Gremjatšaja torn: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
A.Savin (arutelu | kaastöö)
new photo
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Gremyachaya Tower, Pskov, as seen from the opposite side of the water.jpg|pisi|Gremjatšaja torn]]
[[Pilt:Pskov asv07-2018 various36 Gremyachaya Hill.jpg|pisi|Gremjatšaja torn]]
[[File:Speg2.jpg|right|thumb|Pihkva Gremjatšaja torni ümbruses. Arhitekt-restauraator Juri Spegalski joonistus.]]
[[File:Speg2.jpg|right|thumb|Pihkva Gremjatšaja torni ümbruses. Arhitekt-restauraator Juri Spegalski joonistus.]]
'''Gremjatšaja torn''' ([[vene keel]]es ''Гремячая башня'', 'kõmisev torn') on kindlusetorn, mis kuulus [[Pihkva kindlus]]e kaitsesüsteemi kirdeossa [[Pihkva jõgi|Pihkva jõe]] paremkaldal. Kuuekorruselise silindrikujulise torni kõrgus on 20 m, diameeter alusel 15 m.
'''Gremjatšaja torn''' ([[vene keel]]es ''Гремячая башня'', 'kõmisev torn') on kindlusetorn, mis kuulus [[Pihkva kindlus]]e kaitsesüsteemi kirdeossa [[Pihkva jõgi|Pihkva jõe]] paremkaldal. Kuuekorruselise silindrikujulise torni kõrgus on 20 m, diameeter alusel 15 m.

Redaktsioon: 31. detsember 2018, kell 03:54

Gremjatšaja torn
Pihkva Gremjatšaja torni ümbruses. Arhitekt-restauraator Juri Spegalski joonistus.

Gremjatšaja torn (vene keeles Гремячая башня, 'kõmisev torn') on kindlusetorn, mis kuulus Pihkva kindluse kaitsesüsteemi kirdeossa Pihkva jõe paremkaldal. Kuuekorruselise silindrikujulise torni kõrgus on 20 m, diameeter alusel 15 m.

Gremjatšaja on Pihkva ainus torn, mille ehitusaasta on täpselt teada: "7033. aastal (1525. aastal) käskis vürst Vassili Ivanovitš oma djakil Mihhail (Misjur) Munehhinil rajada kivitorni Gremjatšaja mäele Pihkva jõe käänukohal."

Gremjatšaja ehk Kislinskaja torni nimetati algselt Kosmodemjanskaja torniks samas paigas varem asunud Kosmodomianski kloostri järgi. Algne Gremjatšaja torn asus Gremjatšaja värava kohal, aga kui see purustati, hakati seda nime kasutama Kosmodemjanskaja torni kohta.

Välislingid

Kirjandus

  • Евлентьев К. Г., "Об археологической экспедиции для исследования Псковских подземелий". Псков, 1873
  • Окулич-Казарин Н. Ф., "Спутник по древнему Пскову". Псков, 1913. С. 190-192
  • Спегальский Ю. П. "Архитектурно-художественные памятники". Псков, 1978 . С. 205-206
  • Степанов Ю. "Легенды и предания Псковщины". Псков, Информационное агентство "Псков-инфопресс", 1993. С. 53
  • Седов Вл. Вл., "Псковские храмы 16 века". М., 1996. С. 40-46
  • Шулакова Т. В., "Храмы Пскова. Архитектурный путеводитель". Псков, 2003.
  • Власов А. С., Элькин Г. Н., "Древнерусские крепости Северо-Запада". Спб., 2011. С. 215—217