Ema Teresa: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:
1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti Raj]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ana. Kuigi [[Skoplje]]st kolisid tema ema, õde ja vend 1934. aastal [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast [[Enver Hoxha]] juhtimisel tosin aastat hiljem välismaailmast kuni [[Idablokk|Idabloki]] lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Absoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.
1929. aastast alates pühendas ta [[India]]s (eeskätt endise [[Briti Raj]] pealinnas [[Kolkata]]s) ülejäänud elu [[misjonär]]itööle roomakatoliku [[nunn]]ana. Kuigi [[Skoplje]]st kolisid tema ema, õde ja vend 1934. aastal [[Tirana]]sse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik [[Albaania Rahvavabariik]] isoleeris ennast [[Enver Hoxha]] juhtimisel tosin aastat hiljem välismaailmast kuni [[Idablokk|Idabloki]] lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Absoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.


Ema Teresa võttis siiski nii-nimetatud [[Külm sõda|külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu [[meedia]]s. Üks suurimaid kriitikuid [[Christopher Hitchens]] on teda tituleerinud kui “Põrgu Inglit”<ref>https://www.imdb.com/title/tt0264679/</ref>. Isolatsioonis hoitud albaania rahva teadvusesse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktaktuuri viimasel aastakümnel.
Ema Teresa võttis siiski nii-nimetatud [[Külm sõda|külma sõja]] aegadel osa [[palverännak]]utest ja [[missa]]dest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu [[meedia]]s. Üks suurimaid kriitikuid [[Christopher Hitchens]] on teda tituleerinud kui “Põrgu Inglit”<ref>https://www.imdb.com/title/tt0264679/</ref>. Isolatsioonis elanud albaania rahva teadvusesse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktaktuuri viimasel aastakümnel, eeskätt 1990. aastate alguses.


Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] autonoomse [[Kosovo]] territooriumi [[Kosovoalbaanlased|kosovoalbaanlastest]] ülekaaluka enamusega elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii [[Albaania]]s ja [[Kosovo]]s kui ka [[Makedoonia]]s. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.
Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega [[Kosovo sõda|Kosovo sõjas]] (1998–1999). [[2008]]. aastal kuulutas [[Serbia Vabariik|Serbia Vabariigi]] autonoomse [[Kosovo]] territooriumi [[Kosovoalbaanlased|kosovoalbaanlastest]] ülekaaluka enamusega elanikkond ennast endise [[Jugoslaavia]] pealinna [[Belgrad]]i keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii [[Albaania]]s ja [[Kosovo]]s kui ka [[Makedoonia]]s. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.

Redaktsioon: 3. jaanuar 2019, kell 21:22

Püha ema Teresa (1986)

Püha Ema Teresa (sünninimega Anjezë Gonxhe Bojaxhiu; 26. august 1910 Üsküp, Kosovo vilajett, Otomani impeerium (tänapäeval Skopje, Makedoonia)5. september 1997 Calcutta (tänapäeval Kolkata), India) oli kosovoalbaania päritolu roomakatoliku nunn, kes rajas Indias Halastuse Misjonäride ordu. Aastal 1979 anti talle Nobeli rahuauhind. 19. oktoobril 2003 kuulutas paavst Johannes Paulus II ema Teresa õndsaks. 4. septembril 2016 kuulutas paavst Franciscus ta pühakuks.

Elulugu

Ema Teresa mäletsusmaja on Skopjes ehitatud samasse paika, kus Anjezë kahepäevasena ristiti

Anjezë Gonxhe Bojaxhiu (samatähenduslikult Agnes; Gonxhe tähendab albaania keeles roosinuppu) sündis Osmanite riigi haldusesse kuulunud Kosovo vilajetti pealinnas Üskübis (tänases Skopjes). Ta oli kosovoalbaania ehitusettevõtjast isa Nikollë Bojaxhiu ja ema Dranafille Bojaxhiu (Bernai) perekonna kolmas ehk noorim laps. Tüdruk oli 8-aastane, kui suri tema isa. 12-aastaselt otsustas ta suunduda nunnaks. 18-aastaselt lahkus ta kodunt katoliiklikule Iirimaale, et õppida inglise keelt. 1928. aastal ühines ta Dublini eeslinnas Rathfarnhami kloostrikirikus Loreto õeskonnaga.

1929. aastast alates pühendas ta Indias (eeskätt endise Briti Raj pealinnas Kolkatas) ülejäänud elu misjonäritööle roomakatoliku nunnana. Kuigi Skopljest kolisid tema ema, õde ja vend 1934. aastal Tiranasse, ei näinud ta enam neid kunagi. Kommunistlik Albaania Rahvavabariik isoleeris ennast Enver Hoxha juhtimisel tosin aastat hiljem välismaailmast kuni Idabloki lagunemiseni 1991. aastal peaaegu täielikult. Absoluutset ateismi teostanud režiim vangistas või surmas kõik paljastatud usklikud.

Ema Teresa võttis siiski nii-nimetatud külma sõja aegadel osa palverännakutest ja missadest üle maailma, kuigi kohati tema meelestatust, praktikaid, poliitilise rolli täitmist ja korruptsioonist lähtunud annetuste vastuvõtmist tugevalt kritiseeriti. Kõigest hoolimata leidis ta tunnustust paljude riikide administratsioonides, pälvides 1970. aastatest alates ka laialdast tähelepanu meedias. Üks suurimaid kriitikuid Christopher Hitchens on teda tituleerinud kui “Põrgu Inglit”[1]. Isolatsioonis elanud albaania rahva teadvusesse hakkas rahvuskaaslasest nunna olemasolu vargsi jõudma alles kommunistliku diktaktuuri viimasel aastakümnel, eeskätt 1990. aastate alguses.

Tema teened etendasid kaalukat rolli seoses rahvusvaheliste suhetega Kosovo sõjas (1998–1999). 2008. aastal kuulutas Serbia Vabariigi autonoomse Kosovo territooriumi kosovoalbaanlastest ülekaaluka enamusega elanikkond ennast endise Jugoslaavia pealinna Belgradi keskvõimust iseseisvaks. Iseseisvust on tunnustanud üle poole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriikidest. Ta on eriliselt mälestusväärne nii Albaanias ja Kosovos kui ka Makedoonias. Esimeses kahes riigis on temale rajatud hulgaliselt väliskulptuure, tema järgi kannavad nime paljud asutused ja tänavad.

Halastuse Misjonäride ordu rajamine ja tegevus

Oktoobris 1950 sai ta paavst Pius XII-lt loa rajada ordu, millest sai Halastuse Misjonäride ordu eelkäija. Ordu missioon oli ema Teresa enda sõnul "aidata näljaseid, hüljatud, kodutuid, pimedaid ja leeprahaigeid – kõiki, kes on ühiskonnast välja tõrjutud ning keda varem või hiljem ootab surm". Ordu tegevus sai alguse Kolkatas (Calcuttas) ja algul kuulus sellesse 13 liiget. Tänapäeval ühendab organisatsioon endas üle 4500 nunna, kes hoolitsevad vaeste eest.

1952. aastal rajas ema Teresa Kolkatas surijate maja. India ametnike abiga muutis ta hindude mahajäetud templi Kalighati Surijate koduks, kus ta hoolitses vaeste ja haigete eest ning andis neile tasuta arstiabi. Hiljem muudeti maja nimi Kalighati Puhta Südame koduks. Varsti pärast seda asutas ta leeprahaigete kodu. Ta leidis palju abistajaid ja toetajaid ning 1960. aastail rajati haiglaid, vaeste ja leeprahaigete hooldekodusid kogu Indias. Ta oli ka üks esimesi, kes rajas varjupaiku aidsihaigetele.

Ema Teresa heategevuslikud ideed levisid üle kogu maailma. Esimesed sarnased vaeste hooldekodud väljaspool Indiat rajati Venezuelas, Itaalias ja Tansaanias; hiljem paljudes Aasia, Aafrika ja Euroopa riikides.

Esimene ema Teresa õde saabus Eestisse 22. augustil 1992.[2] Sealtpeale tegutseb Halastuse Misjonäride ordu ka Eestis.

1970. aastail sai ema Teresa kuulsaks kogu maailmas, temast tehti mitu dokumentaalfilmi.

Nobeli rahuauhinnaga pärgamine

1979. aastal sai ema Teresa Nobeli rahuauhinna oma töö ja võitluse eest, millega ta oli leevendanud abi vajavate laste viletsust ja hädasid. Auhinnaraha palus ta annetada Kolkata vaestele. Auhinna üleandmisel küsiti ema Teresalt, mida saaks teha, et maailmas valitseks rahu. Ema Teresa vastas: "Minge koju ja armastage oma peret."

Katoliku kirik on avaldanud eesti keeles ema Teresa loengu Nobeli rahuauhinna saamisel.[3]

Tunnustused

Vaata ka

Viited

Kirjandus

  • Ema Teresa. Halastuse aeg. Kogunud ja koostanud Ingmar Kurg; saksa keelest tõlkinud Liina Ootsing; toimetanud Marika Kusnets; eessõna: Leonie Höhren. Tallinn : Logos, 1998. – 152 lk. ISBN 9985806816
  • Ema Teresa. Loeng Nobeli rahupreemia saamisel. Tõlkinud Helve Trumann. Tallinn : Roomakatoliku kiriku Tallinna Peeter-Pauli kogudus, 2016. – 16 lk.
  • Ema Teresa. Minu kutsumus on armastus. Koostanud Kristiina Krabi; tõlkinud Liina Ootsing ja Kristiina Krabi. Tallinn : Logos, 2002. – 87 lk. ISBN 9949402069
  • Leo Maasburg. Ema Teresa Kolkatast. Isiklik portree. Tõlkinud Aulis-Leif Erikson. Tallinn : Gallus, 2017. – 216 lk., [16] lk. ill. ISBN 9789949980550

Välislingid