New Yorgi osariik: erinevus redaktsioonide vahel
P robot Adding: pms:New York (stat federal) |
Ott Toomet (arutelu | kaastöö) →Ajalugu: üldist |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted [[indiaanlased|indiaanlastega]] suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke [[Euroopa]]st tulnud [[nakkushaigus]]tesse. |
Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted [[indiaanlased|indiaanlastega]] suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke [[Euroopa]]st tulnud [[nakkushaigus]]tesse. |
||
Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner [[Peter Stuyvesant]] Niewe Amsterdami linna, ja seega ka kogu koloonia, vastupanuta üle. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks [[18. sajand]]i esimesel poolel, siis näiteks [[Albany]] (endine fort Oranje) oli veel [[1750. aastad|1750-tel]] hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu veel [[19. sajand]]i alguses. |
|||
| ⚫ | |||
Eeskätt tänu New Yorgi linnale haaras koloonia omale olulise osa Ameerika ja Euroopa vahelisest kaubandusest. |
|||
Iseseisvussõda möödus osariigile suuremate lahinguteta inglise okupatsiooni all. |
|||
| ⚫ | |||
New Yorgi osariik oli [[19. sajand]]il oluline tööstus- ja finantskeskus. Tööstuslik areng jätkus [[1950. aastad|1950teni]] ja hakkas siis tasapisi taanduma. Osariik jäi rahvaarvu poolest alla [[California]]le ning [[1994]] ka [[Texas]]ele. Tööstuse liikumine nn. [[Sunbelt]]i ning teistesse riikidesse mõjus eriti raskelt osariigi kesk- ja põhjaosale. Ka [[1990. aastad|1990te]] kiire tõusu aastatel töökohtade arv kohati vähenes. |
|||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
Redaktsioon: 16. veebruar 2007, kell 22:37
| New Yorgi osariik | |
|---|---|
|
| |
|
inglise State of New York | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 141 205 km² | |
| Elanikke: 19 254 600 (2005) | |
| Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
| Pealinn: Albany | |
 |
.png)
New York on Ameerika Ühendriikide osariik 1788. aastast alates.
Osariigi suurim linn on New York.
Ajalugu
Eurooplased kaardistasid praeguse New Yorgi osariigi piirkonna 17. sajandi alguses seoses Henry Hudsoni retkega praegust Hudsoni jõge mööda üles. Retk sai teoks Hollandi Ida-India Kompanii kulul ja nii muutus piirkond Hollandi kolooniaks keskusega Nieuwe Amsterdam praeguse New Yorgi linna koha peal. Koloonia tegeles peamiselt karusnahakaubandusega, ajapikku kasvas põllumajanduse tähtsus. Esimesed ümberasujad saabusid kolooniasse 1625.
1664 vallutasid koloonia inglased. Tähtsamad hollandikeelsed kohanimed asendati ingliskeelsetega, s.h. sai Nieuwe Amsterdamist New York City.
Koloonia esimestel aastakümnetel olid suhted indiaanlastega suhteliselt rahumeelsed. Uusasukaid oli vähe ning karusnahakaubandus põhines kohapealt ostatavatel nahkadel. Eurooplaste arvu kasvades hakati aga indiaanlastega üha rohkem suhtlema jõupositsioonilt ning sagenesid konfliktid kariloomade pärast. Lisaks suri palju kohalikke Euroopast tulnud nakkushaigustesse.
Inglased hõivasid Uus-Hollandi koloonia 1664. Mõistes vastupanu asjatust, andis kuberner Peter Stuyvesant Niewe Amsterdami linna, ja seega ka kogu koloonia, vastupanuta üle. Hollandi kultuur jäi aga veel pikaks ajaks oluliseks. Kui New Yorgi linn muutus ingliskeelseks 18. sajandi esimesel poolel, siis näiteks Albany (endine fort Oranje) oli veel 1750-tel hollandikeelne. Üksikutes maakohtades pidas hollandi keel vastu veel 19. sajandi alguses.
Eeskätt tänu New Yorgi linnale haaras koloonia omale olulise osa Ameerika ja Euroopa vahelisest kaubandusest.
Iseseisvussõda möödus osariigile suuremate lahinguteta inglise okupatsiooni all.
Tohutu tõuke osariigi arengule andis Erie kanal (valmis 1825). Kanal ühendas osariigi läänepiiril asuva Buffalo Albanyga ja võimaldas niiviisi palju odavamalt kaupu läbi kogu osariigi vedada. Suurem tagamaa aitas New Yorgi linnal omakorda muutuda USA suurimaks sadamaks.
New Yorgi osariik oli 19. sajandil oluline tööstus- ja finantskeskus. Tööstuslik areng jätkus 1950teni ja hakkas siis tasapisi taanduma. Osariik jäi rahvaarvu poolest alla Californiale ning 1994 ka Texasele. Tööstuse liikumine nn. Sunbelti ning teistesse riikidesse mõjus eriti raskelt osariigi kesk- ja põhjaosale. Ka 1990te kiire tõusu aastatel töökohtade arv kohati vähenes.
Kirjandus
- Milton M. Klein (ed), The Empire State: A History of New York, Cornell University Press, Ithaca/London 2001