Sekund: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 8. jaanuar 2019, kell 11:04

See artikkel räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata sekund (geomeetria); intervalli kohta muusikas vaata sekund (muusika).

Sekund on SI-süsteemi põhiühikute hulka kuuluv mõõtühik aja mõõtmiseks. Sekundi tähis on s.

Sõna ’sekund’ tuleb ladina keele väljendist pars minuta secunda (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – pars minuta prima – on minut).

Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 minutit ehk 1/3600 tundi (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).

Definitsioon

Sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub ¹³³Cs (tseesium-133) aatomi põhioleku kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodiga (temperatuuril 0 K).

Nii defineeris rahvusvahelise aatomiaja sekundi 1967. aastal XIII Vihtide ja Mõõtude Peakonverents. Põhiolekus on ergastatud aatomi energianivoode peenstruktuur määratud aatomituuma magnetmomendi ja elektronide magnetvälja vastastikmõjuga. Üleminek ühelt nivoolt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav kiirgus) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. Tingimus T = 0 K väljendab seda, et aatomile ei mõju välised väljad.

Aatomiaja sekund ehk aatomisekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Kaks astronoomi USA observatooriumist USNO ja kaks astronoomi Teddingtoni (Inglismaa) uurimisasutusest National Physical Laboratory määrasid aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel.

Defineerimise ajalugu

Kuni 1956. aastani defineeriti sekundit Maa pöörlemise kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast (60 s × 60 min × 24 h = 86 400 sekundit).

1956. aastal defineeris Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee sekundi Maa tiirlemise kaudu ümber Päikese ühel kindlal epohhil, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut määratleda. Maa liikumist kirjeldati Newcombi päikesetabelite järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi J1900 jaoks 18. ja 19. sajandil tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal. (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)

Niiviisi defineeritud efemeriidisekund on 1/31556925,9747 troopilise aasta keskmisest pikkusest epohhil J1900 (Juuliuse kalendri järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00). Selle definitsiooni ratifitseeris XI Vihtide ja Mõõtude Peakonverents (1960).

