Rein Maran: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
Alates [[1996]]. aastast õpetab ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetoolil. |
Alates [[1996]]. aastast õpetab ta [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetoolil. |
||
Paljud tema loodusteemalised kajastavad vähem või rohkem ka rahvapärimusi. Marani filmiloomingut on kasutatud ka teiste režissööride mängu- ja dokumentaalfilmides. |
|||
==Isiklikku== |
==Isiklikku== |
||
| 35. rida: | 35. rida: | ||
==Kirjandus== |
==Kirjandus== |
||
* Maran, R. Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lõhmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rästik" ja "Nõialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011. |
* Maran, R. Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lõhmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rästik" ja "Nõialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011. |
||
* Olev Remsu. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/film/inimene-ei-reeda/ Inimene ei reeda]. Sirp, 3. november 2011. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 27. detsember 2018, kell 15:29
Rein Maran (kuni 25.01.1937 Rein Hütsi;[viide?] sündinud 13. septembril 1931 Tartus) on eesti filmioperaator ja -režissöör.
Ehkki ta on väga laia ampluaaga filmimees, on ta suurimat tunnustust pälvinud oma loodusfilmidega.
Biograafia
Aastal 1972 lõpetas ta Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi teadusfilmi operaatorina.
Aastal 1967 asus ta tööle Tallinnfilmis, hiljem Eesti Telefilmis.
Tema eestvõttel asutati 1964. aastal fotogrupp Stodom ja 1989 Tallinna Fotoklubi.
Aastail 1989–1993 oli ta Eesti Kinoliidu juhatuse esimees.
Alates 1996. aastast õpetab ta Tallinna Pedagoogikaülikoolis kultuuriteaduskonna filmi ja video õppetoolil.
Paljud tema loodusteemalised kajastavad vähem või rohkem ka rahvapärimusi. Marani filmiloomingut on kasutatud ka teiste režissööride mängu- ja dokumentaalfilmides.
Isiklikku
Rein Marani abikaasa Margit Maran on paljude tema loodusfilmide monteerija ja toimetaja.
Rein Maranil on pojad Tiit Maran (s 1959, bioloogiadoktor), Uko Maran (s 1966, filosoofiadoktor teoreetilise ja arvutikeemia alal), Timo Maran (s 1975, biosemiootika doktor ja luuletaja) ja Arbo Maran (s 1985) ning tütar Kärt Maran (s 1980, tootedisainer ja ehtekunstnik).[1]
Tunnustused
- 1984 Eesti NSV suur looduskaitsemärk
- 1986 Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1987 Eesti NSV riiklik preemia
- 1991 Eerik Kumari looduskaitsepreemia
- 1996 Eesti Kultuurikapitali elutööpreemia
- 2000 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2011 PÖFFi elutööpreemia[2]
Viited
- ↑ Rein Marani tutvustus Eesti Filmi Andmebaasis
- ↑ "PÖFF pärjab elutööpreemiaga nelja teenekat filmimeest" ERR, 28. november 2011
Kirjandus
- Maran, R. Ööbikut ei tohi reeta. Rein Marani elu filmides [vahendanud Alo Lõhmus; lisa: DVD digitaalselt restaureeritud filmidega "Rabade vaikuses", "Tutkad", "Tavaline rästik" ja "Nõialoom"]. Tallinn: Maalehe Raamat 2011.
- Olev Remsu. Inimene ei reeda. Sirp, 3. november 2011.
Välislingid
- Loodusfilmide autor Rein Maran Venemaa vangilaagrist: see oli väga huvitav ülikool
- Looduse tunnetamise võimalikkusest. Rein Maran, TEDxTallinn, 2013
- Raamat ja näitus: loodusfilmimees Rein Maran tähistab 80. juubelit. Eesti Ekspress, 13. september 2011