Jossif Brodski: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[File:Joseph Brodsky 1988.jpg|thumb|Jossif Brodski (1988)]] |
[[File:Joseph Brodsky 1988.jpg|thumb|Jossif Brodski (1988)]] |
||
'''Jossif Aleksandrovitš Brodski''' ('''Joseph Brodsky'''; [[24. mai]] [[1940]] – [[28. jaanuar]] [[1996]]) oli juudi päritolu vene-ameerika venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist. [[1987]]. aastal sai ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. Brodski eelistas oma eesnime inglispärast kuju Joseph, et vältida assotsiatsioone [[Jossif Stalin]]iga. |
'''Jossif Aleksandrovitš Brodski''' ('''Joseph Brodsky'''; [[24. mai]] [[1940]] [[Peterburi|Leningrad]] – [[28. jaanuar]] [[1996]] [[New York]]) oli juudi päritolu vene-ameerika venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist. [[1987]]. aastal sai ta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]]. Brodski eelistas oma eesnime inglispärast kuju Joseph, et vältida assotsiatsioone [[Jossif Stalin]]iga. |
||
Ta saadeti Nõukogude Liidust välja [[1972]]. aastal. Ta asus elama [[USA|USA-]]sse ja sai [[1980]]. aastal Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. |
Ta saadeti Nõukogude Liidust välja [[1972]]. aastal. Ta asus elama [[USA|USA-]]sse ja sai [[1980]]. aastal Ameerika Ühendriikide kodakondsuse. |
||
Redaktsioon: 19. jaanuar 2019, kell 23:41
Jossif Aleksandrovitš Brodski (Joseph Brodsky; 24. mai 1940 Leningrad – 28. jaanuar 1996 New York) oli juudi päritolu vene-ameerika venekeelne luuletaja ja ingliskeelne esseist. 1987. aastal sai ta Nobeli kirjandusauhinna. Brodski eelistas oma eesnime inglispärast kuju Joseph, et vältida assotsiatsioone Jossif Staliniga.
Ta saadeti Nõukogude Liidust välja 1972. aastal. Ta asus elama USA-sse ja sai 1980. aastal Ameerika Ühendriikide kodakondsuse.
Teosed eesti keeles
- Jossif Brodski, "Türanniast". Inglise keelest tõlkinud Barbi Pilvre. "Avakõne Williamsi kolledžis 1984". Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva – Looming 1988, nr 10, lk 1373–79
- Joseph Brodsky, "Täiel määral mitte keegi" (kolm esseed). Inglise keelest tõlkinud Juhan Kristjan Talve ja Kersti Unt. Loomingu Raamatukogu 1991, nr 27/28
- Joseph Brodsky, "Koguja rõõm" (esseed). Koostanud ja järelsõna "Brodsky esseistika": Mihhail Lotman; tõlkinud Joel Sang jt. Sari "Avatud Eesti raamat", Vagabund, Tallinn 1996, 280 lk
- Joseph Brodsky, "Visand"; "Hirm"; "Viiuldaja romanss"; "Varga romanss" (luuletused). Vene keelest tõlkinud Ott Arder – Looming 1999, nr 3, lk 323–325
- Jossif Brodski, "Atlantise lähistel. Valik luuletusi". Loomingu Raamatukogu 2018/10-11. Tõlkinud Maria-Kristiina Lotman.
Kirjandus
- "Kohus Jossif Brodski üle". Üles kirjutanud Frida Vigdorova. Tõlkinud Anna Veršik; toimetuse järelmärkus – Vikerkaar 1989, nr 9, lk 77–87
- Ülo Tuulik, "Giordano Bruno põletamine. Poliitiline novell" (Brodski kohtuprotsessi üleskirjutuse põhjal) – Poliitika 1990, nr 6, lk 97–103
- Doris Kareva, "Luuletaja aeg" – Kultuurileht 9. 02. 1996, lk 2–3 ja D. Kareva raamatus "Tähendused", 2007, lk 86–93
- Hellar Grabbi, "Brodski teekond loorberipärjani" – H. Grabbi raamatus "Tulgu uus taevas: mõtteid viiekümnest kirjanikust", Virgela, Tallinn 1999, lk 217–223
- Mihhail Lotman, "Pistriku talvekarje: esseid Joseph Brodsky poeetikast ja surmast". Osa teksti vene keeles. Varrak, Tallinn 2005, 156 lk
- Arne Merilai, "Vene luule geenius" (M. Lotmani "Pistriku talvekarje" arvustus) – Eesti Ekspress / Areen 25. mai 2006, nr 21, lk B12 ja A. Merilai raamatus "Õnne tähendus. Kriitilisi emotsioone 1990–2010", Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2011, lk 29–31
- Mihhail Lotman, "Pistriku talvekarje: esseed Joseph Brodsky poeetikast ja surmast". Luuletused vene keelest tõlkinud Mihhail Lotman ja Maria-Kristiina Lotman. Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tallinn 2013, 288 lk
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse