Helikassett: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Lisatud mitmed tehnilised täpsustused. |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
[[Fail:CassetteAndMicrocassette.jpg|pisi|Helikassett ja firma Olympuse mikrokassett]] |
[[Fail:CassetteAndMicrocassette.jpg|pisi|Helikassett ja firma Olympuse mikrokassett]] |
||
{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2018}} |
{{Viitamata|kuu=juuni|aasta=2018}} |
||
'''Helikassett''' ([[inglise keel]]es ''Compact Cassette'', lühend ''CC''; ka ''MusiCassette'', ''MC'') on [[Helisalvestus|heli salvestamiseks]] ja taasesitamiseks mõeldud lamedat [[karp]]i meenutav [[seadis]], mille sees on [[magnetlint]]. |
'''Helikassett''' ([[inglise keel]]es ''[[Compact Cassette]]'', lühend ''CC''; ka ''MusiCassette'', ''MC'') on [[Helisalvestus|heli salvestamiseks]] ja taasesitamiseks mõeldud lamedat [[karp]]i meenutav [[seadis]], mille sees on lindipoolidele või -südamikele keritud [[magnetlint]]. |
||
Algselt oli |
Algselt oli Hollandi firma [[Philips]] poolt 1963. aastaks loodud helikassett (CC) üks variant peamiselt [[diktofon]]ides kasutamiseks mõeldud kassettidest (suuruselt keskmine). Kompaktkassetil ei tundunud esialgu olevat mingeid märgatavaid eeliseid teiste samalaadsete lahenduste ees. Siiski oli CC oluliselt väiksem (pikem külg on umbes 10 cm, lindi laius on 3,6 mm, lindi soovitav liikumiskiirus 4,76 cm/s) kui varasemad sedalaadi lahendused (näiteks 1958. aastal turule tulnud ''RCA cartridge''<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/RCA_tape_cartridge|Pealkiri=RCA tape cartridge|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, mille vastavad näitajad olid 20 cm, 6,3 mm ja 9,53 cm/s). |
||
Helikassettide masstootmine algas [[1964]]. aastal. Nende kassettide kasutamisel ulatus salvestatav sagedusala esimeste turule ilmunud salvestusvahendite puhul vaid 7 000 hertsini. |
|||
⚫ | |||
⚫ | Lindi magnetkihis kasutatavate magnetmaterjalide arendamise tulemusena, aga samuti magnetpeade täiustamise tulemusena (tööpilu paksuse vähendamine 1,5 μm-ni, milelga saavutati 15 000 Hz ülemine sageduspiir) sai neid aastakümne lõpus hakata kasutama ka kõrgekvaliteetseks muusika salvestamiseks. Probleemiks jäi siiski suhteliselt kõrge sahinatüüpi müra tase. Selle nõrgendamiseks vastuvõetava -70 dB tasemeni võeti kasutusele mitmesugused lindisahina summutamise vahendid (mürasummutussüsteemid või -filtrid, nagu näiteks salvestamise juures nõrgemaid kõrgemate sagedustega heli komponente tugevamini salvestav ''Dolby Noise Reduction'' (DNR) süsteem ja ainult taasesitamisel toimiv juhitava madalpääsfiltri kasutamisel põhinev ''Dynamic Noise Reduction''). |
||
Tänu nendele arendustele kujunesid helikassetid paarikümne aastaga kõige populaarsemateks muusikakandjateks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka [[Heliplaat|heliplaate]]. |
Tänu nendele arendustele kujunesid helikassetid paarikümne aastaga kõige populaarsemateks muusikakandjateks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka [[Heliplaat|heliplaate]]. |
||
Kuigi need kassetid olid algselt heli salvestamiseks mõeldud, hakati neid nende hea kättesaadavuse tõttu kasutama ka andmekandjana varajastes mikroarvutites. Selle juures kasutati binaarse signaali salvestamiseks helisagedusalasse jäävaid kandevsignaale, mida moduleeriti nende binaarsete signaalidega. |
|||
Helikassette kasutati varajastes mikroarvutites ka andmekandjana nende hea kättesaadavuse tõttu. |
|||
