Agu Aarna: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
53. rida: 53. rida:
[[Kategooria:Eesti põlevkivikeemikud]]
[[Kategooria:Eesti põlevkivikeemikud]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Eestistatud nimega inimesed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]

Redaktsioon: 31. detsember 2018, kell 22:58

Agu Aarna (1937. aastani August Treier; 11. oktoober 1915 Tallinn11. detsember 1989) oli eesti põlevkivikeemik.

Aastal 1945 lõpetas ta Dresdeni Tehnikaülikooli ning 1948 Tallinna Polütehnilise Instituudi. Doktoritöö kaitses ta 1955 Leningradis.

Aastatel 1948–1979 töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis. Aastatel 19601976 oli ta instituudi rektor.

Ta uuris põlevkivi koostist ja omadusi ning algatas uut liiki liimvaikude tootmise.

Agu Aarna kuulus "Mnemoturniiri" tarkade klubisse.

Haridus

Agu Aarna lõpetas Tallinna Linna 1. algkooli 1919, Tallinna Tehnikumi (hilisem Polütehnikum) maamõõtmise-kultuurtehnika erialal 1934, Sõjakooli inseneriväe aspirantideklassi õpilane 1934–36, lõpetas Sõjaväe Tehnikakooli pürotehnika erialal 1940; õppis TTÜ keemiaosakonnas 1937–40 ja 1942/43. 1943 suunati Humboldti stipendiaadina Saksamaale, lõpetas Dresdeni Tehnikaülikooli 1945 ja TPI keemia-mäeteaduskonna analüütilise keemia erialal 1948 (cum laude).

Teaduskraad ja kutse

Tehnikateaduste kandidaat 1948 (kinnitus 1949); dotsent 1951; tehnikateaduste doktor 1954 (kinnitus 1955); professor 1956.

Teenistus

Suur-Männiku laskemoona töökojas keemik-pürotehnik ja Eesti Territoriaalkorpuse autoremonditöökoja juhataja 1940 juuli – 1941. Oli 8 kuud sõjavang ja koonduslaagris Saksamaal. 1942. a kevadsuvel Võru-Petseri prefektuuri juures õhukaitse instruktor-referent. TTÜs 1942/1943, 1945–1979: anorgaanilise ja analüütilise keemia laboratooriumi ajutine abijõud 1942/43; orgaanilise keemia ja pürogeensete protsesside kateedri assistent 1945–48, vanemõpetaja 1948–51; orgaaniliste ainete tehnoloogia kateedri dotsent 1951–56, juhataja 1951–64, professor 1956–76; rektor 1960–76; orgaanilise keemia kateedri professor 1976–79. Eesti NSV TA Keemia Instituudi konsultant-vanemteadur 1979–89.

Teadustöö põhisuunad

Kukersiitse põlevkivi teke ja pürolüüs, põlevkiviõli koostis, põlevkivisaaduste omadused; sünteetiliste liimvaikude uute liikide ja tööstusliku tehnoloogia loomine koostöös Karl Kiisleri ja Peep Christjansoniga. Avaldanud üle 200 teadustöö ja 240 populaarteaduslikku artikli. Autoritunnistusi patenteeriti 16 riigis (Jaapan, Kanada, Rootsi, Belgia jm), üks litsents müüdi Jaapanile. Tema juhendamisel on kaitstud üle 30 kandidaadiväitekirja.

Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus

Eesti Teaduslik-tehnilise Ühingu keemiasektsiooni ja Eesti Keemia Seltsi liige 1945–1989; “Põlevkivi kompleksse kasutamise programmnõukogu” esimees; TPI põlevkivikeemia ja -sünteesi laboratooriumi rajaja ja teaduslik juhendaja 1957–1979; liimvaikude tööstusliku tootmise organiseerijaid; ajakirja Tehnika ja Tootmine toimetuskolleegiumi liige; ajakirja Oil Shale peatoimetaja asetäitja ja mitme teadusajakirja toimetuskolleegiumi liige; TPI toimetiste keemia ja keemiatehnoloogia sarja (I–XVII, vene k) toimetaja; korraldanud teadusfoorumeid, sealhulgas ÜRO põlevkivisümpoosion Tallinnas 1968.

Ühiskondlik tegevus

Agu Aarna algatas 1960–70ndail Eesti tehnilise mõtte ja insenerihariduse ajaloo uurimise ning TPI linnaku rajamise Mustamäel. Oli EKP KK liige 1964–67; Eesti NSV V, VI ja VII Ülemnõukogu saadik 195971. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige, aseesimees.

Publikatsioone

  • Põlevkivi, 1989 (populaarteaduslik raamat)

Tunnustused

Isiklikku

Olav Aarna on Agu Aarna poeg.

Välislink