Ungari: erinevus redaktsioonide vahel

	Ungari
	Ungari lipp Ungari vapp
Riigihümn	Himnusz
Pealinn	Budapest
Pindala	93 030 km²
Riigikeel	ungari
Rahvaarv	9 599 744 (2023)
Rahvastikutihedus	103,2 in/km²
President	János Áder
Peaminister	Viktor Orbán
Iseseisvus	31. oktoobril 1918
SKT	139,135 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	14 278 $ (2017)
Rahaühik	Forint (HUF)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.hu
ROK-i kood	HUN
Telefonikood	36

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. detsember 2018, kell 23:11

Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas). Ungari naaberriigid on Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ja Serbia.

Riik

Haldusjaotus

Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város).

Komitaadi õigustega linnad

Komitaadid

Poliitika

Valitsused

Valimised

Majandus

Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.^[4]

SKP jaotumine
sektoritesse^[4]
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	2,8%
Tööstus	34,7%
Teenindus	62,5%

**Tööjõu jaotumine sektoritesse^[4]**
Sektor	Osakaal
Põllumajandus	4,5%
Tööstus	32,1%
Teenindus	63,4%

Eksport

Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on^[4]

masinad ja varuosad (61,1%)
teised tooted (28,7%)
toidukaubad (6,5%)
toormaterjalid (2%)
kütused ja elekter (1,6%)

Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa (25,54% eksporditud kaubast), Itaalia (5,67%), Suurbritannia (5,41%), Prantsusmaa (5,37%), Rumeenia (5,28%), Slovakkia (4,97%) ja Austria (4,52%) (2009).

Import

Ungari tähtsaimad impordiartiklid on^[4]

masinad ja varuosad (50%)
kütused ja elekter (11%)
toidukaubad
toormaterjalid

Ungari tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa (25,05% imporditud kaubast), Hiina (8,56%), Venemaa (7,3%), Austria (6,08%), Holland (4,73%), Prantsusmaa (4,51%), Slovakkia (4,14%), Itaalia (4,13%) ja Poola (4,07%) (2009).

Loodus

Pinnamood

Ungari maastik koosneb põhiliselt tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld.

Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Kisalföld.

Edela-Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest.

Riigi põhjaosa on mägine. Slovakkia piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on Kékes (1015 m üle merepinna), mis asub Mátra mägedes.

Veekogud

Doonau jõgi (Duna), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel Tisza, mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja Drava.

Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv Balaton, mis on 70 km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. Tisza jõel asub paisjärv (Tisza-tó).

Kliima

Ungaris valitseb mandriline paraskliima. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on põuad sagedased. Aasta keskmine õhutemperatuur on 9,7 °C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 °C.

Ungari pealinnas Budapestis, mis asub riigi keskosas, on jaanuari keskmine temperatuur −0,6 °C ja juuli keskmine temperatuur 22,2 °C ning aasta keskmine sademete hulk 635 mm.

Mullad

Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad.

Taimestik

Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks:

Alföld oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas akaatsiaid, tammesid ja pööke, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed;
Dunántúli mägedes on pöögimetsi;
Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, valgepöögid ja vahtrad.

Loomastik

Ungaris elab palju hirvi, rebaseid, jäneseid ja oraviad. Leidub ka metssigu, hunte, šaakaleid, ilveseid ja kopraid.

Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Toonekured on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu Pürenee poolsaarel, on nende Lääne-Ungari populatsiooni jaoks korrastatud habitaadi pindala juba üle 15 km².

Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisigi kalu.

Loodusvarad

Maavarasid on Ungaris vähe.

Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub kivisütt, kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka riigi idaosas on maagaasimaardla.

Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.

Ajalugu

Pikemalt artiklis Ungari ajalugu

9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajatest ungarlased vürst Árpádi juhtimisel, rajades Ungari vürstkonna. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas (Ungari kuningriik)) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.

15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega ning 1526. aastal said ungarlased Mohácsi lahingus türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv vasallriik. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult Habsburgidele.

Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. 15. märtsil 1848 puhkes Pestis ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari 14. aprillil 1849 iseseisvaks. Austria ja Venemaa väed sundisid aga Ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.

1867. aastal moodustati kaksikriik Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli Austria keiser Franz Joseph I ühtlasi Ungari kuningas. Ungari alla kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülem-Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat.

Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16. novembril 1918 iseseisvaks riigiks. 1919. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim (Ungari Nõukogude Vabariik) Béla Kuni juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve Transilvaania. 1920. aastal taastati Ungari kuningriik, mis oli tegelikult kontradmirali ja riigihoidja Miklós Horthy autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. Adolf Hitleri Saksa Riigi toetusel sai Ungari 1938. aastal endale osa Lõuna-Slovakkiast, 1939. aastal osa Taga-Karpaatiast ja 1940. aastal osa Rumeeniast (Põhja-Transilvaania). Teises maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas Nõukogude Liidu vastane. Sõja lõpus, 1944. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945. aastal NSV Liidu okupatsioon.

Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik (teine Ungari vabariik). 1948. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks (Ungari Rahvavabariik), mida Ungari Töölispartei peasekretärina juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees Imre Nagy, kes oli olnud ministrite nõukogu esimees ka aastatel 1953–1955. 4. novembril 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste VLO liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe János Kádári juhtimisel taastati kommunistlik režiim.

1960. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas 1988. aastal üleminek demokraatiale, aastast 1989 kannab riik nime Ungari Vabariik ning 1990. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. 1999. aastal ühines Ungari NATOga. Aastast 2004 on Ungari ka ELi liikmesriik.

Vaata ka

Viited

↑ Hungarian Central Statistical Office
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.
↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 cia factbook välja otsitud 23.12.12

Välislingid

Jenö Fazekas, Ungarlus ja Euroopa kultuur, Varamu nr. 10/1939
Ungari Turismiinfokeskus (inglise, saksa, prantsuse, hispaania, vene keeles)
Ungari Instituut Tallinnas
Ungari Kultuuriselts, Tartu

[1] Hungarian Central Statistical Office

[2] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 17.10.2018.

[3] Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.

[cia-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 cia factbook välja otsitud 23.12.12

