sai ta 1976. aastal ning aasta hiljem valiti ta ka Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks. Aastatel 1964–1967 oli Juhan Peegel ajaloo-keeleteaduskonna dekaan.[4]

Teadlasena on Juhan Peegel uurinud eesti rahvalaulude keelt ja eesti ajakirjanduse ajalugu ning avaldanud, koostanud või toimetanud nendes valdkondades mitmeid põhjapanevaid monograafiaid, kogumikke ja õpikuid. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat "Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides" ja "Eesti vanade rahvalaulude keel". Ta osales ka eesti rahvuseepose “Kalevipoeg” teadusliku väljaande ning eesti rahvalaulude antoloogia väljaandmises. Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud välja näiteks sõjaraamatu "Ma langesin esimesel sõjasuvel", Saaremaast inspireeritud lühiproosakogumikke ja valikkogu "Tuli koduaknas".[4]

1975. aastal sai Juhan Peegel Nõukogude Eesti teaduspreemia, 1979. aastal anti talle Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus.[4]

Juhan Peegel on Tartu linna aukodanik aastast 1999.[4]

23. septembril 2011 otsustas Tartu Ülikooli nõukogu anda peatselt valmiva sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehoone Lossi 36 auditooriumile 215 Juhan Peegli nime. Auditoorium asub endiselt samas majas, praeguses ühiskonnateaduste instituudis.[4]

Lossi 36 maja ajalugu

Toomemäel asuval Lossi 36 hoonel on pikk ning sündmusterohke ajalugu.

Varem aadressil Lossi 36 asunud naistekliinik. (R. Guleke, 1886)

1809–1810 ehitas Johann Wilhelm Krause Toomele väikese kahekorruselise hoone vallivahi ja ülikooli sulaste jaoks. Aastatel 1840–1842 ehitati maja ümber Naistekliinikuks. Projekti autoriks oli Riia kooliarhitekt Heinrich Löwener. Ta lisas eelnevalt ehitatud hoonele vaid tiibehitised ning muutis pisut fassaadi. Peagi kasvas Tartu rahvaarv veelgi ning sünnitusmaja jäi väikeseks. Seetõttu ehitas aastal 1861 arhitekt Carl Rathhaus majale puust juurdeehitise. Uuesti laiendati sünnitusmaja umbes kahekümne aasta pärast, aastatel 1885–1886. Arhitektiks oli seekord Reinhold Guleke, kes naistekliiniku tolleaegse direktori Max Runge ja ehitusmeister Friedrich Hübbe plaane aluseks võttes tegi majale kahekordse tellistest juurdeehitise. Alumisel korrusel oli 150 kuulajale ettenähtud auditoorium, üleval olid operatsioonisaalid ja palatid. Aastatel 1911–1913 tehti sünnitusmaja veel kord ümber (Suur, 1968).[5] Arhitekt Rudolf-Morits Engelhard lõi majale selle välimuse Müncheni modernismi vaimus (Salupere, 2004).[6] Hoone säilitas oma välimus aastani 2008, mil maja hakati renoveerima ning ümber ehitama Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna jaoks. 8. veebruaril 2012 avatud ligi 4800-ruutmeetrisesse õppehoonesse kolis osa sotsiaal- ja haridusteaduskonnast, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut, riigiteaduste instituut, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut ja Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž. Majas on 12 auditooriumi, viis seminariruumi ning tipptasemel varustusega raadio- ja telestuudio.[7]

Raamatukogu

Sotsiaalteaduste raamatukogu loodi endise ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi, sotsiaal- ja haridusteaduskonna ja Euroopa Kolledži raamatukogude ühendamisel 2012. aasta jaanuaris ning asub hetkel Lossi 36 hoone kolmandal korrusel.

Raamatukogus leidub kirjandust näiteks ajakirjanduse, avalikkussuhete, kommunikatsiooni, sotsioloogia, sotsiaalpoliitika, sotsiaaltöö, riigiteaduste (sh Euroopa Liidu temaatika), avalik halduspsühholoogia, pedagoogika ja ajaloo valdkondadest. [8] Kohapeal on kasutatavad üliõpilastööd, teatmekirjandus, statistilised materjalid ja meediauuringud. Raamatukogus on võimalus kasutada arvutit, teha koopiaid, printida ja skaneerida.

Koostöö

Ühiskonnateaduste instituut teeb koostööd paljude organisatsioonide, ettevõtete, liitude ja ühingutega, sealhulgas ministeeriumide ja muude riigiasutustega.

