Sõrve poolsaar: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 01:22

Sõrve poolsaar on suur poolsaar Eestis Saaremaa edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on Sõrve säär.

Poolsaare keskosas asub Sõrve kõrgustik, mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad luitestikud (Viieristil jm), rannavallid ja madalad pangad (Kaugatoma, Ohessaare).

Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad Viieristi looduskaitseala ja Ohessaare maastikukaitseala.

Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad jugapuu, tuhkpihlakas, luuderohi.

Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal 1234 nimekujul Sworve. Ajaloolised nimed on Simpernes ja полуостров Симпернес.

1941. aastal mobiliseeriti Punaarmeesse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.^[1] Oktoobris 1941 ja oktoobris-novembris 1944 olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv Salme vald oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.^[2]

1944. aasta novembris evakueerisid sakslased sõjategevuse eest Sõrvest Saksamaale umbes 3000 sõrulast.^[3]

Sõrve poolsaare põhjaosas paiknes Salme vald ja lõunaosas Torgu vald.

Sõrve poolsaare elanikke nimetatakse sõrulasteks.

Vaata ka

Sörvemaa Pärimuse Selts

Viited

↑ Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.
↑ Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.
↑ http://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/

Välislingid

[1] Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.

[2] Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.

[3] ttp://www.saartehaal.ee/2014/10/28/sorves-meenutati-70-aasta-tagust-sundevakueerimist-fotod-ja-video/

[1]

[2]

[3]

@@ 2. rida: / 2. rida: @@
 '''Sõrve poolsaar''' on suur [[poolsaar]] [[Eesti]]s [[Saaremaa]] edelaosas. Selle pindala on umbes 180 km², pikkus umbes 32 km ja laius kuni 10 km. Sõrve poolsaare lõunapoolseim koht on [[Sõrve säär]].
 [[Pilt:Sorve saar.JPG|pisi|[[Sõrve tuletorn]] poolsaare lõunatipus [[Sõrve säär]]el.]]
-Poolsaare keskosas asub [[Sõrve kõrgustik]], mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad [[luitestik]]ud ([[Viieristi]]l jt), rannavallid ja madalad [[pank (geoloogia)|pangad]] ([[Kaugatoma pank|Kaugatoma]], [[Ohessaare pank|Ohessaare]]).
+Poolsaare keskosas asub [[Sõrve kõrgustik]], mille kõrgus on kuni 36,6 m. Kõrgustiku nõlvad on meri murrutanud astanguteks. Poolsaare rannikul paiknevad [[luitestik]]ud ([[Viieristi]]l jm), rannavallid ja madalad [[pank (geoloogia)|pangad]] ([[Kaugatoma pank|Kaugatoma]], [[Ohessaare pank|Ohessaare]]).
 Sõrve poolsaare osa territooriumi on kaitse all. Seal asuvad [[Viieristi looduskaitseala]] ja [[Ohessaare maastikukaitseala]].
@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Poolsaar on kaetud metsadega. Kasvavad [[harilik jugapuu|jugapuu]], [[tuhkpihlakas]], [[luuderohi]].
-Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] (''Sworve''). Ajaloolised nimetused (''Simpernes, полуостров Симпернес'').
+Esimest korda on Sõrve poolsaart mainitud aastal [[1234]] nimekujul ''Sworve''. Ajaloolised nimed on ''Simpernes'' ja полуостров Симпернес.
 . aastal mobiliseeriti [[Punaarmee]]sse 240 Sõrve meest, kellest tuli tagasi 82 ja langes 154.<ref>Salme Sõjaveteranide Klubi dokumentidest.</ref> Oktoobris [[1941]] ja oktoobris-novembris [[1944]] olid Sõrve poolsaarel rasked lahingud. Sõrve poolsaarel asuv [[Salme vald]] oli sõjas kõige enam kannatada saanud piirkond Eestis.<ref>Eesti rahva kannatuste aasta. 1943.</ref>