Mesiputk: erinevus redaktsioonide vahel

Mesiputk
	; Myrrhis odorata
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Sarikalaadsed Apiales;
Sugukond	Sarikalised Apiaceae;
Perekond	Mesiputk;
Liik	Mesiputk;
Binaarne nimetus
	Myrrhis odorata; L.

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 14. jaanuar 2019, kell 15:27

Mesiputk (Myrrhis odorata L.) on taimeliik sarikaliste sugukonnast mesiputke perekonnast.

Mesiputk on mitmeaastane rohttaim, mis on tuntud oma aniisi meenutava lõhna tõttu. Taimi kasutatakse kulinaarias ja meditsiinis.

Taime kasvukohad

Mesiputke looduslik levikuala asub Kesk- ja Lõuna-Euroopas, mujal kasvatatakse teda aedades. Kasvukohtadeks on tavaliselt poolvarjulised mägimetsad.^[1]

Botaaniline kirjeldus

Mesiputk on paksu tumepruuni juurega taim. Vars on 50–120 cm pikkune, püstakas ja ribiline. Lehed on üsna suured, kujult kolmelisulgjad ning pehmekarvased. Katki hõõrumisel eraldub aniisi lõhna. Õied on valged ja moodustavad 8–10 karvase kiirega liitsarika. Viljad on 2–2,5 cm pikkused, valminult pruunikasmustad, läikivad. Õitseb juunist juulini.^[2] Vajab kasvuks niisket ja viljakat mulda.^[3]

Keemiline koostis

Viljad sisaldavad 0,9% eeterlikku õli, mille põhikomponent on anetool, mis annab aniisilõhna. Viljades leiduvad ka kumariinid, flavonoidid, rasvane õli. Lehtedes on kuni 0,45% eeterlikku õli, samuti C-vitamiini, karoteene, suhkruid, glütsürrisiini.^[4]

Droog

Droogiks kasutatakse kõiki taimeosi: vars, juur, lehed, seemned. Lehti korjatakse, kui nad ei ole veel täielikult avatud (aprillist juunini), pärast seda neid kuivatatakse pimedas ja hästi ventileeritavas ruumis. Mesiputke juuri korjatakse varakevadel või hilissügisel: välja kaevatud juured pestakse ning kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis. Tehtud toorainet säilitatakse aasta jooksul.^[1]

Kasutamine

Rahvameditsiinis

Euroopa riikides kasutatakse mesiputke seedimist parandava, palavikku alandava, pearinglusvastase, tuberkuloosi raviva ning verepuhastuse vahendina kurnatuse puhul. Samuti on taimel spasmolüütiline toime ning see parandab röga eraldumist bronhiidi ja trahheiidi puhul. Mesiputke kasutatakse ka veterinaarias.^[4]

Kulinaarias

Värskete lehtedega maitsestatakse magustoite, suppe ja salateid. Ebaküpseid seemneid lisatakse köögiviljasalatitesse.^[4]

Viited

[W3Qmq-1] 1,0 ^1,1 http://ltravi.ru/organy-dyhaniya/mirris-dushistaya.html

[eseis-2] ttp://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/3913.html

[p7wuz-3] ttp://www.belena.biz/k/k24.htm

[8VRth-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 https://www.greeninfo.ru/grassy/myrrhis_odorata.html/Article/_/aID/5352

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 11. rida: / 11. rida: @@
 |selts=[[Sarikalaadsed]]  ''Apiales''
 |sugukond=[[Sarikalised]] ''Apiaceae''
-|perekond=Mesiputk|liik='''Mesiputk'''
+|perekond=[[Mesiputk (perekond)|Mesiputk]]
+|liik='''Mesiputk'''
 |binaarne=''Myrrhis odorata''
 |binaarse_autor=[[Carl von Linné|L.]]
@@ 23. rida: / 24. rida: @@
 == Taime kasvukohad ==
-Mesiputke looduslik [[levikuala]] asub [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]s, mujal kasvatatakse teda aedades. Kasvukohtadeks on tavaliselt poolvarjulised mäemetsad.<ref name="W3Qmq" />
+Mesiputke looduslik [[levikuala]] asub [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Lõuna-Euroopa]]s, mujal kasvatatakse teda aedades. Kasvukohtadeks on tavaliselt poolvarjulised mägimetsad.<ref name="W3Qmq" />
 == Botaaniline kirjeldus ==
-Mesiputk on taime paksuga ja tumepruuni juurega.
+Mesiputk on paksu tumepruuni juurega taim. Vars on 50–120 cm pikkune, püstakas ja ribiline.
+Lehed on üsna suured, kujult kolmelisulgjad ning pehmekarvased. Katki hõõrumisel eraldub aniisi lõhna.
-Vars on 50–120 cm pikkusega, püstakas ja ribiline.
+Õied on valged ja moodustavad 8–10 karvase kiirega [[liitsarikas|liitsarika]].
-Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga.
+Viljad on 2–2,5 cm pikkused, valminult pruunikasmustad, läikivad. Õitseb juunist juulini.<ref name="eseis" /> Vajab kasvuks niisket ja viljakat mulda.<ref name="p7wuz" />
-Õied on peenikesed, valged. Liitsarikas 8–10 karvase kiirega.
-Viljad 2–2,5 cm pikad, valminult pruunikasmustad, läikivad. Õitseb juunist juulini. Vajab kasvuks niisket ja viljakat mulda.<ref name="p7wuz" />
 == Keemiline koostis ==
-Viljad sisaldavad 0,9% eeterlikku õli, mille põhikomponent on anetool, mis annab [[aniis|aniisi]]<nowiki/>lõhna. Samuti viljades on leitud kumariinid, [[flavonoid|flavonoidid]], rasvane õli. Lehtedes on kuni 0,45% eeterlikku õli, C-vitamiin, [[karoteen|karoteen]], [[suhkur|suhkur]], glütsürrisiin.<ref name="8VRth" />
+Viljad sisaldavad 0,9% eeterlikku õli, mille põhikomponent on [[anetool]], mis annab [[aniis|aniisi]]<nowiki/>lõhna. Viljades leiduvad ka [[kumariin]]id, [[flavonoid]]id, rasvane õli. Lehtedes on kuni 0,45% eeterlikku õli, samuti [[C-vitamiin]]i, [[karoteen]]e, [[suhkur|suhkruid]], [[glütsürrisiin]]i.<ref name="8VRth" />
 [[Fail:Myrrhis_odorata_fruits,_Roomse_kervel_vruchten.jpg|vasakul|pisi|Viljad]]
 == Droog ==
-Droogiks kasutatakse kõiki taimeosi:[[vars]], [[juur]], lehed, seemned. Lehti korjatakse, kui nad ei ole veel täielikult avatud (aprillist juunini), pärast seda neid kuivatatakse pimedas ja hästi ventileeritavas ruumis. Mesiputke juuri korjatakse varakevadel või hilissügisel: kaevatakse, pestakse ja kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis. Tehtud toorainet säilitatakse aasta jooksul.<ref name="W3Qmq" />
+Droogiks kasutatakse kõiki taimeosi: [[vars]], [[juur]], [[leht|lehed]], [[seeme|seemned]]. Lehti korjatakse, kui nad ei ole veel täielikult avatud (aprillist juunini), pärast seda neid kuivatatakse pimedas ja hästi ventileeritavas ruumis. Mesiputke juuri korjatakse varakevadel või hilissügisel: välja kaevatud juured pestakse ning kuivatatakse hästi ventileeritavas ruumis. Tehtud toorainet säilitatakse aasta jooksul.<ref name="W3Qmq" />
 == Kasutamine ==
 === Rahvameditsiinis ===
-Euroopa riikides kasutatakse mesiputke seedimist parandava, palavikku alandava, pearinglusvastase, tuberkuloosi raviva, [[ammendumine|ammendumisel]] ja verepuhastuse vahendina. Samuti taimel on spasmolüütik toime, mis parandab röga eraldumist bronhiidi ja trahheiidi puhul. Mesiputke kasutatakse ka veterinaarias.<ref name="8VRth" />
+Euroopa riikides kasutatakse mesiputke seedimist parandava, palavikku alandava, pearinglusvastase, tuberkuloosi raviva ning verepuhastuse vahendina kurnatuse puhul. Samuti on taimel spasmolüütiline toime ning see parandab röga eraldumist bronhiidi ja trahheiidi puhul. Mesiputke kasutatakse ka veterinaarias.<ref name="8VRth" />
 === Kulinaarias ===
@@ 52. rida: / 52. rida: @@
 <ref name="p7wuz">http://www.belena.biz/k/k24.htm</ref>
 <ref name="8VRth">https://www.greeninfo.ru/grassy/myrrhis_odorata.html/Article/_/aID/5352</ref>
+<ref name="eseis">http://eseis.ut.ee/efloora/Eesti/species/3913.html</ref>
 }}