Pendel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Viimane redaktsioon: 11. jaanuar 2019, kell 13:39

Pendel on raskusjõu mõjul võnkuv keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada punktmassina, siis on tegemist matemaatilise pendliga. Väikese võnkeamplituudi korral on pendli võnkumissagedus määratud pendli pikkuse ja asukoha raskuskiirendusega.

Pendleid kasutatakse kellades, seismomeetreis, gravimeetreis, mitmesugustes mõõteseadmeis. Pendli võnkumist uuris Galileo Galilei 17. sajandi alguses. Sellest ajast kuni 1930. aastateni tugines ajamõõdusüsteem pendli võnkumisel.

Vabalt võnkuv pendel säilitab oma võnkumistasandi. Seda kasutas Jean Bernard Léon Foucault 1851. aastal Maa pöörlemise demonstreerimiseks. Ta riputas 67-meetrise pendli Pariisi Panthéoni kupli alla. Selle pendli võnkumistasand pöördus hoone suhtes 360° 32 tunniga. Hiljem on hakatud niisugust pendlit nimetama Foucault' pendliks.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Redaktsioon: 9. september 2017, kell 19:22 redigeeri Nimelik (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 6195 muudatust →‎Vaata ka ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 11. jaanuar 2019, kell 13:39 redigeeri eemalda MirkoM (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 3017 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
1. rida:		1. rida:
			[[Fail:Simple Pendulum Oscillator.gif\|pisi\|Matemaatilise pendli võnkumine]]
	'''Pendel''' on raskusjõu mõjul võnkuv keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada punktmassina, siis on tegemist [[matemaatiline pendel\|matemaatilise pendliga]]. Väikese võnkeamplituudi korral on pendli võnkumissagedus määratud pendli pikkuse ja asukoha raskuskiirendusega.		'''Pendel''' on raskusjõu mõjul võnkuv keha. Lihtsaim pendel on venimatu niidi või kerge varda otsa riputatud massiivne keha. Kui seda keha saab käsitada punktmassina, siis on tegemist [[matemaatiline pendel\|matemaatilise pendliga]]. Väikese võnkeamplituudi korral on pendli võnkumissagedus määratud pendli pikkuse ja asukoha raskuskiirendusega.