Kontakti lõpetamine: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Kontakti lõpetamine''' hõlmab vestluspartnerite omavahelise [[kontakt]]i lõpusignaale, tehakse teemakohaseid [[kokkulepe|kokkuleppeid]] ja [[kokkuvõte|kokkuvõtteid]]. Kontakti lõpetades keskendutakse omavahelisele [[suhe|suhtele]], pööratakse tähelepanu teisele ja väärtustatakse toimunud kontakti. |
'''Kontakti lõpetamine''' hõlmab vestluspartnerite omavahelise [[kontakt]]i lõpusignaale, tehakse teemakohaseid [[kokkulepe|kokkuleppeid]] ja [[kokkuvõte|kokkuvõtteid]]. Kontakti lõpetades keskendutakse omavahelisele [[suhe|suhtele]], pööratakse tähelepanu teisele ja väärtustatakse toimunud kontakti. |
||
Psühholoogiline kontakt on kahepoolne akt, mis kätkeb keskendumist |
Psühholoogiline kontakt on kahepoolne akt, mis kätkeb keskendumist suhtluspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D.|pealkiri=Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes|aasta=1967|koht=|kirjastus=Norton Co|lehekülg=}}</ref> |
||
Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) eelmise kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka [[lahkumismulje efekt]]iks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv. |
Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) eelmise kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka [[lahkumismulje efekt]]iks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv. |
||
14. rida: | 14. rida: | ||
* head soovid (''well-wishing'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Albert, S., Kessler, S.|pealkiri=Ending social encouters|aasta=1978|koht=Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November|kirjastus=|lehekülg=541–553}}</ref> |
* head soovid (''well-wishing'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Albert, S., Kessler, S.|pealkiri=Ending social encouters|aasta=1978|koht=Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November|kirjastus=|lehekülg=541–553}}</ref> |
||
Kui |
Kui suhtluspartner märkab lõpusignaale, siis vastab ta tavaliselt samasuguste signaalidega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jalak, K., Kõiv, K.|pealkiri=Nõu andjast nõustajaks|aasta=2001|koht=|kirjastus=Self II|lehekülg=}}</ref><ref>{{Raamatuviide|autor=Tamm, J.|pealkiri=Suhtlemistreeningu materjalid – kontaktioskused|aasta=2018|koht=|kirjastus=Käsikiri|lehekülg=}}</ref> |
||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 24. detsember 2018, kell 14:11
See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2018) |
Kontakti lõpetamine hõlmab vestluspartnerite omavahelise kontakti lõpusignaale, tehakse teemakohaseid kokkuleppeid ja kokkuvõtteid. Kontakti lõpetades keskendutakse omavahelisele suhtele, pööratakse tähelepanu teisele ja väärtustatakse toimunud kontakti.
Psühholoogiline kontakt on kahepoolne akt, mis kätkeb keskendumist suhtluspartnerile ja veendumust, et tema vastab omapoolse keskendumisega.[1]
Järgmise kohtumise emotsionaalse fooni loob (vähemalt alguses) eelmise kohtumise lõpumulje, mida nimetatakse ka lahkumismulje efektiks. Seetõttu võiks kontakti lõpp olla meeldiv, sõbralik ja teisest hooliv.
Positiivne kontakti lõpetamine
Positiivselt mõjuva kontakti lõpetamise 5 osa:
- kokkuvõte (content summary statement),
- lõpetamise selgitus (justification),
- positiivne kommentaar tagasisidena (positive affect statement),
- järjepidevuse märkimine (continuity),
- head soovid (well-wishing).[2]
Kui suhtluspartner märkab lõpusignaale, siis vastab ta tavaliselt samasuguste signaalidega.[3][4]
Viited
- ↑ Watzlawick, P., Bavelas, J.B., Jackson, D.D. (1967). Pragmatics of Human Communication: A Study of Interactional Patterns, Pathologies and Paradoxes. Norton Co.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Albert, S., Kessler, S. (1978). Ending social encouters. Journal of Experimental Social Psychology, Volume 14, Issue 6, November. Lk 541–553.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: koht sisaldab numbrit (link) CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Jalak, K., Kõiv, K. (2001). Nõu andjast nõustajaks. Self II.
{{raamatuviide}}
: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Tamm, J. (2018). Suhtlemistreeningu materjalid – kontaktioskused. Käsikiri.