Instituudi teadlased on oluliselt panustanud seaduste ja riiklike arengudokumentide koostamisse ja riigi jaoks oluliste alus- ja rakendusuuringute kavandamisse, läbiviimisse ja tulemuste analüüsimisse. Ühist teadustööd tehakse ka Eesti Rahva Muuseumi, Inimõiguste Instituudi ja erasektorist näiteks AS Cyberneticaga. Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse raames on instituudil ka pikaajaline koostööleping Kaitseministeeriumi ja selle haldusalasse kuuluvate asutustega.

Tihe koostöö toimub ka meediaväljaannete ja -ettevõtetega, mis on ühtlasi üliõpilastele praktikabaasideks. Samuti kuuluvad instituudi koostööpartnerite sekka meediavaldkonnas tegutsevad liidud ja organisatsioonid, näiteks Eesti Meediakoolitajate LiitNoorte Meediaklubi ning kommunikatsioonibürood.

Ühistööd tehakse ka mitmete liitude ja MTÜdega, näiteks vabaühenduste liiduga (EMSL), naistevarjupaikade organisatsioonide, SA Naisteühenduste Ümarlaua, Living for Tomorrow inimkaubanduse organisatsiooni ning Seksuaaltervise Liidu ja Tartu Laste Tugikeskusega.

Lisaks tehakse paljude organisatsioonidega koostööd kursuste raames. Strateegiapraktika aines teevad tudengid igal õppeaastal kommunikatsioonistrateegia reaalsele organisatsioonile. Projektipraktika kursusel teeb aga iga tudeng individuaalselt ühele organisatsioonile konkreetse projekti (üritustesari, publikatsioon, konverents jne).

Instituudil toimub koostöö ka mitmete teiste kõrgkoolidega. Bakalaureuseastmes on lisaks Tartu Ülikooli pakutavatele ainetele võimalik täiendada oma teadmisi ka Balti Filmi- ja Meediakoolist ja Tartu Kõrgemast Kunstikoolist.[9]

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus

Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskus (SJKK) loodi 2014. aasta jaanuaris TÜ ühiskonnateaduste instituudi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös, vastamaks Kaitseministeeriumi vajadusele täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas.

Kompetentsi koondamine ja loomine toimub kolmel põhiteljel: demograafiliste ja sotsiaalsete muutuste seire ja prognoos; tervis ja füüsiline võimekus ning kaitsetahe, moraal ja valmisolek. SJKK tegevuse tulemina on Kaitseministeeriumil, Kaitseväel, Kaitseliidul ja Kaitseressursside Ametil võimalik parandada ja kohandada oma tegevust seoses inimressursiga lähtuvalt kogutud ja analüüsitud informatsioonist.

SJKK panustab õppe-, teadus- ja arendustegevusse riigikaitse inimfaktoriga seonduva jätkusuutlikkuse valdkonnas. SJKK tegevuse tulem on pikal perioodil kriitiliselt oluline nii riigikaitse kui ka julgeoleku valdkondadele ning vajalik sisend Eesti kaitsevõime arendamisele.[10]

Klubid ja seltsid

Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid, mis toovad kokku instituudi akadeemilise personali, vilistlased, üliõpilased ja kõik teised huvilised. Vilistlastele ning töötavatele praktikutele on klubid ja seltsid suurepäraseks võimaluseks end erialase diskussiooniga kursis hoida ning regulaarselt akadeemilises keskkonnas kokku saada ja mõtteid vahetada. Üliõpilastele pakuvad klubid ja seltsid huvitavat erialast õppetöövälist kogemust ja tegevust.

Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis tegutsevad klubid ja seltsid: [11]

Vilistlased

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane, ajakirjanik Mart Juur
Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane, ajakirjanik Vahur Kersna

Vilistlased osalevad instituudi traditsioonilistel üritustel nagu õppeaasta avaaktus, rebaste tutvumisõhtu, rebaseks löömine, jõulupidu, kevadgrill, konverentsid jpm.

ÜTI vilistlaste hulgas leidub:

Viited

  1. "Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkond".
  2. 2,0 2,1 "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kodulehekülg". Vaadatud 29.09.18. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |Kasutatud= (juhend)
  3. Peeter Vihalemm (2012). "Alguses oli Juhan". Tartu: Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Juhan Peegel". Tartu linna kodulehekülg. Vaadatud 02.10.2018.
  5. Suur, A. (1968). Toomemägi. Tallinn: Eesti Raamat. Lk lk 43–45.
  6. Salupere, M. (2004). Tuhandeaastane Tartu – nooruse ja heade mõtete linn. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk lk 80–81.
  7. Mets, R. (06.02.2012). "Tartu Postimees. Tartu Ülikool avab sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone". Tartu Postimees. Vaadatud 30.09.2018.
  8. "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kohuleht".
  9. "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Koostöö".
  10. "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. SJKK".
  11. "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Klubid, seltsid". Vaadatud 14.11.2018.
  12. "Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koduleht. Vilistlased".

Välislingid