Juhan Jaik: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
7. rida: | 7. rida: | ||
Ta põgenes koos perekonnaga [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] lainega [[1944]]. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaa]]le, sealt edasi [[Austria]]sse ja [[Rootsi]]. |
Ta põgenes koos perekonnaga [[Suur põgenemine|Suure põgenemise]] lainega [[1944]]. aastal [[Kolmas Riik|Saksamaa]]le, sealt edasi [[Austria]]sse ja [[Rootsi]]. |
||
1934–1938 oli Juhan Jaik [[Autorikaitseühing]]u esimees. Ühing kirjastas ka mõned tema teosed. |
|||
==Looming== |
==Looming== |
Redaktsioon: 20. detsember 2018, kell 15:49
Juhan Jaik (13. jaanuar 1899 Sänna mõis – 10. detsember 1948 Stockholm) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.
Elulugu
Juhan Jaik lõpetas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal saadeti ta poliitilistel põhjustel Võrumaalt välja ning elas aastatel 1915–1917 Volga-äärsetes linnades. Ta töötas ajakirjanikuna Päevalehe, Postimehe ja Kaitse Kodu! toimetuses ning aastatel 1936–1940 haridusministeeriumis vabaharidustöönõunikuna.
Ta põgenes koos perekonnaga Suure põgenemise lainega 1944. aastal Saksamaale, sealt edasi Austriasse ja Rootsi.
1934–1938 oli Juhan Jaik Autorikaitseühingu esimees. Ühing kirjastas ka mõned tema teosed.
Looming
Juhan Jaik on kirjutanud luuletusi, novelle, jutte ja noorsooraamatuid. Tema loomingu paremik on rahvapärimuslikud ja koduainelised "Võrumaa jutud" (1924–1933).
Teosed
- Luulekogu "Rõuge kiriku kell" (1924)
- Novellikogud "Kaamelid pasunapuhujatega" (1928), "Kuldne elu" (1946, Vadstena)
- Noorsooraamatud "Uhuu jutustused" (1929) ja "Pombi ja Üdsimärdi nõiad" (1932)
Välislingid
- Eesti Posti postmark Juhan Jaik 100
- Juhan Jaik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK