Eksam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. jaanuar 2019, kell 23:20

Eksam (ladina examen 'läbikatsumine, uurimine') on teadmiste, oskuste ja vilumuste kontrollimine ning hindamine^[1]. Sageli seostatakse eksameid õppeasutustega, nt koolidega.

Pidevast hindamisest erinevalt annab eksam õpitulemuste koondhinnangu.

Eksami sooritajat nimetatakse eksaminandiks ja eksami korraldajat või hindajat eksamineerijaks. Eksaminand vastab eksamineerija esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult või teeb mingi praktilise töö^[1]. Kulude kokkuhoiuks ja eksmineerija isikust vähem sõltuva hindamistulemuse saamiseks kasutatakse ka valikvastustega teste. Valikvastustega eksameid on kerge arvuti abil korraldada. Näiteks kasutati juba 1965(?). aastal Tallinnas liikluseksamil lihtsamat elektrilist eksamimasinat, kus tuli kümnele küsimusele valida õige vastus nelja valikvastuse seast. Enne eksamimasina kasutusele võtmist pidi eksaminand märkima õiged vastused ristiga 8x8 ruudustikus. Eksami vastuste kontrollimisel kasutati trafaretti (ehk šablooni), mis kujutas endast plaati, kus õigete vastuste kohal olid augud. See plaat asetati täidetud vastuste lehele. Nii oli kerge märgata, mis küsimustele oli õigesti vastatud.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 TEA entsüklopeedia 6. köide, 2011.

[TEA-1] 1,0 ^1,1 TEA entsüklopeedia 6. köide, 2011.

[1]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 [[Pidev hindamine|Pidevast hindamisest]] erinevalt annab eksam õpitulemuste koondhinnangu.
-Eksami sooritajat nimetatakse '''eksaminandiks''' ja eksami läbiviijat või hindajat '''eksamineerijaks'''. Eksaminand vastab eksamineerija esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult või sooritab mingi praktilise töö<ref name="TEA"/>.  Kulude kokkuhoiuks ja eksmineerija isikust vähem sõltuvate tulemuste saamiseks hakati kasutama    valikvastustega teste.
+Eksami sooritajat nimetatakse '''eksaminandiks''' ja eksami korraldajat või hindajat '''eksamineerijaks'''. Eksaminand vastab eksamineerija esitatud küsimustele kas suuliselt või kirjalikult või teeb mingi praktilise töö<ref name="TEA"/>. Kulude kokkuhoiuks ja eksmineerija isikust vähem sõltuva hindamistulemuse saamiseks kasutatakse ka valikvastustega teste.
-Selliste testide abil eksamineerimist on lihtne arvuti abil läbi viia ja näiteks liikluseksamil kasutati juba 1965(?) aastal Tallinnas lihtsamat elektrilist eksami masinat kus tuli valida kümnele küsimusele õige vastus 4 vastuse variandi seast. Enne masina kasutusele võtmist pidi [[eksaminand]] märkima õiged vastused ristiga 8x8 ruudustikus ja  [[eksamineerija]] kasutas kontrolliks trafaretti. See tähendab plaati mille asetas vastuste lehele ja  kus õigete vastuste kohal olid augud. Nii oli kerge märgata kas kõik vastused on õiged.
+Valikvastustega eksameid on kerge arvuti abil korraldada. Näiteks kasutati juba 1965(?). aastal Tallinnas liikluseksamil lihtsamat elektrilist eksamimasinat, kus tuli kümnele küsimusele valida õige vastus nelja valikvastuse seast. Enne eksamimasina kasutusele võtmist pidi [[eksaminand]] märkima õiged vastused ristiga 8x8 ruudustikus. Eksami vastuste kontrollimisel kasutati trafaretti (ehk šablooni), mis kujutas endast plaati, kus õigete vastuste kohal olid augud. See plaat asetati täidetud vastuste lehele. Nii oli kerge märgata, mis küsimustele oli õigesti vastatud.
 == Viited ==
 {{Viited|allikad=