Kabaree: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. jaanuar 2019, kell 20:36

See artikkel räägib meelelahutusasutusest; muusikali kohta vaata artiklit Kabaree (muusikal); filmi kohta vaata artiklit Kabaree (film); ajakirja kohta vaata artiklit Kabaree (ajakiri).

Kabaree on meelelahutusvorm, mis kujunes välja 19. sajandi lõpu Pariisis.

Esimene kabaree oli 1881 avatud Le Chat Noir ('must kass'), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: poeedid lugesid ette oma värskeid teoseid, muusikud laulsid ja esitasid klaveripalu (Erik Satie alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid tantsida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree Lapin Agile Pariisis Montmartre'i künkal.

Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouarti bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. 1889 avati siiani tegutsev Moulin Rouge. Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis kankaani lihtrahvas ja sel puudus igasugune koreograafia, on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada eurot välja peavad käima.

Kuni Esimese maailmasõjani olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'il, sõja järel hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis Berliini kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka muusikali "Kabaree" tegevustik, mille põhjal valmis 1972 samanimeline film Liza Minnelliga peaosas.

@@ 4. rida: / 4. rida: @@
 '''Kabaree''' on [[meelelahutus]]vorm, mis kujunes välja [[19. sajand]]i lõpu [[Pariis]]is.
-Esimene kabaree oli [[1881]] avatud "[[Le Chat Noir]]" ("Must kass"), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid töid, [[muusik]]ud laulsid ja esitasid klaveripalasid ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid [[tants]]ida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal.
+Esimene kabaree oli [[1881]] avatud [[Le Chat Noir]] ('must kass'), mille peremees oli Rodolphe Salis. Koht oli populaarne, loomeinimesed ja boheemlased käisid seal tihti koos ning veetsid lõbusalt aega. Programm algses kabarees puudus, selle eest hoolitsesid külastajad ise: [[luuletaja|poeedid]] lugesid ette oma värskeid teoseid, [[muusik]]ud laulsid ja esitasid klaveripalu ([[Erik Satie]] alustas oma karjääri kabareedes), kõik soovijad võisid [[tants]]ida ja oma etteaste teha. Säärast keskkonda pakub veel kabaree [[Lapin Agile]] Pariisis [[Montmartre]]'i künkal.
-Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouart'i bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]] avati siiani tegutsev "[[Moulin Rouge]]". Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ja sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima.
+Säärase asutuse populaarsus oli nii inspireeriv, et järgmise kümne aasta jooksul ilmus Rochechouarti bulvarile ja Montmartre'i kanti kabareesid nagu seeni pärast vihma. [[1889]] avati siiani tegutsev [[Moulin Rouge]]. Tänapäeva kabareede programm on aga viimseni paika timmitud ja teenib jõuka keskklassi meelelahutuslikke huve. Kuigi alguses tantsis [[kankaan]]i lihtrahvas ja sel puudus igasugune [[koreograafia]], on sellest nüüd saanud eriline tants, mille vaatamise eest kliendid mitusada [[euro]]t välja peavad käima.
 Kuni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjani]] olid kuulsaimad kabareed just Pariisis Montmartre'il, sõja järel hakkas see nähtus Pariisis alla käima. Kuulsaks said hoopis [[Berliin]]i kabareed, mille õitseaeg oli kahe maailmasõja vahel. Berliini kabareemaailmas toimub ka muusikali "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]" tegevustik, mille põhjal valmis [[1972]] samanimeline film [[Liza Minnelli]]ga peaosas.