Erinevus lehekülje "Krokodillilised" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
[[PIlt:Caiman crocodilus Tropicario 2.JPG|pisi|Krokodill- ehk prillikkaiman]]
 
Krokodilliliste kehapikkus varieerub 1–1,5 meetrist (liigid ''[[Paleosuchus]]'' ja ''[[Osteolaemus]]'') kuni 7-meetrise [[harikrokodill]]ini, kes kaalub kuni 2000 kg. Hilis-kriidiajastul elas aga liik ''[[Deinosuchus]]'', kes kasvas kuni 11 meetrini <ref name="lt58g" /> ja kaalus 3450 kg <ref name="bite" />. Esineb ka sooline dimorfism – isased on suuremad kui emased.<ref name="Grigg326" /> Kuigi ninamikud ja hambad on liigiti erinevad, on nende keha üldmorfoloogia siiski sarnane.<ref name="bite" /> Nad on suured, [[sisalik]]u<nowiki/>sarnase kehaehitusega. Nende [[ninamik]] on lamenenud ja saba on [[vertikaaltasapind|vertikaalselt]] kokku surutud.<ref name="Grigg326" /> Jäsemed on neil pisikesed; eesjäsemetel on 5 varvast, mille vahel ei ole üldse või on väga vähe ujunahka, kuid tagajäsemetel on 4 ujunahkadega varvast ja lisaks viienda varba [[rudiment]].<ref name="Kelly70" /> [[Skelett]] sarnaneb [[tetrapoodid]]e skeletiga, kuigi [[kolju]], [[vaagen]] ja roided on spetsialiseerunud<ref name="Grigg326" />; roietel olevad [[konksjätke]]d võimaldavad [[rinnak]]ul kollapseeruda sügavale sukeldumise korral ning vaagen suudab toetada suuri toiduobjekte, mis on söödud<ref name="biology" /> või mahutada rohkem õhku kopsudesse.<ref name="Carrier" /> Mõlemal sool on kloaak, avaus saba tüve juures, kuhu suunduvad kokku nii kuseteed, sugujuhad kui seedetrakt.<ref name="Grigg326" /> Isastel asub kloaagis ka [[peenis]] ning emastel [[kliitor]].<ref name="FFp4k" /> [[Testis]]ed ja [[munasari|munasarjad]] asuvad [[neer]]ude ligidal.<ref name="33aNw" />
 
Silmad, kõrvad ja ninasõõrmed asuvad krokodillilistel pea pealisküljel ning see võimaldab neil saaki varitsedes enamiku oma kehast vee alla peita.<ref name="Firefly" /> Eredas valguses tõmbavad nende silma[[pupill]]id kokku peeneks triibuks, kuid pimedas muutuvad täielikult [[sõõr]]jaks. Selline [[kohastumus]] on tüüpiline loomadele, kes peavad jahti pimedas. Krokodillilistel on silmas ka [[läikepiige]] (''tapetum lucidum''), mis parandab nägemist hämaras.<ref name="Kelly70" /> Nägemine on neil õhu käes üsna hea, kuid vee all nõrgeneb tugevasti.<ref name="61pwN" /> Kõrva [[trummikile]]d on kaitstud klappidega, mida saab lihaste abil avada ja sulgeda.<ref name="Grigg335" />
 
Nende kõrvad on kohastunud kuulma nii õhu käes kui ka vee all<ref name="Grigg335" /> ning on võrreldav lindude ja mitmete imetajate kuulmisega.<ref name="kI9MW" /> Neil on hästi arenenud lõhna- ja maitse elundkond<ref name="Grigg335" /> ning hästi arenenud kolmiknärvi abil suudavad nad tajuda vibratsioone vees vibratsioone, mida võib tekitada potentsiaalne saakloom.<ref name="NzWj0" /> Kui krokodill on tervenisti vee all katab nende silma [[pilkkile]], mis laseb neil vee all silmi lahti hoida ja näha. Lisaks eritab pilkkilel olev nääre soolast nõret, mis hoiab silma puhtana. Kui loom tuleb veest välja ja keha on kuivanud, siis paistab see nõre justkui "pisarad".<ref name="Kelly70" /> Keel suus ei ole suus vabalt liikuv ning seda hoiab paigal voltunud [[membraan (anatoomia)|membraan]].<ref name="biology" /> Kuigi krokodilliliste [[aju]] on suhteliselt väike on nad siiski suutelised rohkemaks õppimiseks kui ülejäänud roomajad.<ref name="OUCYo" /> Neil ei ole küll [[häälepael]]u nagu imetajatel ning [[laulukõri]] nagu lindudel<ref name="UyIUo" />, kuid siiski on nad võimelised häälitsema vibreerides kolme klappi oma [[hingetoru]]s.<ref name="uoyBO" />
 
===Liikumine===
470

muudatust

Navigeerimismenüü