Pihkva: erinevus redaktsioonide vahel
P soome-ugri rahvad |
new photo |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
| asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast |
| asendikaart = Venemaa/Pihkva oblast |
||
}} |
}} |
||
[[Pilt: |
[[Pilt:Pskov asv07-2018 Kremlin aerial1.jpg|thumb|270px|Vaade Pihkva [[kreml]]ile Velikaja jõelt]] |
||
'''Pihkva''' (esialgselt ''Pleskov'', vene Псков, saksa ''Pleskau'', läti ''Pleskava, Pliskava'') on [[linn]] [[Venemaa]]l [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] [[alamjooks]]ul. Ta on [[Pihkva oblast]]i keskus. |
'''Pihkva''' (esialgselt ''Pleskov'', vene Псков, saksa ''Pleskau'', läti ''Pleskava, Pliskava'') on [[linn]] [[Venemaa]]l [[Velikaja jõgi|Velikaja jõe]] [[alamjooks]]ul. Ta on [[Pihkva oblast]]i keskus. |
||
Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 17:36
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2008) |
| Pihkva | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 95,5 km² | ||
| Elanikke |
209 840 (2017)[1]  | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 57° 49′ N, 28° 20′ E | ||
  | |||
Pihkva (esialgselt Pleskov, vene Псков, saksa Pleskau, läti Pleskava, Pliskava) on linn Venemaal Velikaja jõe alamjooksul. Ta on Pihkva oblasti keskus.
Ajalugu
Pikemalt artiklis Pihkva ajalugu
Pihkva piirkonna esimesteks asukateks olid arvatavalt soome-ugri hõimud. 7. sajandil saabus Velikaja basseini idaslaavlaste hulka kuulunud krivitšite hõim. Nende asula kujunes hiljem linnaks.[viide?]
Pihkva on Venemaa vanimaid linnu. Pihkvat on esmakordselt mainitud 903. aastal, kui vene kroonikates kirjutati, et Kiievi suurvürstile Igorile toodi Pihkvast Olga-nimeline naine.[viide?] Arheoloog Sergei Beletski on aga seisukohal, et legendi järgi juba 862. aastal Truvori poolt rajatud Irboska asula all tuleb tegelikult mõista Pihkvat. Igal juhul sai Pihkvast piirkonna suurim viikingiaegne keskus, mis kontrollis Narva jõelt Velikaja kaudu Polotskisse suundunud Idatee haru.[2]
Kiievi-Vene riigis oli Pihkva Pihkva vürstiriigi keskus, kuid sõltus Novgorodi vürstiriigist.
13. sajandil toimunud sõjakäikude ajal ründasid Pihkvat ja Novgorodi korduvalt Muinas-Eesti väed ja aastal 1215 vallutasid Pihkva ajutiselt eestlased Lembitu juhtimisel[viide?].
14.–16. sajandini oli Pihkva linn iseseisva Pihkva vabariigi (Псковская вечевая республика) pealinn. Pihkva oli oluliseks punktiks kaubateel Vana-Liivimaalt Novgorodi ja Moskva suurvürstiriiki.
Samal ajal ehitati Pihkvasse Pihkva Kreml, mille katus hävis osaliselt 2010. aasta aprillis tulekahjus, kannatada said ka Vlasjevskaja torn ja Rõbnitskaja torn[3]
- Pikemalt artiklis Pihkva vürstiriik, Novgorodi vabariik
1510. aastal vallutasid linna moskoviidid ning liitsid Pihkvamaa ja Novgorodimaa Moskva suurvürstiriigiga.
1562–1582. aastal toimunud Vene-Poola sõjas piiras aastatel 1581–1582 Pihkvat 50 000-meheline Poola-Leedu sõjavägi Stefan Batory juhtimisel, kuid ei suutnud Pihkva kindlust vallutada.
Venemaa keisririigis oli Pihkva, Pihkva kubermangu kubermangulinn.Oluline kaubanduskeskus,1914.a. saavutuseks oli näiteks linna oma elektrijaam ja elektritrammiliin.
Aastatel 1918–1920 toimunud Eesti Vabadussõja ajal Maipealetungi käigus vallutasid 25. mail 1919 Pihkva Eesti väed ning andsid seejärel üle linna kaitsmise Punaarmee eest Loodearmee väekoondistele Stanisław Bułak-Bałachowiczi juhtimisel. 25. augustil 1919 langes linn jälle Punaarmee kätte.
Teise maailmasõja ajal oli Pihkva 9. juulist 1941 kuni 23. juulini 1944 Saksa vägede poolt okupeeritud.
Muu
Pihkvas paikneb ka Venemaa Föderatsiooni õhudessantvägede 76. kaardiväe õhudessantdiviis, kõnekeeles Pihkva dessantdiviis.
Elanike arv
- 200 000 (2005)
- 197 000 (2006)
- 194 600 (1. septembril 2007)[4]
- 194 200 (2008)
- 193 000 (2009)
- 191 800 (2010)
Sõpruslinnad
Viited
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/doc_2017/bul_dr/mun_obr2017.rar
- ↑ Mauri Kiudsoo (2016). Viikingiaja aarded Eestist: Idateest, rauast ja hõbedast. Lk 12–14
- ↑ Pihkva kremlis hävis põlengus kahe torni katus ERR, 28. aprill 2010
- ↑ Естественная убыль населения Пскова сократилась на 35%
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pihkva |
 |
Vikisõnastiku artikkel: Pihkva |