Põlva rajoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. detsember 2018, kell 19:27

Põlva rajoon oli haldusüksus Eesti NSV-s.

Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 Ahja ja Kiidjärve vallast tolleaegselt Tartumaalt ning Kanepi, Kõlleste, Laheda, Mooste ja Põlva vallast Võrumaalt. Rajoonikeskus oli Põlva alev.^[1]

Algne Põlva rajoon

Rajoon koosnes algselt kahekümnest külanõukogust: Ahja, Akste-Kärsa, Laane, Kiidjärve, Vastse-Kuuste, Erastvere, Kanepi, Põlgaste, Häätaru, Karaski, Mustajõe, Vardja, Kauksi, Mooste, Himmaste, Kioma, Peri, Põlva, Vanaküla ja Rasina.^[2]

See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse Põlva maakonna keskosa. Ida poole jäi Räpina rajoon ning lääne poole Otepää rajoon.^[2] 3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon Tartu oblasti koosseisu.^[1]

Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa.

Hilisem Põlva rajoon

1959. aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa (Kooraste, Valgjärve ja Veski külanõukogu) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa (Alaküla, Leevi, Linte, Mikitamäe, Satserinna, Suuremetsa, Veriora, Võõpsu ja Värska külanõukogu).^[1] Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.^[2]

1963. aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas Võru rajooni Lasva külanõukogu maadest.^[2] 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle Valga rajooni Otepää külanõukogule.

1972. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: Ahja, Alaküla, Ihamaru, Kanepi, Mikitamäe, Mooste, Mustajõe, Põlva, Suuremetsa, Valgjärve, Vastse-Kuuste, Veriora ja Värska.^[3]

Põlva rajoonis ei olnud ühtegi linna. Suuremad asulad olid 2 alevit (Põlva ja Räpina) ja 7 alevikku: Ahja, Mooste, Kanepi, Vastse-Kuuste, Veriora, Võõpsu ja Värska.^[4]

Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.^[4]

1. jaanuaril 1990 nimetati Põlva rajoon ümber Põlva maakonnaks.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Ajalugu www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Nooruke Põlvamaa" Eesti Loodus, 6-7/2010
↑ Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367
↑ ^4,0 ^4,1 Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989. Lk 8

Kirjandus

"Põlva rajoonis". Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon. Tallinn 1978
Jaan Kappo. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989

[polvamaa-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Ajalugu www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)

[loodus-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 "Nooruke Põlvamaa" Eesti Loodus, 6-7/2010

[3] Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367

[JK-4] 4,0 ^4,1 Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Eesti Raamat. Tallinn 1989. Lk 8

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Põlva rajoon''' oli haldusüksus [[Eesti NSV]]-s.
-Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 [[Ahja vald (1939)|Ahja]] ja [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve]] vallast tolleaegselt [[Tartumaa]]lt ning [[Kanepi vald (1939)|Kanepi]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste]], [[Laheda vald (1939)|Laheda]], [[Mooste vald (1939)|Mooste]] ja [[Põlva vald (1939)|Põlva]] vallast [[Võrumaa]]lt. Rajoonikeskuseks oli [[Põlva]] alev.<ref name="polvamaa">[http://www.polvamaa.ee/index.php?page=561& Ajalugu] www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)</ref>
+Rajoon moodustati 1. oktoobril 1950 [[Ahja vald (1939)|Ahja]] ja [[Kiidjärve vald (1939)|Kiidjärve]] vallast tolleaegselt [[Tartumaa]]lt ning [[Kanepi vald (1939)|Kanepi]], [[Kõlleste vald (1939)|Kõlleste]], [[Laheda vald (1939)|Laheda]], [[Mooste vald (1939)|Mooste]] ja [[Põlva vald (1939)|Põlva]] vallast [[Võrumaa]]lt. Rajoonikeskus oli [[Põlva]] alev.<ref name="polvamaa">[http://www.polvamaa.ee/index.php?page=561& Ajalugu] www.polvamaa.ee (vaadatud 8. veebruar 2012)</ref>
+==Algne Põlva rajoon==
 Rajoon koosnes algselt kahekümnest [[külanõukogu]]st: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Akste-Kärsa külanõukogu|Akste-Kärsa]], [[Laane külanõukogu|Laane]], [[Kiidjärve külanõukogu|Kiidjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Erastvere külanõukogu|Erastvere]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Põlgaste külanõukogu|Põlgaste]], [[Häätaru külanõukogu|Häätaru]], [[Karaski külanõukogu|Karaski]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Vardja külanõukogu|Vardja]], [[Kauksi külanõukogu|Kauksi]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Himmaste külanõukogu|Himmaste]], [[Kioma külanõukogu|Kioma]], [[Peri külanõukogu|Peri]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Vanaküla külanõukogu (Põlva rajoon)|Vanaküla]] ja [[Rasina külanõukogu|Rasina]].<ref name="loodus">[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel3349_3333.html "Nooruke Põlvamaa"] Eesti Loodus, 6-7/2010</ref>
-. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon [[Tartu oblast]]i koosseisu.<ref name="polvamaa"/>
+See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] keskosa. Ida poole jäi [[Räpina rajoon]] ning lääne poole [[Otepää rajoon]].<ref name="loodus"/> 3. maist 1952 kuni 25. aprillini 1953 kuulus Põlva rajoon [[Tartu oblast]]i koosseisu.<ref name="polvamaa"/>
-Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa. See n-ö Väike-Põlva rajoon hõlmas praeguse [[Põlva maakond|Põlva maakonna]] keskosa. Ida poole jäi [[Räpina rajoon]] ning lääne poole [[Otepää rajoon]].<ref name="loodus"/>
+Kolhooside ühinemise tõttu mitmed külanõukogud liideti. 1954. aastal jäi rajooni neid vaid üheksa.
+==Hilisem Põlva rajoon==
 . aastal liideti Põlva rajooniga endise Otepää rajooni idaosa ([[Kooraste külanõukogu|Kooraste]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]] ja [[Veski külanõukogu]]) ning 1961. aastal endise Räpina rajooni kesk- ja lõunaosa ([[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Leevi külanõukogu|Leevi]], [[Linte külanõukogu|Linte]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Satserinna külanõukogu|Satserinna]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Võõpsu külanõukogu|Võõpsu]] ja [[Värska külanõukogu]]).<ref name="polvamaa"/> Selleks ajaks olid Põlva rajooni piirid ja suurus võrreldavad tänapäeva maakonnaga.<ref name="loodus"/>
 . aastal lisati juurde väike piirkond Suuremetsa külanõukogu haldusalasse rajooni lõunaosas [[Võru rajoon]]i [[Lasva külanõukogu]] maadest.<ref name="loodus"/> 1964. aastal anti osa Kanepi külanõukogu maadest üle [[Valga rajoon]]i [[Otepää külanõukogu]]le.
-. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]], [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Tallinn: Valgus, 1978, lk 367</ref>
+. aastast oli rajoonis 13 külanõukogu: [[Ahja külanõukogu|Ahja]], [[Alaküla külanõukogu|Alaküla]], [[Ihamaru külanõukogu|Ihamaru]], [[Kanepi külanõukogu|Kanepi]], [[Mikitamäe külanõukogu|Mikitamäe]], [[Mooste külanõukogu|Mooste]], [[Mustajõe külanõukogu|Mustajõe]], [[Põlva külanõukogu|Põlva]], [[Suuremetsa külanõukogu|Suuremetsa]], [[Valgjärve külanõukogu|Valgjärve]], [[Vastse-Kuuste külanõukogu|Vastse-Kuuste]], [[Veriora külanõukogu|Veriora]] ja [[Värska külanõukogu|Värska]].<ref>Nõukogude Eesti. Valgus. Tallinn 1978. Lk 367</ref>
-Põlva rajoonis ei olnud ühtegi [[linn]]a. Suuremateks asulateks olid 2 [[alev]]it ([[Põlva]] ja [[Räpina]]) ja 7 [[alevik]]ku: [[Ahja]], [[Mooste]], [[Kanepi]], [[Vastse-Kuuste]], [[Veriora]], [[Võõpsu]] ja [[Värska]].<ref name="JK">Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk. 8</ref>
+Põlva rajoonis ei olnud ühtegi [[linn]]a. Suuremad asulad olid 2 [[alev]]it ([[Põlva]] ja [[Räpina]]) ja 7 [[alevik]]ku: [[Ahja]], [[Mooste]], [[Kanepi]], [[Vastse-Kuuste]], [[Veriora]], [[Võõpsu]] ja [[Värska]].<ref name="JK">Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1989. Lk 8</ref>
 Rajooni pindala 1989. aasta seisuga oli 2158 km². Rajooni elanike arv 1986. aasta seisuga oli veidi üle 35 000.<ref name="JK" />
@@ 25. rida: / 27. rida: @@
 ==Kirjandus==
-*Põlva rajoonis. Tallinn: Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon, 1978
+*"Põlva rajoonis". Eesti NSV Teaduste Akadeemia kodu-uurimise komisjon. Tallinn 1978
-*Jaan Kappo. Põlva rajoon. Siin- ja sealpool maanteed. Tallinn: Eesti Raamat, 1989
+*[[Jaan Kappo]]. "Põlva rajoon". // Siin- ja sealpool maanteed. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1989
+[[Kategooria:Põlva rajoon| ]]
+[[Kategooria:Põlva maakonna ajalugu]]
 [[Kategooria:Eesti NSV rajoonid]]
-[[Kategooria:Põlva maakonna ajalugu]]