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{keeletoimeta}}
 {{Riik
 |  riiginimi = Ungari
@@ 32. rida: / 31. rida: @@
 |  märkused =
 }}
-'''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Euroopa]]s [[Doonau]] [[keskjooks]]ul, mis asub [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Ungari piirneb [[Ukraina]], [[Slovakkia]], [[Austria]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Rumeenia]] ja [[Serbia]]ga.
+'''Ungari''' on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]], mis asub [[Doonau]] [[keskjooks]]ul [[Kesk-Euroopa]]s (teise liigituse järgi [[Ida-Euroopa]]s). Ungari naaberriigid on [[Ukraina]], [[Slovakkia]], [[Austria]], [[Sloveenia]], [[Horvaatia]], [[Rumeenia]] ja [[Serbia]].
 == Riik ==
@@ 98. rida: / 97. rida: @@
 *[[Gyula Horni valitsus]]
 *[[Viktor Orbáni esimene valitsus]]
-*[[Péter Medgyessi valitsus]]
+*[[Péter Medgyessy valitsus]]
-*[[Ferenc Gyurcsányi esimene valitsus]]
+*[[Ferenc Gyurcsány esimene valitsus]]
-*[[Ferenc Gyurcsányi teine valitsus]]
+*[[Ferenc Gyurcsány teine valitsus]]
 *[[Viktor Orbáni teine valitsus]]
 |
@@ 113. rida: / 112. rida: @@
 ==Majandus==
-Tööjõulisi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aasta seisuga oli 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref>
+Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus oli 2012. aasta III kvartalis 10,4% (2009. aastal 10,8% ja 2008. aastal 7,8%). 13,9% elanikkonnast elab alla [[vaesuspiir]]i.<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html cia factbook] välja otsitud 23.12.12</ref>
 {{veerud|50%}}
 {| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
@@ 152. rida: / 151. rida: @@
 ===Eksport===
 Ungari tähtsaimad ekspordiartiklid on<ref name="cia"/>
-*masinad ja varuosad 61,1%
+*masinad ja varuosad (61,1%)
-*teised tooted 28,7%
+*teised tooted (28,7%)
-*toidukaubad 6,5%
+*toidukaubad (6,5%)
-*toormaterjalid 2%
+*toormaterjalid (2%)
-*kütused ja elekter 1,6%
+*kütused ja elekter (1,6%)
-Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 25,54%, [[Itaalia]] 5,67%, [[Suurbritannia]] 5,41%, [[Prantsusmaa]] 5,37%, [[Rumeenia]] 5,28%, [[Slovakkia]] 4,97%, [[Austria]] 4,52% (2009).
+Ungari tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,54% eksporditud kaubast), [[Itaalia]] (5,67%), [[Suurbritannia]] (5,41%), [[Prantsusmaa]] (5,37%), [[Rumeenia]] (5,28%), [[Slovakkia]] (4,97%) ja [[Austria]] (4,52%) (2009).
 ===Import===
 Ungari tähtsaimad impordiartiklid on<ref name="cia"/>
-*masinad ja varuosad 50%
+*masinad ja varuosad (50%)
-*kütused ja elekter 11%
+*kütused ja elekter (11%)
 *toidukaubad
 *toormaterjalid
-Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] 25,05%, [[Hiina]] 8,56%, [[Venemaa]] 7,3%, [[Austria]] 6,08%, [[Holland]] 4,73%, [[Prantsusmaa]] 4,51%, [[Slovakkia]] 4,14%, [[Itaalia]] 4,13%, [[Poola]] 4,07% (2009).
+Ungari tähtsaimad impordipartnerid on [[Saksamaa]] (25,05% imporditud kaubast), [[Hiina]] (8,56%), [[Venemaa]] (7,3%), [[Austria]] (6,08%), [[Holland]] (4,73%), [[Prantsusmaa]] (4,51%), [[Slovakkia]] (4,14%), [[Itaalia]] (4,13%) ja [[Poola]] (4,07%) (2009).
 == Loodus ==
 ===Pinnamood===
-Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]].
+Ungari maastik koosneb põhiliselt [[tasandik]]est. Suure osa Ungarist moodustab [[Alföld]].
-Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit [[Kisalföld]]ist.
+Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik [[Kisalföld]].
 Edela-Ungaris on [[Dunántúl]]i mäed. Läänepiiri ääres on väike osa [[Alpid]]est.
-Riigi põhjaosas [[Slovakkia]] piiri ääres on künkad ja madalad mäed. Kõrgeim punkt on [[Kékes]] (1014 või 1015 m üle merepinna) [[Mátra mäed|Mátra mägedes]].
+Riigi põhjaosa on mägine. [[Slovakkia]] piiri lähedal on Mátra ja Bükki mäestikud. Ungari kõrgeim mägi on [[Kékes]] (1015 m üle merepinna), mis asub [[Mátra mäed|Mátra mägedes]].
 ===Veekogud===
-[[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]] (''Dráva'').
+[[Doonau]] jõgi (''Duna''), mis voolab Ungari territooriumil 410 km pikkuselt, jaotab Ungari kaheks osaks. Suured jõed on veel [[Tisza]], mis voolab 580 km pikkuselt Ungari kirdenurgast lõunasse, ja [[Drava]].
-Ungari lääneosas asub 70 km pikkune väga madal [[Balaton]]i järv. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó'').
+Ungari lääneosas asub Kesk-Euroopa suurim järv [[Balaton]], mis on 70 km pikk ja väga madal. Ungari on kuulus ka termaalvete poolest. Ungaris asuv Hévizi termaaljärv on suuruselt teine kuumaveejärv maailmas. [[Tisza]] jõel asub paisjärv (''Tisza-tó'').
 ===Kliima===
 [[Image:Kekesteto1.JPG|right|thumb|Kékes, 1014 m]]
 [[File:Esterházy-kastély (4051. számú műemlék) 2.jpg|thumb|Esterháza]]
-Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked. Suved on soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7 &deg;C. Jaanuaris on kogu riigis temperatuurid alla nulli. Juulis ületavad tasandikel [[juuli keskmine temperatuur|keskmised temperatuurid]] 20 &deg;C.
+Ungaris valitseb [[mandriline paraskliima]]. Talved on külmad, pilvised ja niisked, suved aga soojad. Isoleeritud asendi tõttu mägede vahel on [[Põud|põuad]] sagedased. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 9,7 &deg;C. Jaanuaris on temperatuur tavaliselt alla nulli. Juulis võib temperatuur tõusta üle 30 &deg;C.
-Pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6 &deg;C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2 &deg;C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635 mm.
+Ungari pealinnas [[Budapest]]is, mis asub riigi keskosas, on [[jaanuari keskmine temperatuur]] −0,6 &deg;C ja [[juuli keskmine temperatuur]] 22,2 &deg;C ning [[aasta keskmine sademete hulk]] 635 mm.
 ===Mullad===
@@ 195. rida: / 194. rida: @@
 ===Taimestik===
-Ungari looduslik taimkate jaguneb kolmeks rühmaks:
+Ungari võib taimkatte järgi jagada kolmeks piirkonnaks:
-*[[Alföld]] oli kunagi hajali puudega rohumaa, kuid nüüd on suurem osa puid kadunud. Mõnes piirkonnas leidub kõrvuti võsaga [[akaatsia]]t, [[tamm]]e ja [[pöök]]i. Taimkate koosneb põhiliselt rohust.
+*[[Alföld]] oli kunagi rohumaa, kus kasvas palju puid. Praegugi leidub mõnes piirkonnas [[akaatsia]]id, [[tamm]]esid ja [[pöök]]e, kuid suurema osa Alföldi taimestikust moodustavad tänapäeval rohttaimed;
-*[[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi.
+*[[Dunántúl]]i mägedes on pöögimetsi;
-*Kõige tihedamalt on metsi Ungari põhjaosa küngastel, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]].
+*Ungari mägises põhjaosas on tihedad metsad, kus kasvavad pöögid, tammed, [[valgepöök|valgepöögid]] ja [[vaher|vahtrad]].
 [[Pilt:Ungari-kaart.png|thumb|Ungari ning naabrid]]
 ===Loomastik===
-Ungaris elavad muuhulgas [[hirv]]ed, [[rebane|rebased]], [[jänes]]ed ja [[orav]]ad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]].
+Ungaris elab palju [[hirv]]i, [[rebane|rebaseid]], [[jänes]]eid ja [[orav]]iad. Leidub ka [[metssiga|metssigu]], [[hunt]]e, [[šaakal]]eid, [[ilves]]eid ja [[kobras|kopraid]].
-[[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, hõlmab nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud sobiv [[habitaat]] tänaseks juba üle 15&nbsp;km².
+[[Balaton]]i järve ääres on mitmesuguseid [[linnud|linde]]. [[Toonekurg|Toonekured]] on väga tavalised. Ungari rahvuslind on Euroopa suurim lind [[suurtrapp]] (''Otis tarda''), kelle kaitseks on rakendatud spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. Kuigi üle 60% neist haruldaseks jäänud lindudest pesitseb praegu [[Pürenee poolsaar]]el, on nende Lääne-Ungari [[populatsioon]]i jaoks korrastatud [[habitaat|habitaadi]] pindala juba üle 15&nbsp;km².
-Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisi kalu.
+Jõgedes ja järvedes on [[karpkala]], [[haug]]i, [[ahven]]at ja teisigi kalu.
 ===Loodusvarad===
-[[Maavarad|Maavarasid]] on vähe.
+[[Maavarad|Maavarasid]] on Ungaris vähe.
-Peamine energiaallikas on süsi. [[Kivisüsi|Kivisütt]] leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka idas on maagaasi[[maardla]].
+Peamine energiaallikas on süsi. Riigi edelaosas leidub [[Kivisüsi|kivisütt]], kuid sellest ei jätku riigi elanikkonna vajaduste katteks. Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub ka [[pruunsüsi|pruunsütt]]. Läänes ja lõunas on väikesed [[nafta]]varud ning leidub [[maagaas]]i. Ka riigi idaosas on maagaasi[[maardla]].
 Peamine [[mineraalsed maavarad|mineraalne maavara]] on [[boksiit]], mida ka [[eksport|eksporditakse]].
@@ 220. rida: / 219. rida: @@
 [[File:A Szent Korona elölről 2.jpg|thumb|Ungari kroon]]
 [[File:Esztergom Basilica.jpg|thumb|[[Esztergom]]]]
-. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel, rajades [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased tegid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] ([[997]]–[[1001]] vürst, [[1001]]–[[1038]] kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.
+. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajatest ungarlased vürst [[Árpád]]i juhtimisel, rajades [[Ungari vürstkond|Ungari vürstkonna]]. Ungarlased korraldasid rüüsteretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955. aastal toimunud [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]]. Vürst István ehk [[István I|Püha István]] ([[997]]–[[1001]] vürst, [[1001]]–[[1038]] kuningas ([[Ungari kuningriik]])) võttis vastu [[ristiusk|ristiusu]] ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks.
-. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning [[1526]]. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel [[1683]]–[[1699]] vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati [[Habsburgid|Habsburgidele]] täielikult.
+. sajandil algas võitlus läände pürgivate [[türklased|türklastega]] ning [[1526]]. aastal said ungarlased [[Mohácsi lahing]]us türklastelt lüüa. Ida-Ungari liideti osaliselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari [[Austria]]ga. [[Karpaatide bassein]]i idaosas asetsevast [[Transilvaania]]st sai nimeliselt iseseisev vürstiriik, aga praktiliselt Türgile alluv [[vasallriik]]. Aastatel [[1683]]–[[1699]] vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati täielikult [[Habsburgid|Habsburgidele]].
-Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. [[15. märts]]il [[1848]] puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille alguses moodustati oma valitsus ning [[14. aprill]]il [[1849]] kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee [[13. juuli]]l 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.