Mõnedes maades saavutas sarnase edu ka lineaarmõõtudes CC-st praktiliselt veel kaks korda väiksemad firma [[Olympus]] mikrokassetid (MC)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Microcassette|Pealkiri=Microcassette|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Kuna nendes kasutati reeglina veelgi väiksemat lindikiirust (2,38 |
Mõnedes maades saavutas sarnase edu ka lineaarmõõtudes CC-st praktiliselt veel kaks korda väiksemad firma [[Olympus]] mikrokassetid (''MicroCassette'', MC)<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Microcassette|Pealkiri=Microcassette|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Kuna nendes kasutati reeglina veelgi väiksemat lindikiirust (2,38 cm/s), siis ei saavutatud nende puhul piisavat helisalvestuse kvaliteeti. |
||
[[CD (andmekandja)|CD]]-de võidukäik tõrjus kassettid 21. sajandi esimesel kümnendil praktiliselt välja. |
[[CD (andmekandja)|CD]]-de võidukäik tõrjus kassettid 21. sajandi esimesel kümnendil praktiliselt välja. |
Redaktsioon: 29. detsember 2018, kell 22:08
Artiklis puuduvad viited. (Juuni 2018) |
Helikassett (inglise keeles Compact Cassette, lühend CC; ka MusiCassette, MC) on heli salvestamiseks ja taasesitamiseks mõeldud lamedat karpi meenutav seadis, mille sees on lindipoolidele või -südamikele keritud magnetlint.
Algselt oli Hollandi firma Philips poolt 1963. aastaks loodud helikassett (CC) üks variant peamiselt diktofonides kasutamiseks mõeldud kassettidest (suuruselt keskmine). Kompaktkassetil ei tundunud esialgu olevat mingeid märgatavaid eeliseid teiste samalaadsete lahenduste ees. Siiski oli CC oluliselt väiksem (pikem külg on umbes 10 cm, lindi laius on 3,6 mm, lindi soovitav liikumiskiirus 4,76 cm/s) kui varasemad sedalaadi lahendused (näiteks 1958. aastal turule tulnud RCA cartridge[1], mille vastavad näitajad olid 20 cm, 6,3 mm ja 9,53 cm/s).
Helikassettide masstootmine algas 1964. aastal. Nende kassettide kasutamisel ulatus salvestatav sagedusala esimeste turule ilmunud salvestusvahendite puhul vaid 7 000 hertsini.
Lindi magnetkihis kasutatavate magnetmaterjalide arendamise tulemusena, aga samuti magnetpeade täiustamise tulemusena (tööpilu paksuse vähendamine 1,5 μm-ni, milelga saavutati 15 000 Hz ülemine sageduspiir) sai neid aastakümne lõpus hakata kasutama ka kõrgekvaliteetseks muusika salvestamiseks. Probleemiks jäi siiski suhteliselt kõrge sahinatüüpi müra tase. Selle nõrgendamiseks vastuvõetava -70 dB tasemeni võeti kasutusele mitmesugused lindisahina summutamise vahendid (mürasummutussüsteemid või -filtrid, nagu näiteks salvestamise juures nõrgemaid kõrgemate sagedustega heli komponente tugevamini salvestav Dolby Noise Reduction (DNR) süsteem ja ainult taasesitamisel toimiv juhitava madalpääsfiltri kasutamisel põhinev Dynamic Noise Reduction).
Tänu nendele arendustele kujunesid helikassetid paarikümne aastaga kõige populaarsemateks muusikakandjateks, ületades sellel alal 1980. aastate teises pooles ka heliplaate.
Kuigi need kassetid olid algselt heli salvestamiseks mõeldud, hakati neid nende hea kättesaadavuse tõttu kasutama ka andmekandjana varajastes mikroarvutites. Selle juures kasutati binaarse signaali salvestamiseks helisagedusalasse jäävaid kandevsignaale, mida moduleeriti nende binaarsete signaalidega.
Mõnedes maades saavutas sarnase edu ka lineaarmõõtudes CC-st praktiliselt veel kaks korda väiksemad firma Olympus mikrokassetid (MicroCassette, MC)[2]. Kuna nendes kasutati reeglina veelgi väiksemat lindikiirust (2,38 cm/s), siis ei saavutatud nende puhul piisavat helisalvestuse kvaliteeti.
CD-de võidukäik tõrjus kassettid 21. sajandi esimesel kümnendil praktiliselt välja.
Välislingid
- Helikassett – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis