Uus-Meremaa: erinevus redaktsioonide vahel
| 89. rida: | 89. rida: | ||
===Pinnamood=== |
===Pinnamood=== |
||
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Põhjasaare |
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo, kus paikneb ka kõrgeim tipp [[Ruapehu|Mount Ruapehu]] (2797 m) ning riigi suurim järv [[Taupo järv|Taupo]]. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. |
||
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, millest kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. |
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, millest kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. |
||
Redaktsioon: 5. jaanuar 2019, kell 00:19
 | See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2007) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Uus-Meremaa | |
 | |
| Riigihümn |
God Defend New Zealand God Save The Queen |
|---|---|
| Pealinn | Wellington |
| Pindala | 268 680 km² |
| Ametlikud keeled | inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel |
| Rahvaarv | 4 242 048 (2013)[1] |
| Rahvastikutihedus | 15,8 in/km² |
| Kuninganna | Elizabeth II |
| Kindralkuberner | Jerry Mateparae |
| Peaminister | Jacinda Ardern |
| Iseseisvus | 26. september 1907 |
| SKT | 119,2 miljardit USA dollarit (2010)[2] |
| SKT elaniku kohta | 28 000 USA dollarit[2] |
| Rahaühik | dollar (NZD) |
| Ajavöönd | maailmaaeg +12 |
| Tippdomeen | .nz |
| ROK-i kood | NZL |
| Telefonikood | 64 |
Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Ta paikneb veepoolkera keskme lähedal.
Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas Põhjasaarel ja Lõunasaarel. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.
Uus-Meremaa kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime Aotearoa ('pika valge pilve maa').
Uus-Meremaa valdusse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antarktikas).
Uus-Meremaa, Hawaii ja Lihavõttesaar moodustavad antropoloogide sõnul nn Polüneesia kolmnurga.
Uus-Meremaa eripärasus seisneb juba tema geograafilises asendis. Suurim naaber Austraalia on loodes u 1500 km kaugusel. Lähimad naabrid põhjas on Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga.
Piir
Uus-Meremaa majandusvöönd (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem.
Loodus
Mõõtmed, saared ja rannajoon
Pikemalt artiklis Uus-Meremaa saared
Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km².[3] Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast.
Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune.
Väiksemate asustatud saarte seas on Stewarti saar (Rakiura), Waiheke saar, Aucklandi Hauraki lahes; Great Barrier Hauraki lahest idas ning Chathami saared, mida moriorid nimetavad Rēkohu. Uus-Meremaale kuuluvad ka Bounty saared, Kermadeci saared jt.
Riigi põhiosa on pikliku kujuga. Selle pikkus on üle 1600 km.
Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km.
Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina.
Geoloogiline ehitus
- Pikemalt artiklis Zealandia
Uus-Meremaa moodustab osa Vaikse ookeani tulerõngast.
Aluspõhja vanima osa moodustavad fossiilidega kihid Ordoviitsiumist Juurani koos kristalliliste kiltade, gneisside ja magmakivimitega. Juura ja Ülem-Kriidi vahel need kihid kurdusid tugevalt.
Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid Ülem-Kriidist Tertsiaarini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus samaaegselt vulkaanilise aktiivsuse algusega.
Kõige nooremad on lamedad Kvaternaari kihid.
Tegevvulkaanid, maavärinad ja geisrid annavad tunnistust jätkuvatest tektoonilistest liikumisest maakoores.
Pinnamood
Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel kulgevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud Tararua (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), Ruahine (Mangaweka, 1733 m), Raukumara (Hikurangi, 1755 m). Suuremat osa saare keskosast hõlmab vulkaaniline platoo, kus paikneb ka kõrgeim tipp Mount Ruapehu (2797 m) ning riigi suurim järv Taupo. Saare lääneranniku läheduses on lumemütsiga kustunud vulkaan Mount Egmont (Taranaki, 2518 m). Ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud.
Lõunasaar on saartest suurim. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas Lõuna-Alpid (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 üle 3000 m kõrgust tippu, millest kõrgeim on Aoraki ehk Mount Cook (3724 m). Saare lõunaosas on pikki sügavaid fjorde ja mägedevahelisi kitsaid orge. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel.
Lõuna-Alpid ja nende tekitatud vihmapilved on selgelt nähtavad Lõunasaarel.
Vahelduv maastik on populaarne koht televisiooniprogrammide ja filmide tegemiseks, näiteks "Sõrmuste isand" ja "Viimane samurai".
Veestik
Järved
Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on Taupo järv (616 km²).
Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on Te Anau, Wakatipu ja Wanaka järv.
Joad
Sutherlandi joastiku kõrgus on 580 m.
Liustikud
Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120 m kõrgusel. Pikim liustik Tasmani liustik on 29 km pikkune.
Kliima
Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja Ida-Austraalia hoovuse toodud suhteliselt soojad veed.
Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0 °C ega tõuse ka üle 30 °C. Sademed on aastaringsed. Ainult kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris.
Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi.
Läänepiirkondades on juuli keskmine õhutemperatuur umbes 10 °C, lõuna ja põhja vahel suurt erinevust ei ole. Tuulealustes idapiirkondades on külmem, näiteks Christchurchis on keskmine temperatuur 5 °C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20 °C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem.
Aasta keskmine sademete hulk on läänepiirkondades 1000–1500 mm, tuulepealsetel nõlvadel ja nende lähedal isegi üle 2000 mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000 mm. Linnadest on kõige kuivem Christchurch (640 mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem.
Haldusjaotus
Uus-Meremaa on jaotatud 16 piirkonnaks (region).
2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 ringkonda (district) ning eraldi Auckland ja Chathami saared. Aucklandi ja Nelsoni linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes.
Rahvastik
2010. aastal elas Uus-Meremaal 4 393 500 inimest.[4]
2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% Uus-Meremaa elanikest sündinud välismaal.[5]
Sündimuse üldkordaja on 2011. aasta hinnangul 13,68 promilli ja suremuse üldkordaja 7,15 promilli.[2]
86% Uus-Meremaa elanikkonnast elab linnades.[2]
Suuremad linnad
| Koht | Linn | Elanike arv (2010)[6] |
|---|---|---|
| 1 | Auckland | 1 354 900 |
| 2 | Christchurch | 390 300 |
| 3 | Wellington | 389 700 |
| 4 | Hamiltoni linnapiirkond | 203 400 |
| 5 | Napier-Hastingsi linnapiirkond | 124 400 |
| 6 | Tauranga | 120 000 |
| 7 | Dunedin | 116 600 |
| 8 | Palmerston North | 81 600 |
| 9 | Nelson | 59 800 |
| 10 | Rotorua | 55 900 |
Majandus
Uus-Meremaal on kaasaegne arenenud majandus, mille SKT oli 2010. aastal 119,2 miljardit dollarit.[2]
Uus-Meremaa 2010. aasta SKT inimese kohta oli 28 722[7] või teistel andmetel 28 000 USA dollarit.[2] Elustandardeid on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas inimarengu indeks (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal[viide?].
Uus-Meremaa on riik, mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.[viide?]
Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. Aastal 1973 liitus Ühendkuningriik Euroopa Liiduga ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka teised tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise majanduskriisini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.
2010. aastal oli töötuse määr 6,5%.[2]
|
|
Eksport
Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on:[2]
- piimatooted;
- liha;
- puit ja puidutooted;
- kala;
- masinad.
Uus-Meremaa tähtsamad ekspordipartnerid on Austraalia 23,36%, USA 9,64%, Hiina 9,21%, Jaapan 7,1%, Suurbritannia 4,21% (2009).[2]
Import
Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on:[2]
- masinad ja varuosad;
- sõidukid (sealhulgas lennukid);
- nafta;
- elektroonika;
- tekstiilid;
- plastid.
Uus-Meremaa tähtsamad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, Saksamaa 4,16% ja Singapur 4,12% (2009).[2]
Ajalugu
- Pikemalt artiklis Uus-Meremaa ajalugu
Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa”. Legendi järgi sai ta oma nime, kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid.
Umbes aastal 1500 rändas grupp maoore Uus-Meremaalt ligikaudu 800 km kaugusel paiknevatele Chathami saartele, kus kujunes välja moriori kultuur.[8]
Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumideks, mida nimetati “rohedeks” ja mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). Maoorid kohanesid nende troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, mis peagi välja surid. Nad näitasid üles suurt nupukust, kohandades oma troopilise põllumajanduse tehnoloogiat selles mõõdukas kliimas, edukalt kultiveerides tarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju teisi taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas kaugemal lõunas kui seda on Banksi poolsaare lõuna saartel. Kui põhjas oli neid taimi väga kerge kasvatada, siis lõunas Lõunasaarel olid need sooja kliima taimed ebapraktilised. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.
