Muudatused

Jump to navigation Jump to search
P
resümee puudub
{{sup|d}}alates 18. jaanuarist 1871.
}}
'''Prantsuse-Preisi sõda''' või '''Preisi-Prantsuse sõda''' (saksa keeles ''Deutsch-Französischer Krieg'', prantsuse keeles ''Guerre franco-allemande''), tuntud ka kui '''1870. aasta sõda'''<ref name="I2Thm" />, oli sõda [[Napoleon III]] poolt juhitud [[Prantsuse teine keisririik|Prantsuse teise keisririigi]] ja [[Preisi kuningriik|Preisi kuningriigi]] poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liidu]] vahel. Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisese]] osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid – [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]], [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] ja [[Hesse suurhertsogkond|Hesse]] – Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.<ref name="Kbrzr" />
 
Sõja põhjustasid Preisi kuningriigi ambitsioonid [[Saksamaa ühendamine|Saksamaa ühendamisese]] osas, mis tekitasid hirmu Euroopa jõudude tasakaalu muutumist kartvates prantslastes. Osade ajaloolaste arvates provotseeris Preisi kantsler [[Otto von Bismarck]] meelega Prantsusmaad ründama, et Saksa lõunaosas asuvad neutraalsed riigid – [[Badeni suurhertsogiriik|Baden]], [[Württembergi kuningriik|Württemberg]] ja [[Hesse suurhertsogkond|Hesse]] – Preisi kuningriigi poolt juhitud [[Põhja-Saksa Liit|Põhja-Saksa Liiduga]] ühineksid. Teiste arvates ei planeerinud Bismarck niivõrd ette, kui lihtsalt kasutas tekkinud olukorda käigu pealt ära.<ref name="Kbrzr" />
 
16. juulil 1670 hääletas Prantsuse parlament Preisi kuningriigile sõja kuulutamise poolt ja sõjategevus algas kolm päeva hiljem. Põhja-Saksa Liit suutis aga prantslastest palju kiiremini väeüksused kokku koguda ja tungis Kirde-Prantsusmaale. Saksa vägedel oli nii arvuline ülekaal, kui ka parem väljaõpe ja ohvitserid, samuti kasutasid nad edukalt ära raudteid ja suurtükke.

Navigeerimismenüü