Vaata ka

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{See artikkel|räägib ajaühikust; nurga- ja kaareühiku kohta vaata [[sekund (geomeetria)]]; intervalli kohta muusikas vaata [[sekund (muusika)]].}}
-'''Sekund''' ([[lühend]] '''s''') on [[SI-süsteem]]i [[SI-süsteemi põhiühikud|põhiühik]]ute hulka kuuluv [[mõõtühik]] [[aja mõõtmine|aja mõõtmiseks]].
+[[Pilt:Clock-pendulum.gif|pisi|125px|Sekundise taktiga pendelkell]]
-Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 [[minut]]it ehk 1/3600 [[tund]]i.
+'''Sekund'''  on [[SI-süsteem]]i [[SI-süsteemi ühikud|põhiühikute]] hulka kuuluv [[mõõtühik]] [[aja mõõtmine|aja mõõtmiseks]]. Sekundi tähis on s.
-==Definitsioon==
-Sekund on [[definitsioon|defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuurinivoo]] vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga.
+Sõna ’sekund’ tuleb [[ladina keel]]e väljendist ''pars minuta secunda'' (sõna-sõnalt: osa väike teine) ehk (tunni) teine väike osa (esimene väike osa – ''pars minuta prima'' – on [[minut]]).
-Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]. Põhioleku all mõistetakse [[magnetväli|magnetvälja]] puudumist. Aatomiaja sekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud efemeriidiaja sekundiga. Nimelt määrasid kaks astronoomi [[USA]] [[observatoorium]]ist [[USNO]] ja kaks astronoomi [[Teddington]]i ([[Inglismaa]]) uurimisasutusest ''[[National Physical Laboratory]]'' aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel. Nad määrasid [[Kuu]] [[orbitaalliikumise]] Maa suhtes, millest sai tuletada Päikese [[näiv liikumine|näiva liikumise]] [[aatomkell]]aga mõõdetava aja kaudu.
+Igapäevases ajaarvestuses on sekund 1/60 [[minut]]it ehk 1/3600 [[tund]]i (1 s = 1/60 min = 1/3600 h).
+==Definitsioon==
+Sekund on [[definitsioon|defineeritud]] [[ajavahemik]]una, mis võrdub <sup>133</sup>[[Tseesium|Cs]] ([[tseesium]]-133) [[aatom]]i [[põhiolek]]u kahe [[ülipeenstruktuur]]inivoo vahelisele üleminekule vastava [[kiirgus]]e 9 192 631 770 [[võnkeperiood]]iga (temperatuuril 0 [[Kelvin|K]]).
+Nii defineeris [[rahvusvaheline aatomiaeg|rahvusvahelise aatomiaja]] sekundi [[1967]]. aastal XIII [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]]. Põhiolekus on [[ergastatud olek |ergastatud]] aatomi energianivoode peenstruktuur määratud aatomituuma [[magnetmoment |magnetmomendi]] ja [[elektron]]ide [[magnetväli |magnetvälja]] vastastikmõjuga. Üleminek ühelt nivoolt teisele (aatomi loomulik „vibratsioon“ ja vastav [[kiirgus]]) toimub igale aatomiliigile omase kindla sagedusega. Tingimus ''T'' = 0 K väljendab seda, et aatomile ei mõju välised väljad.
-'''Sekundi''' all võidakse mõista ka <math>\frac{1}{86400}</math> [[täheööpäev]]a ehk 0,997 269 566 sekundit.
+Aatomiaja sekund ehk aatomisekund on ekvivalentne 1954. aastal defineeritud [[efemeriidiaeg |efemeriidiaja]] sekundiga. Kaks astronoomi [[USA]] [[observatoorium]]ist [[USNO]] ja kaks astronoomi [[Teddington]]i ([[Inglismaa]]) uurimisasutusest ''[[National Physical Laboratory]]'' määrasid aastatepikkuse töö tulemusega seose tseesiumiaatomi sageduse (aja standardi) ja efemeriidisekundi vahel.
-===Defineerimise ajalugu===
-Kuni [[1956]]. aastani defineeriti sekundit [[Maa (planeet)|Maa]] [[Maa pöörlemine|pöörlemise]] kaudu kui 1/86400 [[keskmine päikeseööpäev|keskmisest päikeseööpäev]]ast.
+==Defineerimise ajalugu==
-. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Komitee]] X [[kaalude ja mõõtude peakonverents]]i ([[1954]]) volitusel sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se kindlal [[epohh (astronoomia)|epohh]]il, sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja [[standard]]it määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[Newcombi päikesetabelid|Newcombi päikesetabelite]] järgi, mis annavad Päikese liikumise valemi epohhi [[J1900]] jaoks [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tehtud [[astronoomilised vaatlused|astronoomiliste vaatluste]] põhjal.
+Kuni [[1956]]. aastani defineeriti sekundit [[Maa (planeet)|Maa]] [[Maa pöörlemine|pöörlemise]] kaudu kui 1/86400 keskmisest päikeseööpäevast (60 s × 60 min × 24 h = 86 400 sekundit).
+. aastal defineeris [[Rahvusvaheline Vihtide ja Mõõtude Komitee]] sekundi [[Maa tiirlemine|Maa tiirlemise]] kaudu ümber [[Päike]]se ühel kindlal [[epohh (astronoomia)|epohhil]], sest Maa pöörlemist ei peetud enam piisavalt ühtlaseks, et selle kaudu aja mõõtühikut  määratleda. Maa liikumist kirjeldati [[Newcombi päikesetabelid|Newcombi päikesetabelite]] järgi, mis annavad ümber Päikese liikumise valemi epohhi [[J1900]] jaoks [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il tehtud astronoomiliste vaatluste põhjal.  (Epohhiks nimetatakse astronoomias ajahetke, mille kohta on määratud koordinaadid astronoomilistel kaartidel.)
-Efemeriidisekund on defineeritud kui 1/31556925,9747 [[troopiline aasta|troopilisest aasta]] keskmisest pikkusest epohhil [[J1900]].
+Niiviisi  defineeritud [[efemeriidiaeg |efemeriidisekund]] on 1/31556925,9747 [[troopiline aasta |troopilise aasta]] keskmisest pikkusest epohhil J1900 ([[Juuliuse kalender |Juuliuse kalendri]] järgi 1900. aasta 1. jaanuaril kell 00.00.00).  Selle definitsiooni ratifitseeris XI [[Vihtide ja Mõõtude Peakonverents]] ([[1960]]).
-Selle definitsiooni [[ratifitseeriminr|ratifitseeris]] XI [[kaalude ja mõõtude peakonverents]] ([[1960]]). Viide aastale [[1900]] ei tähenda, et tegemist oleks 86 400 sekundit kestva keskmise päikeseööpäeva epohhiga, vaid see on 31 556 925,9747 sekundit kestva [[efemeriidiaeg|efemeriidiaja]] troopilise aasta epohh. Efemeriidiaeg defineeriti ajamõõduga, mis viib [[taevakeha]]de vaadeldud [[asend]]id kooskõlla [[Newtoni mehaanika|Newtoni mehaanikaga]].
 ==Vaata ka==
+*[[Maailmaaeg]]
 *[[Liigsekund]]
-*[[Herts]]
 {{SI-süsteemi ühikud}}

v r SI-süsteem
Põhiühikud	Amper • Kandela • Kelvin • Kilogramm • Meeter • Mool • Sekund
Tuletatud ühikud	Bekrell • Celsiuse skaala • Džaul • Farad • Grei • Henri • Herts • Katal • Kulon • Luks • Luumen • Njuuton • Oom • Paskal • Radiaan • Siimens • Siivert • Steradiaan • Tesla • Vatt • Veeber • Volt