Juho Kusti Paasikivi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
'''Juho Kusti Paasikivi''' (1887. aastani '''Johan Gustaf Hellstén'''; [[27. november]] [[1870]] [[Huljala]], [[Koski HI. vald]] – [[14. detsember]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] poliitik, president aastail [[1946]]–[[1956]]. |
'''Juho Kusti Paasikivi''' (1887. aastani '''Johan Gustaf Hellstén'''; [[27. november]] [[1870]] [[Huljala]], [[Koski HI. vald]] – [[14. detsember]] [[1956]] [[Helsingi]]) oli [[Soome]] poliitik, president aastail [[1946]]–[[1956]]. |
||
[[22. mai]]st [[1907]] kuni [[31. mai]]ni [[1909]] ning [[1. märts]]ist [[1910]] kuni [[1. veebruar]]ini [[1914]] oli ta [[Eduskund|Eduskunna]] liige ([[Soome Erakond]]). |
[[22. mai]]st [[1907]] kuni [[31. mai]]ni [[1909]] ning [[1. märts]]ist [[1910]] kuni [[1. veebruar]]ini [[1914]] oli ta Soome kindralkubermangu [[Eduskund|Eduskunna]] liige ([[Soome Erakond]]). |
||
1. augustil 1908 valiti Paasikivi [[Hjelti senat]]i rahandussenaatoriks. Tal õnnestus saada inglastelt riigilaenu. |
1. augustil 1908 valiti Paasikivi [[Hjelti senat]]i rahandussenaatoriks. Tal õnnestus saada inglastelt riigilaenu. |
Redaktsioon: 20. detsember 2018, kell 19:42
Juho Kusti Paasikivi (1887. aastani Johan Gustaf Hellstén; 27. november 1870 Huljala, Koski HI. vald – 14. detsember 1956 Helsingi) oli Soome poliitik, president aastail 1946–1956.
22. maist 1907 kuni 31. maini 1909 ning 1. märtsist 1910 kuni 1. veebruarini 1914 oli ta Soome kindralkubermangu Eduskunna liige (Soome Erakond).
1. augustil 1908 valiti Paasikivi Hjelti senati rahandussenaatoriks. Tal õnnestus saada inglastelt riigilaenu.
Aastatel 1914–1934 juhtis Paasikivi panka Kansallis-Osake-Pankki. Aastatel 1915–1918 oli ta Helsingi linnanõukogu liige.
Aastal 1918 astus Paasikivi Rahvuslikku Koonderakonda. Temast sai Soome esimene peaminister (maist novembrini 1918).
Tema järgi on nimetatud Paasikivi-Kekkoneni joon, mis põhines heade suhete sisseseadmisel ja hoidmisel Nõukogude Liiduga ning seda muu hulgas ka teatud riigisiseste piirangute (sh sõnavabaduse piiramise) hinnaga. Seda poliitikat jätkas Soome järgmine pikaaegne president Urho Kaleva Kekkonen; muu hulgas aitas see Soome majandust kaubanduse laienemise teel NSV Liiduga.
Aastal 1930 sai ta riiginõuniku aunimetuse.
Paasikivi on maetud Helsingi Hietaniemi kalmistule.
Vaata ka
- Juho Kusti Paasikivi esimene valitsus
- Juho Kusti Paasikivi teine valitsus
- Juho Kusti Paasikivi kolmas valitsus
Välislingid
Eelnev Carl Gustaf Emil Mannerheim |
Soome president 1946–1956 |
Järgnev Urho Kekkonen |