Teadaolevalt tõi esimesed eurooplased Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast, mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul aastal 1616. Nimetus "riigistatud maa" tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna Zeeland järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui Hendrik Brouwer 1643. aastal tõestas, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten James Cook nimetas selle saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükati tagasi ja kolme põhisaart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslikke vaatlusi saartest 1769. aastal, muutes selle Euroopa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikuks euroopalikuks koloniseerimiseks. 1780. aastate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Euroopa meremeestega ja vaalapüüdjatega. Musketide ettevõtluskaubandus iwide (Maoori suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõutasakaalu Maoori hõimude vahel ja seal oli ajutine, kuid pingeline suguharudevaheline sõjatanner, tuntud kui Muskettide sõda, mis lõppes alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud.
Tundes muret maooride ärakasutamise pärast eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaalne Kantselei 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks jaanuaris 1840 Kuningliku Teadeandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “tino rangatiratanga” kui vastutasuks loovutatakse “kawanatanga”, mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastast 1845 kuni aastani 1975. 1975 Waitangi Rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja morioorid ei allkirjastanud kunagi seda rahulepet.
Uus-Meremaad administreeriti Lõuna-Walesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia novembris 1840. Esimeseks pealinnaks oli Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis see Aucklandi. Euroopa kolonistide asustus kulges kiiremini kui keegi oodata oskas ja peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. Aastal 1852 loodi uusasunike populatsioonile omavalitsused. Poliitilised mured tekkisid seoses kulla leidmisega aastal 1861 Otago keskosas, millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865. aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse koostamisel Sydneys märtsis 1891 koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konstitutsiooni, esitatud Austraalia föderatsioonidele, kõikides Austraalia kolooniates. Pärast seda konventsiooni loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga.
Aastal 1893 sai Uus-Meremaast esimene riik maailmas, kus anti naistele valimisõigus, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919.
Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastal Westminsteri statuudiga, mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne konstitutsiooniline monarhia Rahvaste Ühenduses.
Uus-Meremaa oli üks esimesi, kes koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga liitus liitlasvägedega Teises maailmasõjas kui kuulutati sõda Saksamaale 3. septembril 1939. aastal pärast sakslaste tungimist Poolasse. Uus-Meremaa maaväed võitlesid Põhja-Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel ookeanil. Samuti võtsid sõjast osa Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi.
1951. aastal sõlmisid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA ametliku ANZUS leppe, mis kuulutas nad liitlasteks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa iseennast tuumavabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaevad siseneda Uus-Meremaa vetesse ilma deklareerimata, kas neil on pardal tuumalõhkepäid või tuumakütust. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga, kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja ka oma kohustused Uus-Meremaa suhtes.
Kultuur
- Pikemalt artiklites Uus-Meremaa kultuur, Māori Kultuur ja Uus-Meremaa kino
- Pikemalt artiklis Uus-Meremaa muusika
Kaasaegsel Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur, mida on mõjutanud inglise, šoti, iiri ja maoori kultuurid, sealhulgas on mõjutusi ka maooridelt erinevast polüneesia kultuurist (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii); samuti Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ning Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuuridest. Kuigi põhiline sisseränne oli Inglismaalt, tuli ka palju rahvast Šotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elementidega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Tänu püsivale sisserändele Inglismaalt ja sellele, et paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal saamaks “ülemerelisi kogemusi”, säilib kultuuriline ühendus Uus-Meremaa ja Inglismaa vahel, mistõttu säilib ka tavapärane inglise keel.
Vaata ka
- Uus-Meremaa riigipeade loend
- Uus-Meremaa kindralkuberneride loend
- Uus-Meremaa jalgpallikoondis
- Uus-Meremaa 2014. aasta taliolümpiamängudel
- Eestlased Uus-Meremaal
- Uus-Meremaa Kuninglik Selts
- Eesti – Uus-Meremaa suhted
Viited
- ↑ Rahvaloenduse andmed. GeoHive. Vaadatud 21.03.2015.
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 cia.gov vaadatud 21.02.11
- ↑ Statistics New Zealand
- ↑ stats.govt.nz vaadatud 24.05.2011
- ↑ http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx
- ↑ stats.govt.nz vaadatud 24.05.11
- ↑ imf.org vaadatud 21.02.11
- ↑ ""Origins of the Moriori people"". Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand (inglise). Vaadatud 7.03.2011.
Välislingid
Uus-Meremaa – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus