Tallinna saksa teater: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
P link par (+ masintoim) using AWB
5. rida: 5. rida:
Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater ''Revaler Liebhaber Theater''.
Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater ''Revaler Liebhaber Theater''.


Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa keeles ''Revaler Theater''), aastast 1860 nime ''Tallinna Linnateater'' (saksa keeles ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 nime '''Tallinna saksa teater'''.<ref name="EE"/> 1910. aastal valmis teatri uus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt 5.
Teater kandis aastast 1809 nime ''Tallinna Teater'' (saksa keeles ''Revaler Theater''), aastast 1860 nime ''Tallinna Linnateater'' (saksa keeles ''Revaler Stadttheater'') ja aastast 1910 nime '''Tallinna saksa teater'''.<ref name="EE"/> 1910. aastal valmis teatri uus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt 5.


1939. aastal asus teater ''[[Umsiedlung]]i'' käigus täies koosseisus ümber okupeeritud [[Poola]]sse ja jätkas tegevust [[Lodz]]is.<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr 17, lk 7.</ref> Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].
1939. aastal asus teater ''[[Umsiedlung]]i'' käigus täies koosseisus ümber okupeeritud [[Poola]]sse ja jätkas tegevust [[Lodz]]is.<ref>Tallinna saksa teater Lodzis. [[Rahvaleht]], 20. jaanuar 1940, nr 17, lk 7.</ref> Teatrihoone Tallinnas omandas [[Eesti Draamateater]].


==Arhitektuur==
==Arhitektuur==
[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavaid saksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning oleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]t kui ka [[ooper]]it.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>
[[Tallinna Saksa Teatri Selts]] vajas uut hoonet, mis mahutaks [[Tallinn]]as elavaid saksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning oleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii [[draama]]t kui ka [[ooper]]it.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21</ref>


Uue maja saamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt "Ein vierblättiges Kleeblatt" ('Neljaleheline ristikhein'),<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd aastatel 1909–1910.<ref>20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>
Uue maja saamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus [[Peterburi]] arhitektide [[Nikolai Vassiljev]]i (1875-1958) ja [[Aleksei Bubõr]]i (1876-1919) projekt "Ein vierblättiges Kleeblatt" ('Neljaleheline ristikhein'),<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.</ref> mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks [[Berliin]]i [[Hebbeli teater|Hebbeli teatri]] (arhitekt [[Oskar Kaufmann]], valminud 1908). Ehitusmeister [[Friedrich Hübbe]] juhtimisel kestsid tööd aastatel 1909–1910.<ref>20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref>


Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon:<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>
Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele [[juugend]]stiilile ehk [[rahvusromantism]]ile, millele on omane seest-välja projektsioon:<ref name="Raam, Villem 1993">Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.</ref>


Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]], kelle loomingut leiab ka interjööridest).<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>
Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.<ref name="Raam, Villem 1993"/> Esi[[fassaad]]i ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud [[juugend]]likud reljeefsed figuurid (autor [[Riia]] skulptor [[August Volz]], kelle loomingut leiab ka interjööridest).<ref>20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.</ref> Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile [[Eduard Poland]].<ref>- et, Kodumaalt - [[Näitelava]], nr 2, 1910</ref>


Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]],<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.</ref> mis pidi rõhutama, et tegemist on Tallinna teatriga, mis on ühtlasi saksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad ka vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.
Sujuvavormilise [[frontoon]]i keskel on barokselt reljeefne [[Tallinna vapp]],<ref name="Raam, Villem 1993"/> mis pidi rõhutama, et tegemist on Tallinna teatriga, mis on ühtlasi saksa teater.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.</ref> Esifassaadi ilmestavad ka vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.


1955. aastal tehtud juurdeehitused järgivad hoone üldist vormi,<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.</ref> kuigi [[interjöör]]idest püüti [[juugend]]vorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980. aastatel taastati [[juugend]]stiil ja algne plaanilahendus interjöörides.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.</ref>
1955. aastal tehtud juurdeehitused järgivad hoone üldist vormi,<ref>Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.</ref> kuigi [[interjöör]]idest püüti [[juugend]]vorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980. aastatel taastati [[juugend]]stiil ja algne plaanilahendus interjöörides.<ref>Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.</ref>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
29. rida: 29. rida:
*[[Eduard Berent]]
*[[Eduard Berent]]
*[[Eesti Draamateater]]
*[[Eesti Draamateater]]
*[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 1/3, kus [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks [[August von Kotzebue]].
*[[Lai tänav (Tallinn)|Lai tänav]] 1/3, kus [[1784]]. aastal alustas hoones tegevust esimene Tallinna asjaarmastajate teater, rajajaks [[August von Kotzebue]].


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 20. jaanuar 2019, kell 15:34

Tallinna saksa teater. Foto aastast 1910.
Tallinna saksa teatri hoone endisel Jaani tänaval (saksa keeles Johannisstrasse) Tallinnas

Tallinna saksa teater (saksa keeles Revaler Deutsches Theater) oli aastatel 1795–1939 Tallinnas vaheaegadega tegutsenud teater, ühtlasi esimene kutseline teater Eestis.[1]

Teatri eelkäija oli aastatel 1784–1792 tegutsenud harrastusteater Revaler Liebhaber Theater.

Teater kandis aastast 1809 nime Tallinna Teater (saksa keeles Revaler Theater), aastast 1860 nime Tallinna Linnateater (saksa keeles Revaler Stadttheater) ja aastast 1910 nime Tallinna saksa teater.[1] 1910. aastal valmis teatri uus hoone, praeguse aadressiga Pärnu mnt 5.

1939. aastal asus teater Umsiedlungi käigus täies koosseisus ümber okupeeritud Poolasse ja jätkas tegevust Lodzis.[2] Teatrihoone Tallinnas omandas Eesti Draamateater.

Arhitektuur

Tallinna Saksa Teatri Selts vajas uut hoonet, mis mahutaks Tallinnas elavaid saksa teatrihuvilisi (kogu linna elanikkonnast moodustasid sakslased 10%) ning oleks samas oma sisuliselt lahenduselt võimalikult universaalne ja võimaldaks etendada nii draamat kui ka ooperit.[3]

Uue maja saamiseks korraldatud rahvusvahelisele arhitektuurivõistlusele laekus kokku 61 kavandit Saksamaalt, Austriast, Soomest ja Venemaalt, võitjaks osutus Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljevi (1875-1958) ja Aleksei Bubõri (1876-1919) projekt "Ein vierblättiges Kleeblatt" ('Neljaleheline ristikhein'),[4] mis vastas tellijate soovile ja seadis eeskujuks Berliini Hebbeli teatri (arhitekt Oskar Kaufmann, valminud 1908). Ehitusmeister Friedrich Hübbe juhtimisel kestsid tööd aastatel 1909–1910.[5]

Valminud rustikaalse kivihoone eksterjööris vahelduvad klombitud paekivi pinnad sileda krohviga, stiililt vastab see põhjamaisele juugendstiilile ehk rahvusromantismile, millele on omane seest-välja projektsioon:[6] hoone eksterjöör peab jälgima siseruumide paigutust ja neile vabalt järgi andma.[7]

Kõik fassaadid on liigendatud ja plastilised, punastest tellistest katusepindu ilmestavad madalad tornikesed. Nurkades olevaid ümareendeid, millesse on paigutatud trepikojad, katavad sujuvad tornikiivrid.[6] Esifassaadi ilmestavad kolm vertikaalset, läbi korruste kulgevat aknariba, mille vahele on paigutatud juugendlikud reljeefsed figuurid (autor Riia skulptor August Volz, kelle loomingut leiab ka interjööridest).[8] Esimesed 25 dekoratsiooni maalis teatrile Eduard Poland.[9]

Sujuvavormilise frontooni keskel on barokselt reljeefne Tallinna vapp,[6] mis pidi rõhutama, et tegemist on Tallinna teatriga, mis on ühtlasi saksa teater.[10] Esifassaadi ilmestavad ka vertikaalselt ovaalseks venitatud aknad välimistes äärtes.

1955. aastal tehtud juurdeehitused järgivad hoone üldist vormi,[11] kuigi interjööridest püüti juugendvorme kaotada nii palju kui võimalik. Uue remondi käigus 1980. aastatel taastati juugendstiil ja algne plaanilahendus interjöörides.[12]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 EE 12. köide, 2003: 562.
  2. ↑ Tallinna saksa teater Lodzis. Rahvaleht, 20. jaanuar 1940, nr 17, lk 7.
  3. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 21
  4. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 23.
  5. ↑ 20. sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  6. ↑ 6,0 6,1 6,2 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 174.
  7. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 43.
  8. ↑ 20.sajandi Tallinna arhitektuurijuht. Toimetaja Karin Hallas-Murula. Tallinn : Eesti Arhitektuurimuuseum, 2002, lk 51.
  9. ↑ - et, Kodumaalt - Näitelava, nr 2, 1910
  10. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010, lk 55.
  11. ↑ Raam, Villem. Eesti Arhitektuur 1, Tallinn. Tallinn : Valgus, 1993, lk 175.
  12. ↑ Hallas-Murula, Karin. Eesti Draamateater. Ehituslugu ja arhitektuur. – Eesti Draamateatri Maja 100. Tallinn : Eesti Draamateater, 2010.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_saksa_teater&oldid=5198103"