+Rahvuslik liikumine hoogustus Ungaris 1840. aastatel. [[15. märts]]il [[1848]] puhkes [[Pest]]is ülestõus, mille käigus moodustati oma valitsus ning kuulutati Ungari [[14. aprill]]il [[1849]] iseseisvaks. Austria ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] väed sundisid aga Ungari armee [[13. juuli]]l 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints.
-[[1867]]. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk Ülemine Ungari, [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]].
+[[1867]]. aastal moodustati kaksikriik [[Austria-Ungari]], kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias oli [[Austria keiser]] [[Franz Joseph I]] ühtlasi [[Ungari kuningas]]. Ungari alla kuulusid [[Transilvaania]], [[Slovakkia]] ehk [[Ülem-Ungari]], [[Taga-Karpaatia]], [[Horvaatia]] ning [[Vojvodina]] ja [[Banaat]].
-Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks. [[1919]]. aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim [[Ungari Nõukogude Vabariik]] [[Béla Kun]]i (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning [[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku senisest territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmiral]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari [[1938]] osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, [[1939]] [[Taga-Karpaatia]], [[1940]] Rumeenialt [[Põhja-Transilvaania]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastu [[1941]]–[[1944]]. Sõja lõpus [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]] NSV Liidu okupatsioon.
+Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] kuulutas Ungari end [[16. november|16. novembril]] [[1918]] iseseisvaks riigiks. [[1919]]. aasta märtsist juulini kehtis Ungaris kommunistlik režiim ([[Ungari Nõukogude Vabariik]]) [[Béla Kun]]i juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti, kui naaberriikide sõjaväelased riiki tungisid.[[Trianoni rahuleping|Trianoni rahuga]] ([[1920]]) kaotas Ungari üle kahe kolmandiku oma territooriumist, sealhulgas terve [[Transilvaania]]. [[1920]]. aastal taastati [[Ungari kuningriik]], mis oli tegelikult [[kontradmirali]] ja riigihoidja [[Miklós Horthy]] autoritaarrežiim, sest riigil ei olnud kuningat. [[Adolf Hitler]]i [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] toetusel sai Ungari [[1938]]. aastal endale osa Lõuna-[[Slovakkia]]st, [[1939]]. aastal osa [[Taga-Karpaatia]]st ja [[1940]]. aastal osa Rumeeniast ([[Põhja-Transilvaania]]). [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] toetas Ungari Saksamaad ning oli seega sõjas [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] vastane. Sõja lõpus, [[1944]]. aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes [[1945]]. aastal NSV Liidu okupatsioon.
-Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946 kaotati kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). [[1948]] said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948 kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. [[1956]]. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli alguses edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimeheks [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees aastatel [[1953]]–[[1955]]. [[4. november|4. novembril]] 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väeosad ülestõusu maha ning kommunistlik režiim taastati uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel.
+Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1946. aastal kaotati Ungari kuningriik ([[teine Ungari vabariik]]). [[1948]]. aastal said juhtpositsioonidele kommunistid ning 1948. aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks ([[Ungari Rahvavabariik]]), mida [[Ungari Töölispartei]] peasekretärina juhtis [[Mátyás Rákosi]]. [[1956]]. aasta oktoobris [[Ungari ülestõus (1956)|toimunud rahvaülestõus]] oli edukas ning NSV Liidu väeosad taganesid riigipiiri taha. Kuulutati välja Ungari Vabariik ning pöörduti abi saamiseks lääneriikide poole. Rahvaülestõusu ajal oli Ungari ministrite nõukogu esimees [[Imre Nagy]], kes oli olnud [[ministrite nõukogu]] esimees ka aastatel [[1953]]–[[1955]]. [[4. november|4. novembril]] 1956 surusid Nõukogude Liidu ja teiste [[VLO]] liikmesriikide väed ülestõusu maha ning uue ministrite nõukogu esimehe [[János Kádár]]i juhtimisel taastati kommunistlik režiim.
-ndatel aastatel reformiti majandust. Näiteks oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas [[1988]] üleminek demokraatiale, aastast [[1989]] kannab riik nime Ungari Vabariik ning [[1990]] korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Ungarist Nõukogude väed. [[1999]] ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|EL]]i liikmesriik.
+. aastatel reformiti majandust. Nüüd oli Ungaris võimalik asutada väikseid eraettevõtteid. NSV Liidu nõrgenedes algas [[1988]]. aastal üleminek demokraatiale, aastast [[1989]] kannab riik nime Ungari Vabariik ning [[1990]]. aastal korraldati esimesed vabad valimised. Aastal 1991 lahkusid Nõukogude väed Ungarist. [[1999]]. aastal ühines Ungari [[NATO]]ga. Aastast 2004 on Ungari ka [[Euroopa Liit|EL]]i liikmesriik.
 ==Vaata ka==