Absoluutne nulltemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Absoluutne null temperatuur on kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud, st. aine molekulid on liikumatud.
Absoluutne null temperatuur on kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud, st. aine molekulid on liikumatud.


[[Termodünaamika kolmas seadus|Termodünaamika kolmanda seaduse]] kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale.
Absoluutne nullpunkt on põhimõtteliselt saavutamatu vastavalt [[Termodünaamika III seadus|termodünaamika kolmandale printsiibile]], ehki absaluutselle nullile on võimalik jõuda kuitahes lähedale me ei saavuta seda.


Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn [[Absoluutne temperatuur|absoluutset temperatuuri]], mida [[mõõtmine|mõõdetakse]] [[Kelvini skaala]]l [[kelvin]]ites (K).
Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn [[Absoluutne temperatuur|absoluutset temperatuuri]], mida [[mõõtmine|mõõdetakse]] [[Kelvini skaala]]l [[kelvin]]ites (K).

Redaktsioon: 17. veebruar 2007, kell 08:08

Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. See tähendab seda, et kõik soojusvõnkumiste vabadusastmed on põhiolekus.

Absoluutne null temperatuur on kui aineosakeste (molekulide) korrapäratu soojuslik liikumine on täielikult lakanud, st. aine molekulid on liikumatud.

Termodünaamika kolmanda seaduse kohaselt on absoluutne nullpunkt põhimõtteliselt saavutamatu, kuigi sellele võib jõuda kui tahes lähedale.

Absoluutsest nullist hakatakse arvestama nn absoluutset temperatuuri, mida mõõdetakse Kelvini skaalal kelvinites (K).

Absoluutne null on 0 K ehk –273,15 °C või –273,16 °C Celsiuse skaalal.

Absoluutse temperatuuri mõiste võttis kasutusele 1848. aastal William Thomson (lord Kelvin).